Reede, 23. detsember 2011

Kurglepa rännak 17.12.11

Neetumägi (või Netumägi) kogu oma saladuslikus hiilguses. vaade sellele kirde poolt. mõni sõna ka soosaarest endast ja tema nimesaamisloost. pärimusjutud teavad rääkida, et see olevat kunagistel aegadel pelgupaik olnud. siia olevat rahvas vaenlaste eest pakku jooksnud. ühel sellistest juhtudest Põhjasõja ajal olevat aga vaenuvägi (venelased) sellest teada saanud ja põgenikke siia otsima tulnud. põgenikud aga olnud enne seda siit salateed pidi lahkunud, jättes kohalejõudnud venelased pika ninaga. kohalejõudnud tagaajajatel polnudki seepale midagi muud teha, kui käsi laiutada ja öelda: "Netu" ("ei ole" vene k.). Neetumäe rohkem kui poole pindalast moodustab mätta-ja pokurohke mets, seevastu ülejäänud soosaare osa on kontrastina hoopis midagi muud. meenutab nagu mingit müstilist kaljut keset sood. see on Põhja-Eesti mõistes ja Eestimaa soomaastiku mõistes üleüldse suhteliselt järsk ja piklikukujuline kagu-loodesuunaline mägi. mäe keskosas on vaod ja kaevandid. need ei ole küll häirivad aga on siiski niipalju täheldatavad, et meenutavad nagu mingeid kinnikasvanud sõjakaevikuid. mis need täpsemalt on, kas varanduseotsijate poolt tekitatud "haavandid" (nagui väidab eelis.ee), ilmasõjaaegsed kaevikud või hoopis midagi veel kolmandat, seda ei tea kahjuks öelda. Neetumäe üks huvitavamaid objekte oli aga üks sealsetest kividest, nn. Kingakivi. sellest täpsemalt allpool

Tammiskõre mäe üks enim tähelepanu nõudnud objekte - tammestunud hiidkuusk ehk kõre asukohaga Tammiskõre mäe lõunaosas. altpoolt juurte juurest tüvele vaadates sarnaneb see igatahes väga mingile iidsele tammele. mind isiklikult suutis ta ära petta (kiire esmamulje). ja kui ausalt öelda, siis oli selles kõres tõesti hästi palju tammelikku - hoiak, oksajooks, tüvejooks jne

ebareeglipärase paigutusega reeglipärased Kurglepa lepamustrid

nagu märjad suhkrutükid sambla peal. esimene sel aastal metsas kohatud lumi. Tammiskõre mäe lõunaosa

tundmatu porgandikarva seeneisend Saaremäe metsas

Neetumäe idaserv (paremal) ning selle taga kaugustes (vasakul) Kurglepa mäed

torusamblikud ehk karik-porosamblikud (cladonia fimbriata) Neetumäe Kingakivil või Vaokivil (kingakujuline kivi, millel oleks jala sissepanemise koha peal piklik vagu sees)

Neetumäe Kingakivi pealtvaates. piklik vagu kinga vasakus osas tundub olevat kellegi poolt sinna tekitatud, igatahes esmapilgul looduslik see nagu ei pasitnud olevat

pardinäokujuline lepapuu Saaremäe metsa lääneosas

vaade Neetumäe lähistelt Tammiskõre mäe suunas (keskel halli udu sees)

osalise lumerüü juba selga ajanud iidne kõiv Tammiskõre mäe lõunaosas

kahe lohuga kivi Saaremäe metsa läänepoolses osas

taevalaotusesse küündiv ärakuivanud kõre Põimikumäe edelaservas

Neetumäe loode-, põhja ja idaserv olid kaetud lumega (teistes servades ei vaadanud, võib olla oli seal ka)?!? esimene koht selle aasta sügiseses ürglooduses, kus sai siis valgetkarva pesuehtsat lund näha. olgu ära öeldud veel seegi, et kuskil lund sel päeval ei Kurgelpas ega selle lähiümbrus me ei märganud ja alles pärast seda kui olime jõudnud Neetumäele hakkas tulema lörtsi! ühesõnaga, väga imelik anomaalia, näha aasta teise poole esimest lund metsas ühel siinsel soosaarel ja alates sellest hetkest kui siia jõudsime (või olime jõudmas) ja seda lumeriba märganud,  hakkaski lund ka reaalselt sadama. miks just siin ja miks just sel ajal? nii palju huvitavaid kokkulangevusi. ja lõpetuseks, antud lumeääristus (lumeriba) mõjus tol hetkel ja sealsetes oludes nagu mingisuguse puhastava ebamaise kaitsefiltrina

Metsavana kingitus Hedile - põdrasarv. viimase paari nädala jooksul juba teine analoogne leid Hedilt. Saaremäe ja Põimikumäe vaheline mets

Põimikumäe sümbol - ühtepõiminud noored kõivud. soosaare idaosa

üks väiksem lagendik Tammiskõre mäe keskosas

kasepahk (inonotus obliquus) Põimikumäe lõunaosas kasvaval noorel kõivul

üks väike ja madal mättarohke soosaar Kurglepa soos Palgimurru mäest loodes

Neetumägi lähivaates, vaade sellele kirdest

Palgimurru mägi. soosaari oli murdunud palke üsna ohtralt täis, siin mõned näited

haavapuu juurtejooks Põimikumäe lõunaosas

Tammiskõre arhailine oksa-ja koorejooks. Tammiskõre mäe lõunaosa

keskmisest veidi suuremate mõõtmetega kasekäsn (piptoporus betulinus) noorel sammaldunud kõivul. Tammiskõre mäe idaosa

üksik suur mänd keset sood Neetumäest poolsada sammu loode suunas. ilmselt on tal siin sellised soodsad kasvutingimused tänud mineraalmaa olemasolule. ühesõnaga väike soosaar, kuhu mahtus peale kasvama vaid üks suur mänd (võib olla ka mõni väike põõsas ka veel sinna juurde aga mitte oluliselt rohkem)

Põimikumäe edelaserv. siinsel väiksemal metsalagendikul on domineerimas iidsed hiidkõred

endisaegne kiviaed Saaremäe metsa lääneservas

kolm häbelikku haavaneidist Põimikumäe lõunaosas

kõre juurte ja kivi heitlus. kõre juured kui küünised üritavad vangistada ühte sealset kivi. Põimikumäe edelaosa

Hedi ületamas tagasiteel kahe kadiku abil veerohket Paasiku peakraavi. tänu meie sõpradele kobrastele, kes siia loodusliku tammi tekitasid, saigi seesinane kraaviületus tegelikult teoks ning sai selle tõttu teoks ka Tammiskõre mäe külastus (mis asus teispool kraavi)

Põimikumäe metsik loodus. soosaare kirdeosa

videvikuline hetk Tammiskõre mäe lõunaosas

ürgmets Tammiskõre mäe lõunaosas

kuusk (vasakul äärmine), kask (vasakult teine) ja haab (paremal) on sõlminud vennaliku leppe ja leppe jõustumise märgiks on kõik kolm puud lasknud omad juured omavahel risti ja põiki kokku põimida. Tammiskõre mäe lõunaosa

Neetumäe Kingakivi, vaade sellele kagust

Kurglepa rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,7 km
Asukoht: Kaugemäe küla, Raasiku vald / Kurglepa soo (tänapäeval tuntud veel ka kui Paasiku soo), Anija vald, mõlemad Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar