neljapäev, 10. oktoober 2019

Humala rännak 05.10.2019

HARJA OTSIMINE
Päe soeb sulaste päida,
kammib karjalaste päida,
arib päida armetumail,
Suga kukku käest meresse,
arja külma allikasse.
Päe läks Peetri palve’elle,
Andruselt abi otsimaie:
...
Peeter ei võtnud palve’eida,
Andrus äida sõnumida.
Päe läks isi iljukesi,
mööda tieda tillukene,
mööda maada madalukene,
mööda vetta väike’ene;
tõi isi sua meresta,
arja külma allikasta,
kammi suore kalda’alta:
„Veel soen sulaste päida,
kammin karjalaste päida.”
H II 41, 595/6 (2) – J. Korits – Madli Vesik (1884).
Paista päev + Päev soeb sulaste päid + Harja otsimine.
Ottile Kõiva, Ingrid Rüütel „Vana Kannel VII: 2, Kihnu regilaulud”, lk 633

sinihallikad värvid Külmallikas. sinist taevast oli tol hetkel nii üleval kui ka all - nii pea kohal asuvas taevalaotuses kui ka maa sees olevas allikavees. rännaku üks kõrghetkedest leidis aset selle looduskauni allika juures.
* * * * * *
siinsest ümbruskonnast üldisemalt kalevite ajastu kontekstis. kalevite ajastu koha pealt on siin tähenduslikud sellised kohanimed nagu Külmaallika, Paistema järv, Uugamägi (Ugamägi). selline kohanimi nagu Väheva oleks siis veel siia neljandaks. veidi kaugemal asuvad sellised kalevised kohanimed nagu Udrikumägi, Osmu saun, Taari kaev, Kotkakivi (tuntud kui Kalevipoja viskekivi)  ning ka Tulitäku allikas. siin siis niisamuti nagu ka teistes kohtades (ei mäleta enam hetkel seda arvu täpselt, aga neid paiku oli kuskil 5 või 6) asuvad kaks äärmusnimetust (Külmallikas ja Paistemägi) kõrvuti. külma vee koht ühelt poolt ja soe-kuum päikseline koht teiselt poolt. needsamused paarid käivad siis käsikäes ka teistes kalevite ajastu ja/või kalevite kinnismuististega seotud kohtade juures. olen pikalt mõelnud, miks just sellised äärmuslikud nimetused on valitud vanarahva poolt kalevitega seotud paikadesse nõnda kõrvuti lähestikku külge külje kõrval seisma. võib olla on see mingi tasakaalu koht ehk paik, kus seda maailma tasakaalustati või kust juhindus selle maailma tasakaalustamine, kuid võib olla ka midagi enamat veel, ei oska öelda. kuid teisalt jälle, kes teab, vahest peitub mingi vastus ka ülaltoodud Kihnust pärit "Harja otsimise" regilaulu teisendis.
* * * * *
nagu eespool mainitud regilaulust nähtub, kukub Päeval (ehk Päikesel) kamm ehk hari ehk suga karjalaste päid kammides merre, külm allikasse. Päev siis pöördus pühakute Peetri ja Andruse (teisendites ka Andres) poole, et need aitaksid tal harja merest (st siis külmast allikast) kätte saada. kuid nad ei võtnud Päeva palvet kuulda, mispeale läheb Päev ise hiljukesi, mööda teeda tillukene, mööda maada madaluke, mööda vetta väikene sellele harjale ehk soale ehk kammile järgi... sai selle sealt kätte, mispeale rõõmustades teatas, et soeb (ehk kammib) aga edasi sulaste päida, karjalaste päida. et päikese kammimine jätkus ja jätkub veel praegugi. et päikese tsüklit katkematus ringluses, st tasakaalus hoida, peabki ta selle kuuma harja vahelduseks merre ehk külma allikasse kukutama, mispeale "tasakaalustatuna" ehk jahutatuna saab ta seda taas kasutada ja karjalaste (loe: inimlaste... sest mulle tundub, et antud märksõna "karjalapsed" tähistab siin tegelikult kogu inimkonda) rõõmupäevad saavad katkematult jätkuda.

muinasjutuline sügisilu Külmallika talukoha juures olevas metsas

eelmise kuva jätk. sama puu müütilisse uduvinesse mässituna keset kullakarvast sügisilu

teel Kõmsi välja poole tuli mööduda ka sellisest sügisilust asukohaga Lepiku talust u paarsada sammu kagus. esiplaanil Kõmsi raba ja soometsa piirav kuldne salumetsaline riba, mille keskel justkui mingi kosmilise tasakaalustajana ilutsemas roheline nõglapuu

vaade hiiglasliku Kõmsi rändrahnu pealt loode suunas

Kõmsi rändrahn. ilmselt on kunagi inimkäte poolt pooleks tehtud, tahetud see lõhata. lõhkamisele viitav üks puurimismärk (või puurimisele sarnanev märk) hakkas igatahes kivi peal silma. kivil on kõrgust u 4 m jagu

Ristallikas on täis kuldseid haavalehti

mõista-mõista, mis see on? tegemist on siis noore punase kärbseseenega (amanita muscaria), mis  siis peaaegu et täielikult ilma vaba punase seenekübara osata. seene kübaraosa moodustavadki suured püramiidjad "täpid". arusaadavuse mõttes olgu ka öeldud - pilt on mustvalgeks tehtud. aga ka looduslikud värvid olid tal peaaegu et samad, natuke ehk kollakamad olid küll täpid, aga ei rohkemat. Koplimõisa talukoha äärne metsatukk

taevas värvus ühtäkki Koplimõisa metsatuka juures tumedaks, päike paistis kuskilt pilvedevahelisest pilust oma ennevihmaaegset viimast paistmist ja peab ütlema ta paistis hästi, väga hästi - kui ta oma paistet heitis, seal ikka kuldas nii et pimestas
   
rännaku algushetked. Külmallika talukoha kõrvalhoone varemed

hobuseraudade paar. Külmallika talukoha äärne kiviaed

põõsasjas (peaks vist olema põõsasmaran) maastik Külmallika talukohast sadakond sammu ida pool

eelmise kuva jätk. sama maastik lähemalt vaadatuna

veetlevat udivinesse punutud sügiskulda ja -karda. siin oleks tegemist kui mingi sügiskuldse niidiga kokku kootud müütilise kudumiga. Külmallika talukoha tagune

kerge impressionismi-kiiksuga jäädvustus Külmallika talukoha metsaäärsest

Külmallika talukoha tagune kuldkaasik

päikese poolt loodud varjude pilt looduses, aken salapärasesse teispoolsusesse. varjude vahelt ja looduskudumi keskelt on välja paitsmas seitsmekodaraline ratas. Külmallika talukoha tagune mets

eelmise kuva jätk. sama pilt aga loomulikes värvides

vanad paekividest laotud varemed. võimalik, et mingi eelmisest-üle-eelmisest sajandist pärit hoone vundamendi jäänused, aga võimalik ka, et hoopis midagi kaugemat. Külmallika talukoha tagune mets

Külmallika talukoha taguses metsas


kaelakaunistusega seen, kes toetumas mahalangenud sügislehtede kuhila najale. Külmallika tagune mets

vihma-või kastepiiskades haavaleheke. Kangru talukoha tagune mets

roostikuline siirdesoo kaasik. Kangru talukoha metsa tagune

punakübarate viisik. Kangru talukoha tagune mets

esimesed hetked Külmallika juures. allika veealune maailm

eelmise kuva jätk. Külmallika ilust lummatuna 

eelmise kuva jätk. Külmallika veepinna vulinast ja virvendustest välja joonistuv pildike

eelmise kuva jätk. veel üks hetkeke Külmallika lummuses

eelmise kuva jätk. Külmallikas vaadatuna veidi eemalt lääne poolt

rännuline Tulepiiga Külmallika juures

eelmise kuva jätk. allikaveest välja vaatav kortsuline nägu (või täpsemalt siis näo vasak pool)

jõudmine Kangru talukoha lähistel oleva suure rändrahnu, nn Ketikivi, juurde. kivil oli kõrgust u 2 meetrit ja natuke pealegi

eelmise kuva jätk. Ketikivi samblavaipa mässitud selg

eelmise kuva jätk. Ketikivi seinalt joonistus meelevaldse müütiliste värvide lisamise tagajärjel ja saadud tulemuse uduvinesse mätsimisel selline "teispoolsusele" kaldu olev pildike 

eelmise kuva jätk. Ketikivi kett 

eelmise kuva jätk. Ketikivi keti detailid lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. sammaltaime veetilkades sporofüüdid

eelmise kuva jätk. äärmiselt paksu samblakihiga külgsein Ketikivil

eelmise kuva jätk. kivi kallaku peal kasvav sõnajalgtaim

eelmise kuva jätk. rännuline Tulepiiga kivi peal kiikamas kaugemale puude taha

eelmise kuva jätk. kivi peal kasvav ümara kübaraga seeneke

eelmise kuva jätk. ja samas oli seal ka üks koonuse kujulise kübaraga seeneke

eelmise kuva jätk. Ketikivi ühe külje pealt joonistus samblavaiba vahelt välja selline rohelise silmaga kujund

kukerpuu (berberis vulgaris) marjakesed. Kangru talukoha tagune mets

veepiisad üheksavägisel (verbascum thapsus). Kangru talukoha tagune mets

tehislikult kaevatud sügava sirge orundi lõpus asuv tunnel Lepiku talukoha juures. see on osa Peeter Suurre merekindlusest ehk nn rannapatareide ja maismaakindlustiste vööndist , mida hakati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele rajama 1912 . aastal. 

eelmise kuva jätk. tunneli pealsel asus Lepiku talu. esiplaanil olev kuldehetes puu on seal ilmselt õunapuu

lage väli Lepiku talukohast sadakond sammu kagus. kuldne lehtpuumüüri tagant algab peatselt rabamets, mille taga on turbaraba

eelmise kuva jätk. sama lagendiku veidi kagupoolsem koht. vaade selle põhja-loodeserva piirava lehtpuumüüri suunas. müüri sees rohelise puuhiiglasena kõrguv nõglapuu mõjus selles kuidagi majesteetlikult ja tasakaalustatult

eelmise kuva jätk. selle pikliku loode-kagu-suunalise lagendiku keskkohas metsa servas püüdis pilku üks madal lauge kivi 

eelmise kuva jätk. sügissoe vaade selle välja keskkohast loode suunas

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Kõmsi talukoha põlispuud

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Humala rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Humala küla, Vääna MKA, Harku vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar