Kojala rännak 24.07.2020

 Kojala must - suur kivi Kojala nuki juures

soo-neiuvaip (epipactis palustris) Kojala metsa vahel oleval lagedal märgalal

Kojala nukk

vana paljuharuline kõverikmänd. Kojala mets

imeväike soosaareke Aasta järve edelaserva juures

Tõula järv

kõverikmänd Aastajärvepõldude metsas

vaade kadakaiselt Kojala nukilt mere peale

soo-neiuvaip (epipactis palustris). soine lagendik Kojala metsas

pooppuu (sorbus intermedia). Aasta järve loodekalda äärne

kivikülv Valdna metsas

iseäralik kivi Aasta järve loodekalda ääres oleva mahajäetud talukoha juures

Aasta järv. vaade sellele läänest

väike soosaareke Aasta järve edelaserva juures. vaade sellele loode poolt tulles

Aasta järv. vaade sellele edelast

Aasta järve edelaserva äärsel väikesel soosaarel. vaade väikese vaikusehetke ajal soosaarel kasvavate noorte kaskede latvadesse

Aasta järve lõunakalda äärne

Aasta järve lõunakalda äärne

pilkupüüdvaid kive Aastajärvepõldude metsast

eelmise kuva jätk. ja veel üks isemoodi mustritega kivi sealtsamast

kõverikmänd Aastajärvepõldude metsas

eelmise kuva jätk. veel üks paljudest sealsetest kõverikmändidest

arvatavasti lõhnav käoraamat (gymnadenia odoratissima). Tõula järve äärne

Kojala rännak:

Osalejad: Eve, Madarapiiga, Kristo, Raivo, Errol, Soolemb

Distants: 5 km

Asukoht: Kojala must, Kojala nukk, Kojala mets, Valdna niit, Laukabe mets, Aasta järv, Aastajärve põllud, Tõula järv, Sadula nina, Vilsandi rahvuspark, Undva küla, Neeme küla, Saaremaa vald, Saaremaa

Maaslova rännak 17.07.2020

Maaslova pelgupaik-koobas

kesksuve ilud ja võlud Pelska jõel

kaldaäärne iludus - tundmatu taimeke. Pelska jõgi Minni talukoha ja Maaslova koopa vahel

Maaslova koobas

mustvalgesse punutud vaade Pelska jõele

kaldaäärsed silmarõõmud - harilikud koonikud (conocephalum conicum). kooniku näol on siis tegemist helviksammaltaimedega. see on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad. helviksammaltaimi arvatakse maailmas olevat umbes 6000–8000 liiki, ja see arv võib läheneda umbes 10 000-le, kui neotroopilisi piirkondi põhjalikumalt uuritakse. Eestis on viimastel andmetel helviksamblaid teada 128 liiki (allikas: teaduslahing 2016: https://elusteadus.files.wordpress.com/2015/04/c3bclesanded-ja-teooria.pdf).

neli rännulist askeldamas Maaslova koopa avause juures

näälikeste (dianthus deltoides) pesakond Pelska jõe ääres Minni talukoha lähistel

Pelska jõe kaldaäärne kivi. Minni talukoha äärne vastaskallas

eelmise kuva jätk. sama kivi lähedalt vaadatuna

Minni talukoht vaadatuna Pelska jõe teiselt kaldalt

mudaravi jalgadele Pelska jões

vaade Pelska jõe põhjapoolselt kaldalt selle vastaskaldale, sealasuvale vanale Minni talukohale

harilik koonik (conocephalum conicum). Pelska jõe äärne Minni talukoha lähistel

eelmise kuva jätk. hariliku kooniku (conocephalum conicum) talluse peal olev sisemaailm

kaldaäärne iludus, tundmatu taimeke, vaadatuna veidi lähemalt. Pelska jõe kaldaäärne Minni talukoha ja Maaslova koopa vahel

Pelska jõgi Maaslova koopa lähistel

eelmise kuva jätk. Pelska jõgi Maaslova koopa lähistel

tõusmine Maaslova koopa juurde. eesoleva suure kõre taga ongi koobas

Maaslova koopa avaus

eelmise kuva jätk. vaade Maaslova koopaavause kaguosale

eelmise kuva jätk. kirjad seinal koopa avause juures

eelmise kuva jätk. inimeste poolt tekitatud kujund koopa seinal

eelmise kuva jätk. seinad Maaslova koopa sisemuses

Kõomägi

Maaslova rännak:

Osalejad: Pruusipiiga, Päevapaiste, Lindatee piiga, Aopiiga, Ekke, Etan, Soolemb

Distants: 1,3 km

Asukoht: Maaslova pelgupaik, Pelska jõgi, Kõomäe talukoht, Võmmorski küla, Setomaa vald, Võrumaa

Petserimäe rännak 16.07.2020

taevalaotus Petserimäe kohal. kõrged Petserimäe puud on harjamas taevast, et see selge püsiks

Petserimägi vaadatuna põhja-kirde poolt tulles

iseäraliku kujuga paljuharuline pedajas Petserimäe nõlval

Petserimäe harja peal - kui mujal mäe peal kasvas männimets, siis harja peal kasvas lehtpuusalu (peamiselt kased)

murdunud kõivupuu Petserimäe harja peal

Petserimäe kõrgeimas kohas. siinsete puude latvade poolt harjatav taevalaotus punutuna mustvalgetesse värvidesse

vaade Petserimäe kõrgeimast kohast loojuva päikese suunas

suured kõivud ja nende kuldsed ladvad Petserimäe harja peal kasvavas lehtpuusalus

päikesemuster (päikeserist) Petserimäe harja peal

Petserimäe idapoolsel kallakul

Petserimäe rännak:

Osalejad: Pruusipiiga, Päevapaiste, Lindatee piiga, Aopiiga, Ekke, Etan, Soolemb

Distants: 3 km 

Asukoht: Petserimägi, Rääptsova küla, Setomaa vald, Võrumaa