HARJA OTSIMINE
Päe soeb sulaste päida,
kammib karjalaste päida,
arib päida armetumail,
Suga kukku käest meresse,
arja külma allikasse.
Päe läks Peetri palve’elle,
Andruselt abi otsimaie:
...
Peeter ei võtnud palve’eida,
Andrus äida sõnumida.
Päe läks isi iljukesi,
mööda tieda tillukene,
mööda maada madalukene,
mööda vetta väike’ene;
tõi isi sua meresta,
arja külma allikasta,
kammi suore kalda’alta:
„Veel soen sulaste päida,
kammin karjalaste päida.”
H II 41, 595/6 (2) – J. Korits – Madli Vesik (1884).
Paista päev + Päev soeb sulaste päid + Harja otsimine.
Ottile Kõiva, Ingrid Rüütel „Vana Kannel VII: 2, Kihnu regilaulud”, lk 633
sinihallikad värvid Külmallikas. sinist taevast oli tol hetkel nii üleval kui ka all - nii pea kohal asuvas taevalaotuses kui ka maa sees olevas allikavees. rännaku üks kõrghetkedest leidis aset selle looduskauni allika juures.
* * * * * *
siinsest ümbruskonnast üldisemalt kalevite ajastu kontekstis. kalevite ajastu koha pealt on siin tähenduslikud sellised kohanimed nagu Külmaallika, Paistema järv, Uugamägi (Ugamägi). selline kohanimi nagu Väheva oleks siis veel siia neljandaks. veidi kaugemal asuvad sellised kalevised kohanimed nagu Udrikumägi, Osmu saun, Taari kaev, Kotkakivi (tuntud kui Kalevipoja viskekivi) ning ka Tulitäku allikas. siin siis niisamuti nagu ka teistes kohtades (ei mäleta enam hetkel seda arvu täpselt, aga neid paiku oli kuskil 5 või 6) asuvad kaks äärmusnimetust (Külmallikas ja Paistemägi) kõrvuti. külma vee koht ühelt poolt ja soe-kuum päikseline koht teiselt poolt. needsamused paarid käivad siis käsikäes ka teistes kalevite ajastu ja/või kalevite kinnismuististega seotud kohtade juures. olen pikalt mõelnud, miks just sellised äärmuslikud nimetused on valitud vanarahva poolt kalevitega seotud paikadesse nõnda kõrvuti lähestikku külge külje kõrval seisma. võib olla on see mingi tasakaalu koht ehk paik, kus seda maailma tasakaalustati või kust juhindus selle maailma tasakaalustamine, kuid võib olla ka midagi enamat veel, ei oska öelda. kuid teisalt jälle, kes teab, vahest peitub mingi vastus ka ülaltoodud Kihnust pärit "Harja otsimise" regilaulu teisendis.
* * * * *
nagu eespool mainitud regilaulust nähtub, kukub Päeval (ehk Päikesel) kamm ehk hari ehk suga karjalaste päid kammides merre, külm allikasse. Päev siis pöördus pühakute Peetri ja Andruse (teisendites ka Andres) poole, et need aitaksid tal harja merest (st siis külmast allikast) kätte saada. kuid nad ei võtnud Päeva palvet kuulda, mispeale läheb Päev ise hiljukesi, mööda teeda tillukene, mööda maada madaluke, mööda vetta väikene sellele harjale ehk soale ehk kammile järgi... sai selle sealt kätte, mispeale rõõmustades teatas, et soeb (ehk kammib) aga edasi sulaste päida, karjalaste päida. et päikese kammimine jätkus ja jätkub veel praegugi. et päikese tsüklit katkematus ringluses, st tasakaalus hoida, peabki ta selle kuuma harja vahelduseks merre ehk külma allikasse kukutama, mispeale "tasakaalustatuna" ehk jahutatuna saab ta seda taas kasutada ja karjalaste (loe: inimlaste... sest mulle tundub, et antud märksõna "karjalapsed" tähistab siin tegelikult kogu inimkonda) rõõmupäevad saavad katkematult jätkuda.
muinasjutuline sügisilu Külmallika talukoha juures olevas metsas
eelmise kuva jätk. sama puu müütilisse uduvinesse mässituna keset kullakarvast sügisilu
teel Kõmsi välja poole tuli mööduda ka sellisest sügisilust asukohaga Lepiku talust u paarsada sammu kagus. esiplaanil Kõmsi raba ja soometsa piirav kuldne salumetsaline riba, mille keskel justkui mingi kosmilise tasakaalustajana ilutsemas roheline nõglapuu
vaade hiiglasliku Kõmsi rändrahnu pealt loode suunas
Kõmsi rändrahn. ilmselt on kunagi inimkäte poolt pooleks tehtud, tahetud see lõhata. lõhkamisele viitav üks puurimismärk (või puurimisele sarnanev märk) hakkas igatahes kivi peal silma. kivil on kõrgust u 4 m jagu
Ristallikas on täis kuldseid haavalehti
mõista-mõista, mis see on? tegemist on siis noore punase kärbseseenega (amanita muscaria), mis siis peaaegu et täielikult ilma vaba punase seenekübara osata. seene kübaraosa moodustavadki suured püramiidjad "täpid". arusaadavuse mõttes olgu ka öeldud - pilt on mustvalgeks tehtud. aga ka looduslikud värvid olid tal peaaegu et samad, natuke ehk kollakamad olid küll täpid, aga ei rohkemat. Koplimõisa talukoha äärne metsatukk
taevas värvus ühtäkki Koplimõisa metsatuka juures tumedaks, päike paistis kuskilt pilvedevahelisest pilust oma ennevihmaaegset viimast paistmist ja peab ütlema ta paistis hästi, väga hästi - kui ta oma paistet heitis, seal ikka kuldas nii et pimestas
esimesed hetked Külmallika juures. allika veealune maailm
eelmise kuva jätk. Külmallika veepinna vulinast ja virvendustest välja joonistuv pildike
eelmise kuva jätk. Ketikivi seinalt joonistus meelevaldse müütiliste värvide lisamise tagajärjel ja saadud tulemuse uduvinesse mätsimisel selline "teispoolsusele" kaldu olev pildike
Humala rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Humala küla, Vääna MKA, Harku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar