Jõepere mõisa piiritusevabriku varemed vaadatuna loode poolt
piiritusevabriku ääres, sellest põhjas-kirdes, olev allikatiik ja selle juures-lähedal olev Loobu jõe läte
piirtusevabriku varemed vaadatuna loode poolt ja veidi lähemalt
ellmise kuva jätk. piiritusevabriku suhteliselt hästisäilinud massiivne mantelkorsten
eelmise kuva jätk. piiritusevabriku varemed vaadatuna lääne poolt
Loobu jõgi piiritusevabrikust loodes, teispool silda. taamal kauguses on paistmas Jõepere vesiveski varemed
x
x
Jõepere veskiallikad (veskivaremete juures olev 4-5 allikast koosnev allikategrupp) ja sellest välja voolavad väikesed kärestikulised ojakesed, mis kõik suubusid siin lähedal olevasse Loobu jõkke. neid allikakohti võib seostada Kalevipojaga ja tema muistenditega. on huviväärne, et näiteks looduskaitse-teemalised teatmikud ja ka EELIS paigutavad veskiallikad (teise nimetusega Kalevipoja allikad) Jõepere järve juurde ja seal on ka nende jaoks loodud kaitseala. seda teatakse vanade kaartide järgi ka Pundijärve nime all ja seda ümbritsevat orgu Pundijärve oru või siis lihtsalt Pundioru nime all. veskikoht (vesiveski varemed) asub aga ise Jõepere järvest umbes 600 m loode pool, seega veskist tükk maad eemal. huvitav, mis ajendas seda järve juures olevat ala veskiallikateks kutsuma, kui veskit ennast seal ju ei ole olnud. seal lähedal olnud mõisa ajal hoopis Jõepere mõisa piiritusevabrik. praegu on ka see kõrge mantelkorstnaga hoone varemetes niisamuti nagu ka eemal olev veskikoht. võib olla aeti see piiritusevabrik veskikohaga segamini ja sestap siis selle ümber selline segadus? maa-ameti kaart ja ka googlemaps paigutavadki veskiallikate koha veskivaremete juurde ja mulle tundub et nii on ka loogiline. toponüüm Kalevipoja allikad tundub aga olevat üsna tihedalt seotud toponüümiga veskiallikad, vähemasti enamustel juhtudel mainitaksegi neid koos - veskiallikad ehk Kalevipoja allikad. seega julgen siinkohal oletada, et need õiged veskiallikad ehk Kalevipoja allikad ongi seal veskiveski varemete juures ja seal on tõepoolest ka mitmeid pilkupüüdvaid allikakohti, seevastu Jõepere järve juures on see vaatepilt kordades tagasihoidlikum, vesi on küll allikaline, kuid silmaga nähtavaid allikakohti sealt ei leia. allpool olev 1958. aastast kirja pandud tekst teab ka lisada, et veskiallikatest Kalevipoja hobune ei joonud ja ta läkski ja viis hobuse jooma veidi eemal oleva Pundioru allikate juurde. seega läks veskiallika nimelisest paigast kuskile eemale. kui veskiallikad oleksid asunud Pundiorus, siis poleks tal ju tarvidust vaja olnud eemale minna, sest ta oligi ju sealsamas oru veeres. niisiis kõik nagu kalpiks ka selle jutu järgi. nagu juba eespool sai mainitud, asub Pundiorg (ja selles olev allikaline Pundijärv ehk tänapäevane Jõepere järv) veskiallikatest ligi 600 m eemal. lisaks Kalevipoja muistendile viidates (vt allpool olev muistend Lindakivi kohta) asub Veskiallika juures olevas jões ka mõni kivi, seevastu Jõepere (Pundijärve) juures neid esmasel vaatlusel silma ei hakanud. veskiallikate kohta on teada üsna palju Kalevipojaga ja tema hobusega seotud muistendeid. lisan siia mõned.
"Kalevipoja kivi (Muistend). Kreutzwaldi-nimelise kolhoosi keskuses Jõepere külas vana mõisapargi all asub jõe kaldas suur pooleldi maa seest väljaulatuv hall kivimürakas, mida rahvasuus Kalevipoja kiviks nimetatakse. Kivi alt vuliseb välja hõbeselge veenire, mis on Loobu jõe algallikaks. Kuna jõekallas on kivi kohal väga järsk, siis tundub, nagu ripuks kivi kalda küljes allika kohal, nagu oleks ta sinna hiiglase käega pistetud. Jääb vaid imestada, mis nõiavägi teda kalda sees veel üht otsa pidi kinni peab. Küll on seal põlvest põlve Jõepere küla lapsi hulgakesi peal kargamas käinud, et vaadata, kas kivi tuleb kaldast lahti, kuid ikka on ta seal sama kõvasti kinni nagu ennegi. Kuidas see kivi sinna on sattunud, selle kohta on varematel aegadel liikunud rahvasuus järgmine muistend. Kui Kalevipoeg Neeruti mägedes kündis, millest sinna mäed, orud ja järved olevat tekkinud, käinud ta Jõepere pargi all Loobu jõe allikal oma hobust jootmas. Seal olnud hea ja puhas vesi, mis ühtlasi kaitsnud ka haiguste ja tõbede vastu. Kord, kui Kalevipoeg jälle ühel palaval suvepäeval enne kündmaminekut oma hobuse allikale talutas, olevat hobune vett nuusutades norsanud. Kalevipoeg suksutanud ja meelitanud küll hobust jooma, kuid see oli vaid taganenud ja viimaks tagajalgadele püsti ajanud. Pahameelega lahkunud Kalevipoeg allikalt ja talutanud hobust Pundioru allikate poole, et hädaga hobust joota ja ka endale joogivett võtta. Kui ka järgmisel päeval hobune Jõepere allikast vett ei joonud, saanud Kalevipoeg aru, et keegi paha vaim on allika vee ära solkinud või nõidunud.
Järgmistel päevadel hakanud Kalevipoeg künni ajal Jõepere allikat silmas pidama. Kõrgetelt Neeruti vaoharjadelt paistnud Jõepere nagu peo pealt kätte. Kuid midagi kahtlast polevat ta märganud. Kui Kalevipoeg kord aga lõunauinakust virgudes maast üles karanud, et sammudega varju pikkust mõõta, löönud ta silmad kohe Jõepere allika poole ja märganud seal vanasarvikut ennast. Keksinud teine aga pealegi irvitades ümber allika ja sülitanud allikasse. Nüüd olnud Kalevipojal kohe selge, kes allikavee ära solkinud. Ta haaranud maast esimese ettejuhtuva kivi ja hoogu võttes visanud sinnapoole. Vanasarvik, kes parajasti kummargil olles allika kohal sülitanud, saanud kiviga otse pihta ja vajunud sinnasamasse kivi alla maa sisse. Sellest see kivi sinna allika kohale sattuski. Kui vanasarvik sealt kuidagi põrgusse tagasi pole pääsenud, siis on ta seal kivi all tänapäevani.
Sellest ajast peale kadunud ka nõidus allikast ja Kalevipoeg käinud seal jälle oma hobust jootmas ja endale joogivett võtmas. Rahvasuus olevat sel allikal tervistav mõju mitmesuguste haiguste vastu. Vesi pidi siis veel paremini aitama, kui sinna enne hõbedat visata. Selle allika veega haigeid silmi pestes pidid need peagi paranema. Ka luuvalu puhul pidi allika vesi aitama. Tuleb aga hoolega silmas pidada, et vanasarviku poisid ei juhtuks uuesti vett ära solkima, sest kas meil tänapäeval on enam Jõepere kandis nii kangeid mehi, kes vanasarvikust võitu saaksid."
Edasi Kommunismile 5. VII 1958, nr. 78, lk. 2. - E. Vunderlich.
* * *
"Jõepere mõisa juures asub nn. Linda kivi keset oja. Nimelt on seal lamava inimese kujuline mäeselg, jalgade vahelt jookseb allikas. See olevat magama jäänud Linda, kellel juhtunud seesugune paha äpardus. Kalevipoeg juhtunud seda nägema ja meelepahaga visanud kiviga. Kivi on keset allikat."
ERA II 33, 242/3 (4) < Kadrina, Undla v., Vandu k. - L. Vilmre < Hans Treial (1931).
eelmise kuva jätk. värvid allikavees
eelmise kuva jätk. värvid allikavees
eelmise kuva jätk. värvid allikavee ojas
eelmise kuva jätk. allikast välja voolav oja
eelmise kuva jätk. allikate juures olevad vanad veskivaremed
eelmise kuva jätk. mitmetest allikatest välja voolavad ojad ühinevad omavahel ning suubuvad veidi eemal olevasse Loobu jõkke
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Jõepere veskiallikate teine allikategrupp - veskivaremetest umbes poolsada meetrit põhja-loode pool olev teine, nii umbes 2-3 allikast koosnev, allikategrupp. siia väikesesse lahesoppi suundusid umbes kolmest kohast kaldaäärsest mäenõlvast kevadised allikaveed
x
x
x
x
x
x
x
Jõepere rännak:
Osalejad: Vahtralemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 1,5 km
Asukoht: Veskiallikad (Kalevipoja allikad), Loobu jõgi, Jõepere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar