Reede, 20. november 2009

Kakerdaja rännak 19.11.2009


ebamaised vaated Kakerdaja järvele
 
Kakrdaja järv teise nurga alt

Kakerdaja järv, taamal kaugustes Hiiessaar

Päike on loojumas ja udu on tõusmas

Uduvine on kõike endasse haaramas


Hiiessaarel
Männijändrikud kannatlikult uduloori ootamas
Parempoolne laukasaar on leekides... kas pole mõistlik arvata, et Soovana on soosügavustes supipaja tulele pannud...?!?

Küürakas Sookoll järve ääres vette sukeldumas

Hiiessaar lähivaates

Suur-Kalajärv

Kuldne sügis Kakerdaja laugaste kohal

loodus üllatas oma ilu ja müstikaga... udune soo laugaste ja Kakerdaja järvega (pean oma kohuseks siinkohal mainida, et minu jaoks oli äsjanähtud Kakerdaja järv igatahes kõigi aegade kõige ilusam, ürgsem, psühhedeelsem ja müstilisem siiamaani kõgist nähtud järvedest) …samas sinised augud hallis taevas ja ülimalt paeluv päikseloojang… kõikjal ilus vaatepilt, kus taamal iidsed männijändrikud, mis esiplaanil on teravate kontuuridega, samas iga tagumine oli juba tooni võrra hallim, kuni viimasteni välja, mis aga olid juba mõnusalt helehallid – ühesõnaga igati lummav värvidemäng, ja pean ütlema, et sookollid (ühte nägime isegi järve ääres kükitamas) koos Soovanaga olid täna kõik kindlalt meie sõbrad ja toetasid meie retke iga nurga alt kõikvõimalike psühhedeelsete värvimängudega, ja kõik loomulikult selleks, et meie sealne kohalviibimine saaks kesta võimalikult kauem… peale selle veel udune (ütleme siis moodsamalt - psühhouduline) Suur-Kalajärv, mille juurest tuli mul Grillilembe vägisi ära hõigata… alles kolmanda katse pealt hakkas Grillilemb tusaselt (et peab nii vara ära tulema) ja aeglaselt auto poole liikuma… ning takka lisaks salapärane küüvits (Grillilemb õppis uue taime endale selgeks), mis vohas ja võimutses pea kõikjal. tagasiteel oli mul isegi kohati tunne, et ka ma ise olen üks osa sellest värvimängust, et olen uduloori mässitud ja hõljun nagu soovaim soo avaruste kohal… selline hästi võimas psühhedeelne tunne ;o)

üsnagi kohane on siia lisada ka väljavõte Endla Runost. selle 26. salmilõik oleks üsna sobiv kirjeldama ka äsjast rännakut:

seal huulein valvas, küüvits, jõhvikas ja kukemari
ning lisaks sinitaevas, pilved valged ning nende tume vari

peaaegu jah… sest ainukesena oli seekord Endla rännakuga võrreldes teistmoodi see, et puudusid kukemari ja valged pilved… pange tähele: must kukemari ja valged pilved … must ja valge… yin ja yan… kaks müstilist värvialget olid puudu… samas oli see täna asendatud mingi teise müstilise ja salapärase ollusega – halli uduga… seega, järeldus: toimub ürgne värvide vastasseis ehk värvide mäng: MUST-VALGE vs HALL…

olen sunnitud käed tõstma ja nentima, et looduses on ikka kõik NII reeglipäraselt “salapärane” ;o)

1 kommentaar:

  1. Mina ei tea, kes teil need pildid tegi, kuid fantastiline. Marek sina tead, et ma ei ole miski kott seljas matkasell, kuid see võtab hingetuks isegi minusuguse beachil lebotaja. Rõõm vaadata, et keegi võtab selliseid asju ette. Edu sulle.

    Annely.

    VastaKustuta