Teisipäev, 22. oktoober 2019

Tubrilinna rännak 19.10.2019

vaade Tubrilinnale ida poolt enne äraminekut.
see oli rännak Läänemaa ühe kõige olulisema kalevite ajastu paiga juurde. siin asub kolm Kalevipojaga seotud kivi (millest ühte teatakse ka kui Vanapagana kivi) ja lisaks siis paik ise ka - salapärane Tubrilinn - seotud mitmete Kalevipoja muistenditega. ka ümbruskonna kohanimedest neli on tüüpilised kalevite ajastu kohanimed - Tubri talu, Võnnu oja, Tori talu ja Kalluse talu. paikkond olnud väga oluline ka muinasajal - ümbruskond on siin tihe muinasaja asulakohtade poolest. siit lähiümbrusest on teada NB!!! 7 asulakohta (Vilkla külas, Uneste külas, Liivakülas 2-hes kohas, Jõõdre külas, Kolila külas ja Parila külas). maastikku ilmestavad siin ja selle koha ümber suures osas nurmed, põllud, karjamaad, salumtsalised metsatukad, kivid, rändrahnud ja kivikuhjatised. Tubrilinn (ka Tubri maalinn, Ridala linnus) on tänapäevase Haapsalu linna territooriumil Jõõdre küla (vanadel andmetel ka Saanika küla) ja Parila mõisa lähedal asunud linnus.
Tubrilinnast: arheoloog Mati Mandeli hinnangul võidi Ridala Tubrilinna linnus püstitada viikingiajal ning Jõõdre lähedal leitud 1. või 2. sajandist pärinev Jõõdre kivikalme viitab sellele, et piirkond on asustatud olnud vähemalt alates meie ajaarvamise algusest. Ridala ümbruse asustus hakkas tihenema I aastatuhande teisel poolel ja ilmselt just siis kujunes välja ka Ridala muinaskihelkond, mis hõlmas hilisemast kirikukihelkonnast oluliselt suurema ala ning mille keskuseks kujunes Tubrilinna muinaslinnus. Tubrilinna ümbrusest on leitud 14 muistset külaaset ja selle põhjal võib Ridalat pidada tihedaima asustusega kihelkonnakeskuseks muinasaja lõpu Läänemaal. see võib selgitada ka kihelkonna nime kasutamist kogu Läänemaa tähenduses.
ovaalne linnuseala hõlmab umbes 1000 ruutmeetrit. ringvall-linnuse sarnasust näitab peamiselt raudkividest laotud ovaalse kujuga 3,5 m laiune vall. sellest on kõige paremini säilinud 18 m pikkune lõunakülje vall. idapoolses vallis, mille kõrgus küündib 1,5 m ja laius 3,5 m, on kivimüüri servad fikseeritavad. edelapoolse valli lõikudes on kaitseehitised osaliselt hävinud kuid lõunapoolse valliga kokku puutuv osa osaliselt säilinud. läänekülje vall on ilmselt 3 m laiuselt laiali aetud ning seetõttu mõnekümne sentimeetri kõrgusena aimatav. loodeservas on vall ainult aimatav, mitte selgesti nähtav ja põhjaservas 13 m pikkusel ja 8 m laiusel alal veidi kõrgema künkliku kohana hoomatav. arvatakse, et idaküljel, kus vall 18 m pikkuselt puudub, võis asetseda väravaava. kuna ülejäänud kõrgendiku maapind on linnusega ühekõrgune, võis tegu olla mingisuguse eellinnuse või värava eelkaitseehitise jäänukiga. linnusealal on jälgitav tume pinnas, mis ulatub 0,4–0,5 m sügavuseni. muinasasula kultuurkihti on märgata linnuse lääne- ja edelajalamil, mille juures olevat vanasti asunud Silmaallikas.
leide: kirde–edelasuunalisele 2–4 meetri kõrgusele seljandikule püstitatud linnusest 19. sajandi keskpaigas juhuleiuna leitud ristikujuline ripats tõendab, et Tubrilinn oli kasutusel veel 13. sajandil.
linnuseaseme juurest põllult on 1950. aastatel leitud noorema rauaaja keraamikat. vaatamata sellele, et kogutud leiud pärinevad nooremast rauaajast, on Tubrilinna näol tüpoloogiliselt tegemist rohkem keskmise ja vanema rauaaja linnusega. 
allikas: wikipedia

maailm viirpuu (crataegus rhipidophylla) marja küljes rippuvas vihmapiisas.Tubrimäe lääneserva juures olev karjamaa äärne

kohalike kooreseppade meistriteos Tubrimäe keskosas

elulille õied. abstraktne kunst - kohalike kooreseppade maailmatasemel tippteos Tubrimäe keskosas

 
vaprad rännulised Hollandi kivi juures. selle kohta selline pärimus: Läänemaal Saanika külas Allika talu põllul on teine määratu suur kivi, mis samutigi vist on Kalevipoja toodud. Selle kivi sisse on selgesti kolm sõrmejälge kõrvuti vaotatud.
ERA II 228, 474 (2) < Ridala khk., Sinalepa v., Lannuste k., Kanepi t. < Karja khk., Leisi v., Leisi al. – Ellen Sammel, Parila algkooli õpilane < Olga Jundas, 35 a. (1939).

rännaku algushetked. sisenemine Tubrilinna. muistse linna idapoolne vall.
allpool mõned huvitavamad nopped Tubrilinna kohta käivast pärimustest. pärimustes mainitud kirikukellade lugu ja ka seal lähedal asuvate Kalevipoja lingukivides olevad sõrmejäljed ja nende kohta käivad pärimused ajendavad oletama, et paik võis omal ajal olla ka pühapaik. võimalik ka et erinevatel ajastutel oli paigal erinev funktsioon - mõnel ajastul linnamägi ja mõnel ajastul pühapaik (või ka kaks ühes). kuid võib ka vabalt olla, et see polnudki linnamägi, vaid ainult pühapaik. vähemasti paigas tehtud välised vaatlused ei suutnud seda oletust ümber lükata.
Võnnu vallas Sanika küla lõunapoolsel küljel on üks väga pikk mäeseljandik, mis rahva jutu järele vanaste mererand olnud. selle mäeseljandiku peal kutsub rahvas ühte kõrgemat kohta Tubri linnasemeks, kus vanaste Eesti linn olnud ja kuhu alla laevad käinud, sest et sealt mäe ligidalt põllu seest mädanud laevakaared leitud. see linnakoht on ümmargune, 70 sammu läbimõõta suur ja natuke pikast mäeseljandikust kõrgem. selle äärte peal on neli kiviladet, mis sinna ritta nagu vallialuseks seatud. keskelt olla see aga lohus, kus rahvajutu järele Tubri linn ära olla vaonud. kirikukella äär paistvat praegu veel maa seest välja, aga keegi ei julgevat seda välja kaevata. seal ligidal olla ka üks Tubri nimeline talu. aasta eest tagasi on professor Hausmann seda linnakohta kaevamas käinud ja sealt ka vanu tammepuust sambaid maa seest leidnud, mis vana pihapuuaia jäänused on.
*Jung, 222 (26) < Muinasajateadus eestlaste maalt. III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Tartu, Jaan Jung (1910).
* * * * * *
Tubri linna ase. Läänemaal Ridali kihelk. Saanika küla juures on üks kivi vareline mägi, millest rahvast räägib, et sinna olla vanal ajal üks kena linnakene nimega Tubri, maa alla ära vajunud. selle ära vajunud linna kiriku kella äär paistvat veel mäe seest välja, aga teda ei tohtivat säält koegi välja kaevada, see olla kõvaste ära keelatud, sest selle läbi tulla palju mitmesuguseid hädasid ja õnnetusi, selle ümberkaudse maa kohale. keegi olevad selle maa aluses kirikus ühel pühapäeva hommikul laulu ja kella häält kuulnud ja nagu inimeste varjusid näinud. 
H I 9, 107/8 (42) < Läänemaa – A. Suurkask (1896).

mustvalgesse rüütatud kuva. kujundid-olendid Tubrilinnast edela pool oleval kivil

eelmise kuva jätk. sama kuva oma loomulikes värvides

vaade Tubrlinnast edelas olevast salumetsast, selle puude okste ja lehtede vahelt, Tubrilinna kohal olevasse taevalaotusse

sügisvärvid segatuna müütilise uduniidistikuga. salumets Tubrlinnast edelas

metsaalune kirju sügisvaip Tubrilinnast edelas olevas salumetsas

kivikülv Tubrimäe kesk-lõunaosas

vahtralehtedest vaip, mida ilustamas siin-seal ühtlase vahe tagant välja paistvad igihaljad keltsalille lehed. Tubrimäe kesk-lõunaosa

puu peal kasvav tundmatu seenepere. Tubrimäe kesk-lõunaosa

sissevaade üraskite abstraktse kunsti maailma. udumüüriga ümbritsetud müütiline kujund kooreseppade puulõuendil. Tubrimäe kesk-lõunaosa

seeneke puu peal kasvaval samblavaibal. Tubrimäe kesk-lõunaosa

paksu samblakihi sisse mässitud puud Tubrimäe lõunaservas

kaare kujuline rohesamblaga kaetud kivi Tubrimäe lõunaservas

vana kiviaed ja selle ümber olev kivikülv. Tubrimäe lõunaserv

salumets Tubrimäe lõunaserva juures

eelmise kuva jätk. saladuslik olend või kellegi näomask puu okste peal

eelmise kuva jätk. Tubrimäe lõunaserva äärne kiviaed ja selle juures olev kivi

eelmise kuva jätk. sama kiviaed veidi maad edelea pool

eelmise kuva jätk. Tubrimäe lõuna-edelaserva äärne. kiviaia kõrval kasvav vana saarepuu

kooreseppade poolt uuristatud mõistatuslik kujund lamaval puul. Tubrimäe edelanurk

eelmise kuva jätk. sama kujund veidi teise nurga alt vaadatuna

eelmise kuva jätk. kooreseppade loomingut Tubrimäe edelanurgast

eelmise kuva jätk. veel üraskite poolt loodud suurt kunsti Tubrimäe edelanurgast. selle uuristuse peal oleks nagu keegi inimene, kes hulpimas elumere lainetel. võib olla on neid inimesi seal rohkem kui üks. sest vaadeldavast pildi keskel olevast käega hoogu juurde andvast ujumisasendis inimolendist allpool olevad kujundid meenutaksid ka nagu teatud määral vees ujuvat inimest (inimesi)

eelmise kuva jätk. samast kohast viimane huvitav kooreseppade loodud üllitis

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Tubrilinna rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Säravsilm, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 2,5 km
Asukoht: Tubrilinn, Jõõdre küla, Haapsalu linna territoorium, Läänemaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar