Kallukse rännak 21.10.2017

väike kuldne puudesalu Härjasitamäe kaguserva jalamil

ühele vaherpuu lehele Härjasitamäe kaguservas oli peale istunud 9!!! puulehte

pilkupüüdev kivi Härjasitamäe keskkoha juures

Härjasitamäe keskkoht koos väikese nurmega selle peal. nurme peal siis ka see eelmise kuva peal nähtud kivi. lauget Härjasitamäge on peetud ka sellest põhja pool asuva Tornimäe lõunapoolseks osaks

salumets Tornimäe kesk-lääneosas. Tornimäge on kutsutud ka Linnamäeks, Hüüukambrimäeks, Tarvenpääks, Kadastikumäeks ja Kadakamäeks. see paik on seotud mitmete legendidega. pärimuse järgi asunud mäel vahipost, kust antud siis lokulaua abil ümbruskonna elanikele teada vaenlase lähenemisest. kuskil Linnamäe põhjakülje juures asunud muiste ka koobas, kuhu siis inimesed hädaohu korral said Tornimäel asub siinse piirkonna kõrgeim punkt - 113 m.

põlispuud Tornimäe kesk-lääneosas. kuldsete juustega suur kõivupuu paistab alt vaadatuna sinise taevakummi all kuidagi eriti ebamaine

hiljutisest siinsest metsaraiest allesjäetud põlispuudest nõglapuud Kalluksemäe ja Sootaguse Linnamäe vahelisel lõigul. sellest paigast lõunas-kagus olevat veesilmaga lohku on nimetatud Vihanduauguks (Vihanduoruauguks) ja seda on peetud Kalevipoja hobuse püherdamise asemekes. allikas: sootaguse.wixsite.com

tiheda närestik keskel kõrguvad nõglapuud. maastik Kalluksemäe ja Sootaguse Linnamäe vahel

teel Sootaguse Linnamäe poole. kauguses eespool on Linnamäe lõunaserva ilmestamas suured nõglapuud

hõbedastes vihmapiiskades närestik Sootaguse Linnamäe lõunaosa jalamil

teel Sootaguse Linnamäele. vaprad rännulised Pihlajuus (punases) ja Tulepiiga (sinakashallis) on reipal sammul suundumas kõrgustesse

keskpäevased valguskiired on tungimas läbi sihvakate kuuseisandate Sootaguse Linnamäe lõunaserva metsaalusesse ja mängisklemas nõnda sealse alustaimestiku peal

uhkete nõglapuude ladvad teavalaotust harjamas. Linnamäe lõunaserva äärne

seltsivad tindikud (coprinus disseminatus) või mingid muud seltsivate tindikute laadsed seened. Linnamäe lõunaserva äärne

sügiskuldsed värvid Linnamäe lõunaservas. "1859 aasta Undla mõisa kaardil on Linna Mäggi praegune Linnamägi. selle ümbrus märgitud Linnamäe heinamaaks (mitte Kureaasu heinamaaks).
Sootaguse küla idaosa kõrgeim kuppel. Loobu jõe lähedal, kutsutakse tavaliselt Linnamägi. osa (lääne poolne) kuulub Kallukse külale. kaugemal ja kirjanduses - Sootaguse Linnamägi. kaeved ning müüritise (vundamendi ?) alged Vahi talu maal. keegi pole mitte kunagi teadaolevalt paikkonda uurinud. mäe all aimatav kunagine allika koht. rakendust leidnud ammustel aegadel tõenäoliselt varjepaigana." allikas: sootaguse.wixsite.com

vaherpuude lehtedesse peitunud rohesamblane kivi. Linnamäe lõunaserv

rännulised kullakarvases sügislummuses. Linnamäe lõunaosa

kivid, sügislehtedest kuldne vaip ja suure auringi kuldsed kiired. Linnamäe keskkoht

clavaria fragilisele (clavaria vermicularis) sarnased seened Linnamäe kirdepoolsel kallakul. clavaria fragalist võiks eesti keelde tõlkida kui "õrn teravik" ja clavaria vermicualrist kui "ussjas teravik". huviväärne on selle seenekese nimetus inglise keeles - fairy fingers (haldja sõrmed)

vaade Linnamäe ida-kirdeservast Linnaotsamäele ja selle männipuudest harjale. see on väikese maa-ala peal asuv suhteliselt kõrge edela-kirde-suunaline seljandik

mitmeharuline kõivupuu Linnaotsamäest kagus oleva luhaheinamaa peal

lapik kivi Linnaotsamäe kirdejalamil

rännulised Linnaotsamäe kirdekallaku peal päikesekiirte embuses

vaade Linnaotsamäest kagus kasvavale mitmeharulisele kõivupuule Linnaotsamäe kirdenurgas kasvavate nõglapuude vahelt

kellegi suure linnu pesa Linnaotsamäe keskkohas

eelmise kuva jätk. ja sama linnupesa lähemalt vaadatuna. vast ehk valgelind ehk kaaren?

Linnaotsamäe salumetsailmeline põhjaosa

vaade Linnaotsamäe loodeservast Külmallika mäele

kivi peal olevate tume-ja helehallide värvikombinatsioonide põimumine. kivikuhjatis Külmaallikamäe põllu peal

kolm erinevat vaadet Külmaallikamäe, Linnaotsamäe ja Linnamäe vahel olevale (ühelohulisele - nii vähemalt tundus) kultuskivile. kivi oli kui üksik punkt suure põllu peal. kivi keskel olevasse lohku oli (ilmselt loodusjõudude toimel-kaasabil) sattunud justnagu ohvriannina ka teravilja seemneid (tundus olevat kas rukis või nisu) ja lohu peale olid ruunimärgiliselt risti-rsti paigutunud ka mõned teraviljast kõrretükid

eelmise kuva jätk. kultuskivi lohk ja selles olevad teravilja seemned ja kõrretükid lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. sama kultuskivi lohk koos andidega vaadatuna teise nurga alt

tõenäoliselt maailma kõige suurem ja marjarohkem türnpuu (rhamnus cathartica), mida ma eales olen näinud. Külmaallikamäe põhjaserv

eelmise kuva jätk. Külmaallikamäe türnpuu ja selle viljad lähemalt vaadatuna

esimesed hetked Külmaallikamäe all oleva Külmaallika juures. tegelikult neid allikakohti oli siin mitu ja mõlemist voolas välja idülliline looduskaunis ojake. mingil hetkel mõlemad ojakesed ühinesid suuremaks ojakeseks, mis voolas Loobu jõkke. olgu siis selguse mõttes nimetatud ühte tagaallikaks ja teist, n.ö. Loobu jõele lähemal asuvat, eesallikaks

eelmise kuva jätk. tagaallika veealune maailm

eelmise kuva jätk. tagaallikast välja voolav ojake ja selles olevad värvid

eelmise kuva jätk. vee voolamine tagaallikast välja voolavas ojas

eelmise kuva jätk. ümberkaudsete puude ja taevavärvide peegeldus eesallika veesilmas

eelmise kuva jätk. eesallikas eemalt, lääne-loode poolt, vaadatuna

eelmise kuva jätk. eesallikast välja voolav ojake

Külmaallikamäe põhja-loodeserv (üleval) ja selle all mäealune salumets

kooreseppade poolt jäädvustatud kirjad kuivanud puul. Külmaallikamäe loodeserva ja Mitulinna vaheline lodumets

Loobu jõgi Kõrgekalda juures

Mitulinn - veidra nimetusega piirkond (kuval lage rohelise murukamaraga kaetud ala, selle taga Mitulinna ja Külmaallikamäe vaheline kitsas lodumetsa riba) Külmaallikamäest loodes

suveroheliste kaldaäärtega ilustatud Loobu jõgi. vaade sellele Kõrgekaldast sadakond sammu loodes asuvalt kaldaäärselt

suveroheliste kaldaäärsetega Loobu jõgi Lepusaarest idas-kagus

heinarullid Loobu jõe äärsel luhamaastikul

veel üks sügissoe hetk Loobu jõe äärsete heinarullide seltsis

ja samal ajal kui rännulised olid Sauekalda peal lõunasöömaaega pidamas, lendas nende pea kohalt üle kalevipoeg punases venes

eelmise kuva jätk. ja punase venega lendav kalevipoeg vaadatuna teise nurga alt

veel simajaskauneid vaateid heinarullideohkele Loobu jõe äärsele luhale

kuldsed sügisvärvid Pudrumäe juures

Pudrumäe talukoha äärsed põllumaad

vaade Remlikumäe loodeserva lähistelt Andresemäe (taamal olev suur roheline kuppel) suunas

vaade Remlikumäe loodeservast Keldrimäele

valle meenutavad kivikuhjatised Keldrimäe kirdenurgas

eelmise kuva jätk. kivihunnik Keldrimäe kirdenurgas

rännuliste Tõnise (kuldkollases puude vahel seismas) ja Pihlapiiga (peedikarva punases puu najale toetununa) puhkehetk Keldrimäe põhjaosas, veidi allpool mäe jalamil on Keldrimäe vaikust ja ilu endast läbi laskmas rännuline Tulepiiga. nende ümber kuldsete vaherpuulehtedega kaetud Keldrimäe sügisesed ilud ja võlud

sadulakujuline kivi Keldrimäe loodejalamil

üksikud puuseened koos kullakarvase vaherpuu lehega. taamal paremal on mõttessevajununa sesimas rännuline Tulepiiga. Keldrimäe loodekallak

kuldsete maastikuvaadete võidujäädvustamine ning sinna sekka loomulikult ka üksteise jäädvustamine. kuva peal rännulised Pihlapiiga (vasakul) ja Tulepiiga (paremal). Andresemäest idas olev põllumaa. põllumaale oleks justkui ssuurtes kogustes vaske, kulda ja karda peale raputatud - nõnda erksad olid siia päevakiirtest tekitatud värvid

mõtisklushetk Andresemäe kirdeserva veeres. kuva peal rännulised Tulepiiga (puu najale toetununa) ja Tõnis (päevakarva kollases)

põlismets Andresemäe kirdeservas

Uduämm on just tõmmanud oma piimjad uduniidid ümber metsa. Linnamäe ja Kalluksemäe vaheline mets, kuva paremal pool taga on paistmas Kalluksemäe nõglapuudest metsahari

rännuline Tulepiiga õhtuse põllu peal, taustaks palju kõneainet tekitanud Linnamägi. on näha kuidas päeva viimased valguskiired on salumetsalise Linnamäe puude harjadel sätendama löönud. vaade sellele Andresemäe kirdeservast

üksik kultuskivi Andresemäe põhjanõlva juures. siit avanevad hunnitud vaated alla Loobu jõe ürgorgu

eelmise kuva jätk. vaade kultuskivi juurest Linnaotsamäe kirjuvärvilisele metsaharjale

eelmise osa jätk. samblikutest mustrid Andresemäe kultuskivi peal

eelmise kuva jätk. vaade kultuskivi juurest kaugele üle Külmaallika mäe Loobu jõe ürgoru suunas

nõmme neitsikese jälg Andresemäe kirdeserva juures põllu peal

Linnamäe kullakarvane nõglapuudest metsahari - vaadatuna Andresemäe kirdeosa lähistelt

rännulised Andresemäe idaserva äärset põllumaad pidi astudes teel kauaoodatud Kalluksemäe poole

uduvinega ilmestatud muinasjutuline videvikuaeg on laskunud Kalluksemäe juurde

eelmise kuva jätk. mägedevaheline org ja selles olev udu lähemalt vaadatuna

simajaskaunis videvikuhaardes. tagaplaanil olev kuppel ongi Kalluksemägi (või siis Kalluksemägede kõrgeim koht) ja seal asub ka Kallukse Lodikivi. et antud kohast sinna saada tuleb minna Andresemäest alla orgu, sinna kuhu Uduema on kuhjanud oma piimjat udu

Lodi talukoha suur põliskask Kalluksemäe loodekallaku lähedal

Kallukse Lodikivi ehk siis teiste nimetustega Neitsikivi, Lindakivi, Linda-Neitsi kivi, Kalevipoja naese kivi ja ka Pühakivi. heal kivil palju nimesid. praegustel maa-ameti kaartidel kannab see kohapaik, kus nimetatud hiidrahn asub, nimetust Kallukse mäed, kuid üks kirjapanek selle kivi kohta TRÜ geolooga kateedri poolt annab teada, et kivi on nimetatud ka Tarvenpää mäeks. "E. Neitsikivi, Linda kivi [asetseb] Kadrina khk-s Undla vallas Sootaguse külas Lodi talu maal Tarvenpää mäe nõlvakul. kivi kandmisel neitsi põllepaelad olevat katkenud ja kivi kukkunud poolel teel mäenõlvale. pikne löönud kord idapoolsest otsast tüki lahti." TRÜ geoloogia kateeder, SRA III. allikas: sootaguse.wixsite.com ja sootaguse.weebly.com

päevaloojangulistes värvides põllumaa Kalluksemäe ja Härjasitamäe vahel

Kallukse rännak:
Osalejad: Pihlajuus, Pihlapiiga, Tulepiiga, Karoliine, Tõnis, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Kallukse mäed, Kallukse Lodikivi, Kallukse Külmaallikas, Loobu jõgi, Kallukse maastikukaitseala, Kallukse küla, Sootaguse küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa