rännaku algus. esimesed hetked Taara tammiku idaservas. kuva pealt on näha, kuidas tõrupuude pikad oksad olid kaares üle metsatee, moodustades seal seeläbi nagu mingi tammeokstest tunneli
väänlev tõrupuu Taara tammiku idaservas
kujundid tammepuu koorel. Taara tammiku idaosa
koorejooks tammepuul - vaod koore peal otsustasid tammepuu mingis kasvuetapis suunduda järsult paremale, tekitades seal koore peal seeläbi huvitava siksak-kujulise mustri. Taara tammiku idaosa
eelmise kuva jätk. sama tammepuu koorejooks lähemalt vaadatuna
tammehiiglane Taara tammiku idaosas
tõrupuuga ühte kasvanud ühesilmaline metsaolend. Taara tammiku idaosa
koonusekujulise kübaraga seen. Taara tammiku idaosa
keegi kootseente hõimkonnast. esialgsete vaatluste kohaselt paistab olevat roosa kõrvliudik (otidea onotica). Taara tammiku idaosa
nuia-või odakujuline seen ja selle kõrval ringi-ehk kilbikujulise seenekübaraga seen. Taara tammiku idaosa
taimeiidistiku ja puujuurestiku haardes olev tundmatu kollane seen. Taara tammiku idaosa
Taara tammiku keskkohta läbiva ojakese läänekaldalt võis leida vohamas hariliku koonikut (conocephalum conicum)
väänlev tõrupuu Taara tammiku keskkohas
pilkupüüdvatesse sõnajalgadesse kasvanud kunagine puisniiduala. siin kasvas hõre tammik. Taara tammiku keskkoht
rännuline Pruuspiiga jäädvustamas hetki Taara tammiku keskkoha lähistel kasvavast hiidpihlapuust
paljude tüveharudega pilkupüüdev tamm Taara tammiku keskkoha põhjapoolse serva veeres oleva väikese nurme juures
tammekaku (daedalea quercina) labürintjas kübaraalune mustrijooks. Taara tammiku keskkoht
"sarviline" tammevana Taara tammiku keskkoha juures
eelmise kuva jätk. sama "sarviline" tammevana vaadatuna teise nurga alt ja teistes värvides
munakujuline kasekäsnak (piptoporus betulinus). eriti huviväärne on "muna" peal olev triipudest muster. Taara tammiku keskkoht
kõveriktammed Taara tammiku kesk-lääneosas
lõuna poole kaldu kasvavad nõiduslikud tammekõverikud. Taara tammiku kesk-lääneosa
üsk erilisemaid ja meeldejäävamaid kohti Taara tammikus ehk koht, kus vanad lõuna poole kaldu kasvavad tammekõverikud meenutasid kui mingeid metsaolendeid
eelmise kuva jätk. samad tammed msutvalges maailmapildis ja lähemalt vaadatuna
üks tammekõverik ilutsemas teistest eemal kuskil sarapiku vahel. Taara tammiku kesk-lääneosa
pihlamarjadest kobar. Taara tammiku põhjaserv kesk-lääneosa juures
eelmise kuva jätk. kuskil eelpool mainitud pihlapuust mõnikümmend sammu ida-kagu pool kasvas keset väikest rohelist kurrukit üksik suur kadakas
teistest veidi suurem ja laiema võraga kõveriktamm. Taara tammiku lääneosa
tammed kobaras - noored ja vanad. Taara tammiku lääneosa
ebamaised tammekõverikud Taara tammiku lääneosas
üksik vana tõrupuu Taara tammikust lääne pool olevas metsas
sõnajalgadest sõõrikujuline kurruk Taara tammikust läänes-edelas olevas metsas
samblikute poolt tekitatud mustrid kivil. suur kiviküngas Taara tammikust edelas oleval Küngasteväljal, täpsemalt siis selle välja loodepoolses servas. Küngasteväli koosnes umbes 15-st väikesest künkast, millest mõni oli moodustunud puhtalt kividest, teised olid segu kividest ja mullast, kuid paljud pealtnäha vist siiski rohkem ikkagi mullast
eelmise kuva jätk. ja siinsed suured kivid ning nende peal ja vahel kasvav puudesalu lääne poolt vaadatuna. koht meenutas tõesti kui mingit küngast, kuid koosnes enamasti suurtest kividest ja rahnudest
kuskil Küngastevälja edelaosas teiste küngaste vahel oli ka üks kivikuhjatis, milles nii mõnedki pilkupüüdvad kivid. üks neist ka siin kuva peal. kivi oleks justkui mingitest tükkidest kokku pandud
eelmise kuva jätk. veel üks huviväärne kivi sealt kivikuhjatisest. sellel oli peal palju väikeseid mügerikke ja vagusid. eriliselt meeldejääv oli selle kivi peal olev heledam kristalne riba, mida eraldasid kivi enda üldstruktuurist väikesed vaod
eelmise kuva jätk. vaprad rännulised eelpool mainitud kivikuhjatise peal. pärast seal tehtud väikest söömaaega oli vajadus tõusta ka kividele endile ja kaeda ümbrust kividelt ehk kõrgemalt vaadatuna
kujundid puu tüve ja koore peal. kividerohke järsuservaline küngas Küngastevälja põhja-loodeosas.
eelmise kuva jätk. ja sama künka peal oli askeldamas üks väike paljujalgne tegelane
eelmise kuva jätk. künka kagupoolsel jalamil asus selline suur kivi
eelmise kuva jätk. künka lähedal, täpsemalt siis selle idaserva all, püüdis pilku ka üks selline asi - valged puujuured kui mingi ebamaise olendi kombitsad
eelmise kuva jätk. siin kaguserva lähedal asus ka üks suur lame kivi
oksarägastiku ja paksu-tihke närestiku vahele oli peitu pugenud üks selline hiiglasehakatis. meenutas teine seal olles nagu mingit suurt rohelises kasukas olevat mütoloogilist härga, kes päevapalavust trotsides oli tulnud siia jahutavasse vilusse. Küngastevälja kesk-edelaosa
x
siinsetest Küngastevälja küngastest üks suurimaid ja omanäolisemaid. künka peal kasvasid umbes 70-80-aastased lehtpuud, peamiselt saared. nimeliselt sai ta siinse blogi päralt esialgseks nimeks Hundinaerumägi. miks just selline nimetus, sellest on täpsemalt juttu allpool
eelmise kuva jätk. Hundinaerumäe puudesalu mustavalgetes värvitoonides
eelmise kuva jätk. ... ja oli seal üks linnusulg, mille mustast sulevärvist ja valgetest servasakkidest joonistus välja hundi naeratus. edaspidi siinses blogipostituses arusaadavuse mõttes ja kohapaigale viitava selguse mõttes on siin juures olev küngas ja selle lähedal olevad kivid ja rahnud Hundinaeru-nimelise eesliitega (Hundinaerumägi, Hundinaerukivi)
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
vaade Maltsakalda juurest üle Iila Hiiemäe Soome lahe suunas. kaugusest paistev kõrge kalju peaks olema Venemaale kuuluv Suur-Tütarsaar (kuva keskel-paremal). tema väiksem sõsar, Väike-Tütarsaar, peaks olema kauguses vasakul olev madalam kalju
eelmise kuva jätk. ja seesama Suur-Tütarsaar veidi lähemalt vaadatuna. eespool Iila, Pärna ja Mahu metsad
x
Iila rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Külli, Marie, Dana, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Taara tammik, Ellukivi, Kongla Keldrimägi, Iila küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar