unustusehõlmas viibiv allikas Sagadi Paistemäe kirdekülje lähedal. tänapäevastel kaartidel pole seda allikat kahjuks juba mõnda aega enam märgitud. allika lähedusse on viidud (viiakse jätkuvalt ka tänapäeval ???) prügi. allikas vajaks korralikku puhastamist. oma asendi ja selles olevate värvide ning siit avanevate vaadete ja selle kohta talletatud pärimuse tõttu võiks see olla Sagadi küla ja miks mitte ka kogu Lahemaa rahvuspargi üks olulisemaid pärleid. on huviväärne, et ka kohalikud selles külas sellest midagi ei tea. seda järeldan just prügi mahapanemisest selle juurde ja ümbruse hooldamatusest ehk siis - allikas isegi nimetuna ei ole seal enam au sees. allikas asub Sagadi küla loode-põhjaosas, mõisakeskusest veidi maad loodes). viimane mulle kätte sattunud teave selle allika ja tema asukoha kohta pärineb 19. sajandi keskelt pärinevalt vanalt Sagadi (Saggad) mõisakaardilt. siin on Paistemäe ja Külmaallika nimekujud sellised kui Paiste mäggi ja Külm allikas. lisaks netist leituna ka üks pärimus Paistemäe ja sealse Külmaallika kohta. kuid sealt pole aru saada, kus see allikas täpselt asub ja mis ajal see teave on talletatud.
pärimusteave ise on järgmine:
"Paistemää pääl Sagadi tuuleveski taga peab maa sees kelder olema, kus vanades kirjades seanaha pääl peab seisma, kuda rahvas enne siin maal on eland. Külmaallika kohas leidand teumehed niisuguse koha, kus maa all kumisend. mõis ei pea laskema keldrit lahti võtada - pärast inimesed saavad teada, mis siin õige on tehtud. teumehed tahand oma käpa pääl pühapä keldrit lahti võtada: küll oisinud veel keldri kohta aga enam ei ole leidand." (EKM ERA II 198 103/ 126).
allika alguskoht ise on üsna väike, kuid koht, kus ta asub, lummab oma hunnitute vaadete poolest. siit avaneb näiteks ilus vaade suursuguse Paistemäe keskkohale. allikast voolab välja sulisev ja pilkupüüdev käänuline ojake. see voolab Paistemäelt alla mäe all olevasse kraavi. allika juures pajuvõsane metsatukk.
Sagadi mõisa lähistel olev Paistemägi võib aga viidata kunagisele päikesekultusele (päike = päev = paiste). seda toetaks mõningal määral ka Paistemäest veidi maad, nii umbes pool versta kirdes olev toponüüm - Kiigemägi. kiikumine oli ju teatavasti ennevanasti samuti seotud viljakuskultusega, seega siis ka päikesekultusega. on veider, et sel korral (11.02.18) seal olles tundus Paistemägi (selle keskkoht) kuidagi eriti külm... seevastu allika juures oli juba soojem. päikesega seotud Paistemägi oli siin igatahes ümberpöördult külm ja külm allikas seevastu jälle eelmise vastandina kuidagi ebatavaliselt soe, ehk siis rollid olid vahetunud.
olen täheldanud, et Paiste-nimetüvega toponüümid, niisamuti ka Külmaallika-nimelised toponüümid esinevad Eestis üsna sagedasti just Kalevipojaga seotud kinnismuististe ja/või temaga seotud pärimuste, niisamuti kalevipoegadega seotud muude toponüümide (regilaulude paralleelnimed jne) ja kalevipoja ajastule tüüpiliste kinnismuististe lähedal. ma ei julgeks öelda et see on päris 100% reegel, kuid midagi üsna palju kokkulangevusi on nende osas küll. on huviväärne, et näiteks Vääna kandis külgneb Paiste-nimetüvega toponüüm (Paistema järv (vahest koguni algne variant - Paistemäe järv) praegune Tõlinõmme järv) üsna lähedalt Külmaallika-nimelise toponüümiga. ehk siis soe ja külm tahavad ka siin käia käsikäes. nende kahe puhul on huvitav veel see, et nendevahele jääb suur (Uuga, Uga) nimeline kohapaik ja mägi. Ugu, Uga, Uuga ja Uugu-nimetüved aga teatakse olevat kui arhailised nimevormid läänemeresoomlaste panteoni peajumalast Ukust.
siinses kohas on samuti palju kalevipoegade ajastule viitavat - kohapaiga nimed ja ka muistendid. sellest lähtuvalt on huvitavamad kohanimed näiteks Paistemäe ümbruses järgmised: Paistemäest edelas asub Kaleva talukoht ja samanimeline KÜ, Paistemäest edelas Ukumäe KÜ (2-hes erinevas kohas), idas kaugemal asub Kallaväljade (Kallaväljad) nimeline kohapaik. Paistemäest edelas aga Maakepaju mõisa nimeline kohapaik. Käokõrvest läänes, loodes ja põhjas asuvad sellised kohapaiga nimed nagu Koljaku, Maagemäe, Maagesoo, Udriksilla, Lemmuselja (Lemmu selg) ja Jaanioja. neid võiks samuti seostada kalevipoegade ajastuga. Kallaväljad ja Koljaku kohanimed on ehk lihtsalt lähedased kalevipoegade ajastule oma nimetüve järgi (Kal-, Kol-), Paistemäe ja Jaanioja on ehk sellele lähedased veidi kaudsemalt (Jaanipüha oli päikesepüha ja Kalevipoeg olla muistendite ja regilaulude järgi olnud päeva poeg ehk päikese poeg), Lemmuseljaga on seotud Kalevipoja muistend, lisaks on sellel kohapaigal sarnane nimetüvi ka vapra kalevipoja Lemminkäisega (viimane on eesti regilauludes tuntud ka kui Lemming), Udriksilla aga seeläbi, et Udrik, Udres ja Udregas on kalevipoegade paralleelnimed eesti regilauludes, teised nimetüved (Maage- või Maake-, Uku-) aga esinevadki tihtipeale just seal, kus on Kalevipojaga seotud muistiseid või kus on mõne kohapaiga puhul kinnistunud mingi Kalevipoja muistend. lisaks siis ka veel eelpool mainitud Kiigemäe-nimeline kohapaik, mis samuti viitab viljakus-ehk päikesekultusele
siit kuni antud blogipostituse lõpuni välja on rännulise Päevapaiste kuvad. kuva peal: värvid Külmaallika vees
kunagine Külmaallika oja see osa, mis millalgi eelmisel sajandil kraavitati. Paistemäe kirdejalami äärne
Kulli jala soon ehk siis tänapäevase nimega Kiviku oja
x
x
x
Osalejad: Tulepiiga, Päevapaiste, Ragnar, Margus, Metssiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Paistemägi, Sagadi Külmallikas, Soopõhja, Nurkaugu mets, Ahu mets, Kärpse jõgi (Sagadi oja), Altja jõgi, Kulli jala soon (Kiviku oja), Sagadi küla, Lahemaa rahvuspark, Vihula vald, Lääne-Virumaa
Ilusad pildid!
VastaKustuta