Esmaspäev, 29. veebruar 2016

Lohjajärve rännak 27.02.2016

igati paslikud värvid Vabariigi aastapäeva järgse rännaku algushetkedesse. läbi sellise trikoloori toimuski sellesse rännakusse sisenemine. Käidraniidu väli

vahva tõrviku ja mõõkadega kaunistatud sümboolika ümmargusel helkuril. rännuline Hedi oli Lohja järve lõunakalda juures juhtumisi oma helkuri ära kaotanud ja täiesti juhuslikult leiti see ka hetk hiljem teiste kaasrännuliste poolt üles. kuva taustal ruttav rännuline Martin

esimene tõsisem takistus oli Lohja järve lõunakalda lähedal olev kraavide ristumiskoht. vasakul ja paremal pool olev kraav kannab nimetust Ristoru kraav. ehkki üle kraavi läks koprasild, oli see siiski üsna ebakindel ja vildakas. Martin (ruugerohelises) ja Jõhvikalemb (sinises) ehitamas parajasti vanale koprasillale peale uut inimsilda, mis kannaks peale kobraste ka inimesi. teispool kallast tagapool püsti seisvad Pihlapiiga (valgerohelises) ja Hedi (sinises) jälgivad põnevusega silla peal olijate usinaid toimetamisi. Lohja järve lõunakalda lähedal olev kraavide ristumiskoht

rännuline Tuuli (valgepunatäpilises) rännuliste Martini ja Jõhvikalembese poolt turvalisemaks muudetud silla peal samm sammult teisele kaldale liikumas. eriline abivahend ja julgestus edasiminekuks oli siin muidugi ka pikk käsipuu, millest sai kinni hoida

 lumised kuuselaaned Sinikumäest edelas ja Lohja järvest kagus

kohati viskas loodus ka ürgseid ja mõne nurga alt ka väga ürgseid toone sisse. äsjasadanud lumivalgesuse taustal mõjus kindlasti mõni asi ka ürgsemalt kui muidu. kuuselaaned Sinikumäest edelas

üksikult võis sadade ja tuhande suurte ja väikeste kuuskede vahel leiduda ka mõni suursugune haab. Sinikumäest edelas olev laanemets

kännupessi (fomitopsis pinicola) lumivalges peakattes joonistub välja kotka ninaga paremale alla vaatav mehepea

veel kännupesside uhkeid peakatteid

... ja mõni veel. ürgsed laaned Sinikumäest edelas

rännaku jätk läbi lumiste laante. väärib tähelepanu, et palju oli suurte nõglapuude vahel peale sirgumas ka uue põlvkonna kuusehakatisi. neid oli kõikjal sadu ja sadu

sinitaevas Sinikumäest lõuna olevate ürglaante kohal. sellise sinisuse all sai tehtud ka esimene kehakinnituse peatus

taevasinisusele tuli kohe järgi ka päevapaiste, mis lisas lumisele metsamaastikule siin-seal kuldseid valguselaike. Sinikumäest lõunas olev kuuselaanik

huvitava serva-ja laigujooksuga kaseleht, kelle tipuserva külge olid kinnitunud ka sillerdavad jäätükid. olles siin kui pealtnäha üks täiesti tavaline asjake, suutis see ometi selle märkaja suunurgad mõneks heaks hetkeks ülespoole nihutada

auväravate alt läbiminek. vasakult paremale: Pihlapiiga, Tuuli, Keily, Katriin, Hiiulemb. Sinikumäest kagus olev kuuselaanik

kolm lähestikku kasvavat kuusepuud olid murdunud ühel kõrgusel. need meenutasid justnagu mingeid poste või maa sisse torgatud vaiasid. edaspidi on kohta mainitud kui Vaiamets. kuuselaanik Sinikumäest kagus

puudemurruline ürgmets Sinikumäest kagus ja Vaiametsast idas

takistused teel. korralik puudemurd. Sinikumäest kagus olev ürgmets

vapper Jõhvikalemb seiramas isaliku pilguga tagantpoolt tulevaid ja takistusi osavalt seljatavaid tulijaid. ürglaaned Sinikumäest kagus

rännuliste magusad puhkehetked Tõlli oja ääres Sinikumäest kagus. teatud andmetele tuginedes on mõned vanema põlvkonna esindajad oja nimetanud ka Tõlkojaks. Tõlli oja teati rahvajuttude järgi olevat olnud väga pärlirohke. ebapärlikarp (margaritifera margaritifera) on hetkel I kategooria looduskaitsealune liik Eestis, I kategooriasse kuulub ta ka Eesti Punase raamatu järgi. selle kohta üks huvitavamaid pajatusi kõlab järgmiselt: "Kuusalu kihelkonnas Lohja järves ja Tõlk jões on vanaste pärlid leitud. Kolga Jaani pärlid olla õige kallid olnud. minu ema isa ja ema vennad (umbes 110. a. tagasi) olid ka otsimas käind, ootand millal kõige ilusamaks läind. minu venna tütrel Elsa Heimbergil Järvamaal Lehtse jaama juures on üks Kolga Jaani pärli olemas sõrmuse sees. umbes 70 a. tagasi ajand Kolga Jaani krahv kõik rahva kokku ja lasknud kõik karbid välja korjata ja läbi vaadata. selle juures juba rikuti neist palju ära pääle selle pilluti neid järve tagasi sinna õhukeste kohta kust läbi sõideti ja teisel päeval just sõnniku vedajad läbi käisid. nüüd leidub mõni üksik karp. kord olla krahvi proua Kolga Jaani pärlite lindi ära kaotand ja kuulutan et maksab 400 rubla panko raha leidjale. see oli 60-70 a. tagasi." (Pühalepas 1924.a.)

Pihlapiiga puhkehetk Tõlli oja juures

Sinikumäe sinitaevas. Sinikumäe kagunurk

kõndides Sinikumäe kesk-idaosas asuva valli peal. see vall oli üsna huvitav - mõne sammu laiune ja umbes 2 kuni 3 jala kõrgune ning see piiras tasast maa-ala, mis pindalas väljendatuna oli umbes 2,4 hektarit. lisaks sellele, maastiku reljeeffotol näeb see vallidest moodustis välja kui kirde suunas vaatav lind. tõsi jah, nokakohta tal seal ei ole. aga muidu kuidagi enam-vähem niimoodi. mis salapärane vall see küll olla võib, mis nõnda omanäoliselt siin jookseb, oli see tervenisti looduse poolt selliseks kujundatud või oli seda teatud kohtades ka inimlaps kunagi kujundamas käinud - need küsimused jäid kummitama. linnamäe jaoks strateegiliselt üsna hea paik. ka ideaalne paik mingiks kultuskohaks. järv jäi siit umbes 0,6 versta lääne poole. ka meri polnud siit teab mis kaugel, kõigest 2 versta kaugusel põhja-loode suunas. 3 versta kaugusel lõunas Kolgakülas asus muinasaegne asulakoht

ausõna peal lumetüki küljes rippuv eriskummaline jääkujund. Sinikumäe linnukujulise valli põhja-kirdeserv

sama jääkujund vaadatuna natuke teise nurga alt. huvitav on see, et võrreldes eelneva kuvaga lisandusid siia juurde ja peale mitmed muud rohkem sinisele kaldu olevad toonid. see sinisus pani mõtlema. kas polnud siit minna ainult mõni samm Sinikumäe nime tähenduse algupära lahtimõtestamisel? igatahes kui see sinisus sõnumina ei tahtnudki hetkest lähtuvalt midagi muud väga olulist öelda, oli kindel siiski see, et see sobis siia ja oli igati teemakohane. teemakohane oli ka rännuliste kohal Sinikumäe valliharjadel edasi liikudes aeg ajalt peitu pugev ja siis jälle välja tulev sinitaevas ja Sinikumäe linnukuju meenutavatest valliharjadest rääkides oleks siis paslik lisada siia ka see, et selle mainitud sinisuse peale kraaksatasid siin-seal üsnagi läbilõikavalt siit üle lendavad valgelinnud ehk kaarnad. mütoloogilise teave järgi olevat nad väga lähedastes suhetes ähmase ja salapärase teispoolsusega. müstilise ja salapärase teispoolsuse lemmikvärv on aga teatavasti läbi aegade olnud just selline uduhallisinine või videvikusinine. muuseas, nende karjatuste sekka tuli ka kaarnatele mitteomaseid huikeid. vahest võis ka koguni mõni pistrik või viugi nende seas olla või neile vastu huigata

simajas talvine loodusilu Sinikumäe valliharjade juures. selle asukohaks oli just see koht valli harjadel, kus   reljeefikaardi peal asub linnu selg

ettevalmistused lõunasöömaajaks Sinikumäe "linnu selja" peal. esiplaanil vasemal punses Keily, tagaplaanil paremat kätt Vahtralemb ja sinises tema juures Jõhvikalemb

ja saagem tuttavaks - terve päeva ja kogu rännaku kõige suurem, erilisem ja vanem puu - Sinukumäe haab või Sinikumäe "Linnuselja" haab. aastaid võis talle olla antud kuni 120

vaade Sinikumäe haavapuule altpoolt. puu kohal olev taevasinisus mõjus siinkohal kuidagi eriti sümboolselt ja tähenduslikult ning kinnitas justkui omalt poolt kohapaigale antud nime sobivust

Sinikumäe valliharjade loode-idaserv

valgusemäng lumel. Sinikumäe vaalliharja loode-idanurk

ürgmets Sinikumäe idaserva all. tähelepanelik silm võib märgata, et kuldset päevavalgust on jagunud ka siia - väikesele kohale ümberkukkunud nõglapuu juurekobara peale

takistustest mööda-, läbi- ja altminek. kuuselaaned Sinikumäest idas ja Lohja järvest läänes

niiskema ja märjama maaga kokkupuute vältimiseks tuli kohati lausa poolesaja sammu jagu käia puude peal. esiplaanil punases rännuline Keily, tema taga rännulised Tuuli ja Katriin, veel kaugemal on aga paistmas ka rännulised Pihlapiiga ja Hiiulemb. kuuselaaned Lohja järve idakalda lähistel

Lohja järve roostikuline idakallas

Lohja järve kaldajoont ääristasid idast kirdeni sihvakad kuni 100-aastased pedajad

Pihlapiiga kuldsed videvikueelsed hetked Lohja järve kirdekalda veeres

sihvakad pedajad Lohja järve kirdekalda veerest

veel pilkupüüdvaid pedajaid Lohja järve kirdekalda juurest

vaade Lohja järvele selle põhjakalda juurest

kaldaäärne Lohja järve põhja-loodeservas

veidrakujuline kasepahk. Lohja järve läänekalda äärne

kõverusse kasvanud puu Lohja järve läänekalda juures pakkus kiirelt läbi vuhisevatele rännulistele võimalust jalga puhata

Lohjajärve rännak:
Osalejad: Keily, Martin, Tuuli, Hedi, Pihlapiiga, Katriin, Jõhvikalemb, Vahtralemb, Hiiulemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9 km
Asukoht: Lohja järv, Sinikumägi, Lahemaa Rahvuspark, Kolgaküla, Kuusalu vald, Harjumaa 

2 kommentaari:

  1. sinna võiks kunagi kevadel-suvel tagasi minna. kohapaigal (Sinikumägi ja Lohja järve idakallas) oli ka üsna huvitav aura.

    VastaKustuta