Hiiesaare rännak 16.04.2016

Hiiesaar ehk Hiiesaare soosaar - üks unustusehõlma vajunud hiiepaik Kõomaal (loe: Viljandimaal, Kõo vallas) Venevere küla juures olevas Unakvere soos Navesti jõest lõunas. Ainuke allikas, mis sellele viitab on vana mõisa kaart. nimelt, vanal 19.saj alaguse Kõo mõisa kaardil on selle soosaare nimeks "Ie Saar" ja sellest põhjas asuvat ala (teispool ehk põhja pool Navesti jõge) nimetati "Anni Pähle heinamad", mille tänapäevane mugandus võiks olla kuidagi selliselt nagu "Anni pealne (pealse) heinamaad" ehk kuna tänapäevastes oludes seal enam heinamaad ei ole, on suur põlismets, siis sobiks tänapäevases kontekstis selle paiga kohanimeks lihtsalt Annipealne (Annipealse) või Annipealse mets. Anni-nimetus viitab aga üsna tugevalt ohverdamisele, vähemasti on paljud Anni-nimelised kohapiagad Eestis seotud ohverdamistega ehk anni/ andide panemisega sinna. Anni-nimelise kohapaiga olemasolu Hiiesaarest põhjas justkui kinnitaks terve sealse piirkonna pühalikkust, mis ei piirnenud ainult Hiiesaare soosaarega, vaid ilmselt ulatus sellest kaugemale väljapoole. pole välistatud, et ka sealne osa (Annipealse ja Hiiesaare vaheline) Navesti jõest oli/on osa mingist saladuslikust pühalikkusest ja võimalik siis, et ka sealsed Navesti jõe kaldaäärsed. Hiiesaar ise oli väga ürgne ja puutumatu paik, kaitstud muust maailmast Unakvere soo ja Navesti jõega. selle paigaga tekkisid ka mõned üsna tugevad numinoossusega seotud tähelepanekud. Hiiesaarele sisenemisel, vahetult kohe peale sisenemiseks luba küsimist, tõusis selle kohale tugev tuueliil. oma mühina poolest meenutas see väga sellist tugevat mereäärset tuulemühinat. veel veidram on seejuures seegi, et kohe peal selle tekkimist (mõne minuti jooksul) see vaibus. niisama äkki nagu see tekkis, niisama äkki ka kadus. veel teiselgi korral tekkis Hiiesaare kohale tugev tuuleiil ja ikka ja jälle just siis, kui ma seda paika taas juhtusin jutu sees meenutama, ja niisama veidralt nagu ennegi, tuulepuhang kohe peale tekkimist mõne minuti pärast ka kadus. kui see oli kokkusattumus, siis see oli küll rohkem kui väga hästi ajastatud ja nõnda mitu korda järjest. seega, ükskõik mis pidi seda ka ei analüüsiks, kas ratsionaalsest loogikapõhisest või parema ajupoolkera tundmustest-tajudest tekkinud tähelepanekutest, nii või naa võib selle vaatleja välja jõuda kihtideni, mille niidiotsad on niisutatud teatud pühalikkusega

 

kärnkonn (bufo bufo) oma loomulikus keskkonnas. närestik Pärnisaare läänekülje veeres

kellegi väikse kiskjalise suurte kihvadega kolju. närestik Pärnisaare läänekülje veeres

vaprad rännulised sinitaeva all valgemustatriibulises metsas kullakarva rohumätaste peal. madalsookaasik Pärnisaare ja Karusaare vahel

rohekaskuldsetes värvides õitsev tupp-villpea (eriophorum vaginatum). madalsookaasik Pärnisaare ja Karusaare vahel

eelmise aasta viljadega sookail (ledum palustre). madalsookaasik Pärnisaare ja Karusaare vahel

Unakvere soo siirdesookaasik. see oli paik kus muinasjutulised valgemustratriibulised kased seisid külg külje kõrval ja nende kohale olid laskunud valgete patjadena lumivalged pilvekogumid. ja kõik see simajas ilu leidis aset sinitaeva all ja tema vaikival nõusolekul

midagi suurt on ees ootamas. rännuliste pilgud on naelutatud eespool asuva Hiiesaare suunas. Unakvere soo siirdesookaasik

hunnitud kevadpäikesest kantud vaated Unakvere soo kaasikule. päevapildis domineeriv kolmik, sinitaevas, valgemustatriibuline mets ja kullakarva maapind, andis ka siin oma parima, et rännuliste meeli elevil hoida

sellel kuval on Unakvere soo kaasiku üks kask kogunisti nii kaugele läinud, et on oma ladvaga ühe lapiku pilvetüki kinni püüdnud ja on nüüd seda parajasti enda kohal hoidmas

luhamaastik Unakvere soo põhja-kirdeosas. taamal kaugustes peaks kuskil ka Navesti jõgi voolama

rohelus Hiiesaare idanurgas. siin vohab mingi tundmatu taimeke

Hiiesaare ürgmets. soosaare keskkoht

Laulupiiga puhkepaus murdunud kõivupuul. Hiiesaare lõunaserv

Hiiesaare tundmatu roheline taim lähedalt vaadatuna. soosaare idaosa

puhta valge sokiga Hiiesaare pinna peal. Laulupiiga on andmas oma valgete sokkidega austust Hiiesaarele ja näitamas teistele eeskuju. niimoodi luigekarva valgetes sokkides peakski iga lugupeetud hiiepaikade külastaja nendes käima austusest kohapaiga ja tema asukate suhtes. Hiiesaare põhjaserv

Navesti jõgi Hiiesaare lähistel

hunnitud vaated Navesti jõele ja selles avalduvale ebamaisele taevapeegeldusele. taamal teispool kallast (põhja suunas) tuhmkollase roostiku taga kõrgub Annipealne mets. vanema nimetusena teati seda paika kui "Anni pähle heinamad". heinamaadest on nüüdseks (pea kakssada aastat hiljem) saanud mets

Tammejuuse Navesti tants. tantsuks on vajalik kadik, kollased umakad, roostik ja Navesti jõe lähedus. viimased kolm küll mitte nii ilmtingimata, kuid täiuslikkust taga ajades annaksid need kahtlemata sellele lisaväärtust juurde

kolm naerulsuist rännulist (vaskult paremale: Soorebane, Laulupiiga ja Tammejuus) Hiiesaare põhjaküle all. rännuline Laulipiiga on parajasti embamas kõivupuud

konnakapsas (caltha palustris) oma väikeste "kapsapeadega". Navesti jõe ja Hiiesaare vaheline luhamaastik

seitse salapärast musta auku. vana puupalk Hiiesaare keskkohas

kümnete ja kümnete puuseentega ääristatud vana ümberkukkunud haab Hiiesaare keskkohas. oli teine seal kui hea istepink

selline nägi Hiiesaar välja sealt lahkudes. sinise taevalaotuse asemel oli nüüd taevast katmas hallikarvane pilvetekk. soosaare kagunurk

kõivud kobaras ja kullakarvane varveke nende vahel. Unakvere soo

kuldsetes õites kärnalilled (chrysosplenium alternifolium) Pärnisaarest loodes olevas närestikus

9-tupplehega keltsalill. Pärnisaarest läänes olev metsaalune

rännuline Aat on kohekohe Karusaarele sisenemas

Karusaare keskkoht - vanast raiesmikust tekkinud närestik ja kaks hiidhaaba kui hiidvardjat selle sees

toomhein (orthilia secunda) Karusaare idanurgas

väike kurruk Karusaare kirdeservas. siin olevate parempoolsete kuuskede lähistel leidis aset ka lõunasöömaaeg

vaigune nõglapuu. Karusaare kirdenurk

rännulise Anne hetked iseendale. Karusaare keskkohas olev ürgne metsatukk

pajuurvad ja nende vahel ruugekarva leheke. Hiiesaare äärne luhamaastik

viimane sirge kulges läbi mätliku. esiplaanil paremal Pihlapiiga mõlema käega hoogu andmas, et tasakaalu hoida ja kiirelt edasi jõuda. seevastu tema taga tulevad urmakarva punastes rännulised Katriin (vasakul) ja Kristiina (paremal) on hoo veidi maha võtnud - neil jätkub hetki ka kuva jäädvustaja poole kiigata ja talle isegi muiata (Katriin). vesine mätlik-siht Pärnisaare ja Karusaare vahel

lõppvaatus Pärnisaarel. rännuline Katriin on oma vaikiva suure rahulikkusega kõik vaprad naisrännulised muru peale uinutanud

Hiiesaare rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Heli, Tammejuus, Kristiina, Laulupiiga, Katriin, Soorebane, Anne, Kristina, Maksim, Aat, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Hiiesaare, Unakvere soo, Maalasti LKA, Venevere küla, Kõo vald, Viljandimaa