Teisipäev, 12. november 2019

Pühajärve rännak 09.11.2019

mardiisa tuleb saaniga (vankriga?), lindid ja vööd lehvimas. saani ees jooksmas sarvilised loomad. mardiisal on piits käes. loomad siis pildi paremal ja mardiisa vasakul pool. üleval olevad kriipsukesed-punktikesed on viide on hingedeaja tähistaevale. kooreüraskite uuristus. Kirjupulga mägi.
see oli rännak maalilise Pühajärve, teise nimega Mustjärve (Mustajärve), külje alla. siinsete suurte ja pilkupüüdvate mägede juurde ja peale. rännakut ilmestasid varahommikune Pühajärv ja selle kohal hõljuv uduvaip, vihmapiiskadest punktmuster videvikulisel Pühajärvel, kõrge ja järsk Pärnamägi, hingedeaja vaikus Jaagu väljal, Katlamäe katel ja sinine pott, mardijooksule ahvatlev Mardimägi, ürgilmeline Laimägi, Mäuramäe kooreseppade meistriteosed jpm. Pühajärve mäed asuvad peaaegu et külg-külje kõrval, nende vahel on sügavad looduskaunid orud. Pühajärve on püha paigana maininud tunnustatud folklorist Matthias Johann Eisen. siiski puudub täpsem teave selle järve pühaduse ja sellega seotud kommete ning pärimuste kohta. 
siinse ümbruskonna huvitavamad kohanaimed on Kukemägi, Kuke raba, Kirbo kõrb, Valgesoo, Udujärved, Laimägi, Mäuramägi, Kommismägi, Linnamägi, Laiarebase raba, Eska auk, Punamägi.
kalevite ajastu märkidest: Pühajärve piirkond jääb täpselt Nurkse ja Roela külade vahele. viimased on aga õige olulised kalevite ajastu tuumikpaigad siin Eestis. võib arvata, et Pühajärvest põhja-kirde pool asuv linnamägi võis etendada kalevite ajastul olulist rolli. siit veidi ida poole jäävad ka Odinile-Osmole (Osmamägi) ja Kaunis Katile viitavad kohanimed (Kadrinamägi).

rännaku algushetked. varahommikune Pühajärv

Pühajärv videvikuajal. videvikuga kaasa tulnud väike vihmasabin kaunistas peegelsileda veepinna ühtlaselt punktmustriga. 
rabastunud, viie meetri paksuse mudakihiga Pühajärv oli rahvajutu järgi Kantküla metsa tulnud Kehalast, kolm musta härga ees. rahvaluulearhiivis leidub kümmekondmuistendivarianti, kuidas endine selgeveeline järv ei talunud enam reostust, mida tekitas lapsenartsude pesemine (Viru-Jaagupi, 1877, 1933, 1984). kaugemas minevikus on nähtud Mustjärve algjaid, kord lehma lüpsmas, kord juukseid kammimas.
üks mees saanud Mustjärvest suure kala kätte. haldjas hoiatanud: “kes meie tölpsaba orika ära varastas, see peab seitse aastat vatsavaevas olema!” mees pole sellest välja teinud, toonud kala kodu ja söönud ära. varsi pärast seda hakkanud mees põdema, seitse aastat põdenud. (H II 71, 571/2 (7) < Viru-Jaagupi khk – Jaan Viikmann (1903).)
allikas: Mare Kalda "Virumaa kohajutud". Mäetagused nr 66, 2017 (77−97).

sammaltaimede eoskandjad, sporofüüdid. Katlamäe äärne

iseäralik kivi. Mardimäe keskkoht

tundmatu kooresepa müütilise sisuga uuristus. Mäuramäe edelanurk

hingedeaja pühalikkus Jaagu väljal

"mardipäeva sagimine", uuristus ümberkukkunud puu peal. Mäuramäe kooreseppade kunstikoolkond. Mäuramäe keskkoht

kohtumine puu peal vohava samblarohelusega. Katlamäe äärne

sammaltaime pilkupüüdev vars eendumas puu pealt. Katlamäe äärne

hingedeaja pühallikkus Jaagu välja kagunurgas 

mardipäeva mardijooks. Mardimäel jooksid ringi sinisesse ja punasesse (vt ka pilti postituse alumises neljandikus) riietunud mardisandid. Mardimäe keskkoht

  hommikune vaikus Pühajärvel. vaade järvele ida poolt

hundinuiast (typha latifolia, laialehine hundinui) suunanäitaja. Pühajärve idakallas. 
hundinuia kasutusest. taim on mitmel viisil söödav. hundinuia risoom on söödav. väljakaevamistel on leitud käsikivisid tärklisejäänustega ja see laseb oletada, et hundinuiajuurikaid söödi Euroopas juba 30 tuhat aastat tagasi. risoomid on toitaine- ja energiarikkad ning nendest tehtud jahu toiteväärtus on 2,66 kcal/g. juurikaid korjatakse üldiselt hilissügisel või varakevadel. lisaks tärklisele sisaldavad juurikad ohtralt kiudaineid, mis on tarvis tärklise kättesaamiseks korralikult purustada.
hiliskevadel võib noori ja õrnu lehti ja lehepungi süüa nii toorelt kui keedetult. varasuvel võib arenevat rohelist nuia koorida ja pärast keetmist süüa. kesksuvel, kui isasõied on küpseks saanud, võib korjata õietolmu ja seda kasutada maitseainena või toidupaksendina.
hundinuia nuiasid võib kasta rasva või vaha sisse ja seejärel süüdata nagu küünla, kusjuures vars toimib tahina. neid võib süüdata ka eelnevalt vaha või rasva sisse kastmata, sel juhul suitseb hundinui aeglaselt, meenutades pisut viirukit. suitsevat hundinuiatähka saab kasutada putukate tõrjumiseks.
hundinuiad suudavad joogiveest eemaldada mürgist ainet arseeni. seda kasutades saaks välja arendada odava vee filtreerimise süsteemi arengumaade jaoks. allikas: wikipedia

puude harjadele on asetatud uduvaip. Pühajärve lääne-edelakallas
  
kuskil Pühajärvest kirdes olevas laanemetsas

eelmise kuva jätk. maastik muutub iga hetkega künklikumaks
 
kõrge mägi Pühajärvest u poolsada sammu kirdes. oli kaetud salumetsaga, mille puurindes kasvasid ka pärnad. kuna mäel nimi puudus, siis olgu tal rännakupaikade kirjeldamisel pidepunktina esialgne nimetus Pärnamägi 

eelmise kuva jätk. kaarealune Pärnamäe kaguosas

suured mäed ja sügavad orud. maastik Pärnamäest kirde pool

suured mäed ja sügavad orud Jaagu väljast lääne-loode pool

väärikas tõrupuu Jaagu välja lääneservas

põdrakanepisse kasvand kivikangur. taustaks mõtikslev rännuline Pihlapiiga

suurtest maakividest suure hoone vundament Jaagu välja lõuna-edelaserva veeres

hingedeaja lummus on laskunud Jaagu välja edelaserva juurde

eelmise kuva jätk. mustvalgesse ehitud vaade Jaagu väljale selle edelanurgast

 vana tammepuu Jaagu välja lõunaservas

kivikuhjatis Jaagu välja kagunurgas

eelmise kuva jätk. sügishallidele toonidele rohelist värvi juurde andvad sammaldunud kivid kivikuhjatises

hingedeaja ilud ja võlud uduse Jaagu välja lõunaosas

x

x

x
 
x
 
 x

x

x

x

x
  
 x

x

 x

x

x

x

x

x

x

x
  
x
   
x

x

x
  
x

x
 
x

x
 
x

x

x
 
x

x

x

x
 
x

x

x
 
x

x

x

x

x

x
    
x

x

x

x

x

x

x

x

Pühajärve rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Lindatee piiga, Päevapaiste, Kivipiiga, Pihlapiiga, Purdelemb, Soolemb
Distants: 7 km
Asukoht: Pühajärv (Mustjärv), Mõdriku-Roela MKA, Kantküla, Vinni vald, Lääne-Virumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar