Esmaspäev, 5. detsember 2011

Tõldmäe rännak 03.12.2011

legendaarne Viie Peaga Ussimänd Tõldmäe põhjaserva lähistel. siin puu juures sai oldud keskmisest natuke kauem ja vahest isegi mõni keskmisest pikem hetk veel pealegi. ta lihtsalt oli nii eriline, iidne ja pilkupüüdev. need viis haru meenutasid tõesti väänlevaid siugusid. ega ausalt öelda ei mäletagi, et oleks nii iidset ja nii eriskummalise väljanägemisega mändi kunagi sisemaa metsades kohanud

rohesamblaliste kivide komplekt Tõldmäe põhjaosas. märkusena olgu veel lisatud, et suurel kivil ehk peakivil ehk emakivil oli üsna iseäralik kausikujuline suur lohk keset kivi

jääkirmega kaetud kollaseened Reitsla-Tõldmäe tee ääres

Soontaga kivi Tõldmäest loodes olevas Leidissoos. soosaarelt kivini oli umbes paarkümmend pikka sammu. kui kivi tähelepanelikult silmitseda siis võib märgata selle ilmset sarnasust tõllaga. seega, ehk ongi siin mingi seos Tõldmäe nimelise soosaarega. vahest on see kaarik siia sohu mütoloogiliste metsajumaluste poolt jäetud või unustatud? teisalt jälle meenutab see nagu mingit kivialtarit. kui muinaseestlased siin askeldasid siis vaevalt sai see kivi neile märkamatuks jääda, järelikult pidi see siis ju ka nende jaoks midagi tähendama. oletatavasti võis see ala olla kaugete aegade hämaruses meresaar, sest kõik maastikulised märgid nii soosaarel kui ka selle ümbruses viitavad julgelt selles suunas. mägine ja ümbruskonna suhtes natuke omanäolisema ja veidi kõrgema pinnaehitusega soosaare põhjaosa lubab igatahes oletada, et muinasaja inimene võis sellest kohast ikkagi teadlik olla, vahest isegi võis seda kasutada kui mingit pelgupaika. kas võis see tol ajal olla ka midagi enamat, näiteks mõni pühama tähendusega paik, seda kahjuks ei julge väita. küll aga on teada, et mujal maailmas on paljudel juhtudel just muust ümbruskonnast teistsugusema väljanägemise ja energeetikaga kohad saanud tihtipeale erilisema, st. pühalikuma, kohtlemise osaliseks

oma kõveraid oksi laiali laotav iidne Päävatamm Tõldmäe põhjaosas ühe sealse valgusküllase metsalagendiku kaguservas

oma suverohelusest juba pea enamiku ära minetanud taimeleht Reitsla -Tõldmäel teel

samblakarvane Augutamm koos oma auguga Tõldmäe põhja-kirdeosas. tõenäoliselt on siin kellegi pelgupaik või eluase. vaevalt, et loodus laseb sellisel samblasoojusega ümbritsetud augul lihtsalt tühjana olla

Tihasetamm Tõldmäe loodeosas. samuti üsna vana ja väekas teine. oli meeldiv siin tõrupuu all seista ja kuulata, kuidas tihased lendasid tamme okstele eikuskilt ja puhkesid kordamööda valjuhäälselt üksteise võidu siristama. vana puu oleks justkui ise neile seda lauluväge andnud, neid siin laulma innustanud... ja nemad siis laulsid ja tänasid puud... tänasid ja laulsid... ja kes teab, võib olla laulavad (ja tänavad) seal veel praegugi...

Viis Õde - viis kõrvuti kasvavat vana niinepuud Tõldmäe põhjaosas

Viie Peaga Ussimänd eemalt (edelast) vaadatuna

Hedi poolt leitud põdrasarv Sarvemänni juures. Tõldmäe loodeosa

äärmiselt tõldliku hoiakuga kivi Tõldmäe kirdeosas, mitte kaugel teisest tõllasarnasest kivist - Soontaga kivist. kivi põhjapoolne osa (pildil) oli suhteliselt kandiliste servadega, mis on üsnagi ebatavaline ja haruldane, kui lähtuda selle looduslikust päritolust. seevastu lõunapolne osa oli üsna tavalise väljanägemisega

ürgsed mustrid Viie Peaga Ussimänni koorel. tähelepanelik vaataja võib siin märgata soe ja põdra profiilis kujutist. soe peakontuur joonistub välja antud kuva ülaosas (taeva poole vaatav susi, kel ümmargune silm ja avatud suu ning lõuaosa paremal pool), seevastu põder on välja joonistunud enam-vähem tervikuna (vast jalad pole päris hästi arusaadavad) kuva vasakus nurgas. põder on samuti näoga taeva suunas, kõrvad või sarved jäävad paremale poole

ilmselt karmidest ilmaoludest ja külmanäpistusest ümberkukkunud seened Tõldmäe kirdeosas

samblakarvased Sammaltammed Tõldmäe põhjaosas

Viie Peaga Ussimänd altpoolt vaadates

Tõldmäe ida-loodenurk

jääkirmega ääristatud samblalised. Tõldmäe põhjaosa

Neli Venda ehk neli kõivupuud Tõldmäe põhjaosas, veidi maad Viiest Õest lõuna pool

endisaegse küüni jäänused Tõldmäe kaugemas loodenurgas

Augutamm eemalt (ida poolt) vaadatuna

kõivujuure triibuline koorejooks. Tõldmäe põhjaosa

Tõldmäe Väetammed... kolm väekat tõrupuud kasvamas kõrvuti üksteise külje all ja ühest juurest  nagu Maaema kolm last - kolm venda. Tõldmäe kirdeosa

oma paremad päevad selja taha jätnud vana safransirmik (macrolepiota rachodes) Tõldmäe kirdeosas

Sarvemänni võimsad kergelt kõverdunud oksaharud. Tõldmäe loodeosa

Lõhekivi Tõldmäe lõunaosas. piltlikult öeldes võiks vaatepildist esmane arusaam olla selline - lõhestunud kivipoolkerade vahel kasvav puu ongi oma kasvamisega, kohalolekuga ja juurte laialisirutamisega kivi lõhki ajanud. ja tõsi ta on, see stseen lihtsalt on ühepoolselt nii õnnestunud, et tahab panna meid uskuma, et puu ongi tugevam kui kivi.  mismoodi olid aga asjalood tegelikult, seda võib igaüks ise edasi fantaseerida

ja veelkord üks hetk Viie Peaga Ussimänni seltsis. vaade alt tema paremale poole kalduvate ladvaosade suunas. ei väsi rõhutamast - puu oli väga eriline. ta lihtsalt kiirgas endast midagi ebaharilikku, milles oli justkui segu väest, suursugususest ja ebamaisusest

Pikse poolt puudutatud kõiv Tõldmäe kirdeosas

Konksupuu Tõldmäe põhjaosas. sellises hämaras videvikuvalguses mõjus see üsnagi müstiliselt

sinilille pruuniks tõmbunud ja härmatiselooriga kaetud leheke Reitsla- Tõldmäe teel

kahekesi roheluses... nagu kaks venda (noorem ja vanem vend), kes ei oska piltilusa rohelusega midagi muud peale hakata, kui lihtsalt olla ja nautida seda, mis neile antud on. tundmatud seened Tõldmäe kirdeosas

Soonataga kivi kalda pealt (s.o. Tõldmäelt), kahe männipuu vahelt, vaadatuna

Küünimänni juures asuva küüniaseme palgijooks. Tõldmäe loodenurk

Kõverladvamänd Tõldmäe põhja-kirdeosas

Sarvemänni hilispealelõunased kontuurid

Viiest Õest ehk viiest niinepuust maha langenud ning hiljem lumekarvase külmakirmega kattunud lehed

Väetammed (kolm Väetamme) eemalt, ida poolt, vaadatuna

kullakarva seen Reitsla -Tõldmäe metsateel

maastik Tõldmäe põhja-loodeosas. Tõldmäe põhjaservas, täpsemalt siis kirdest kuni loodesse kulges üsnagi omapärane (nii umbes 10 m või u 6 kadikupikkuse laiune) vallseljak. ilmselt kunagine rannavall. siin võis kõikjal täheldada väiksemate kivide ja isegi rändrahnude (mis enamasti asusid valli külje all) üleküllust

viis õde nagu viis vallatut neidist. lähivaade Tõldmäe viiele lähestikku kasvavale pärnale

auguga mänd Augumäe loodeservas

vaade Sarvemänni võimsatele sarvi meenutavatele oksaharudele altpoolt, lääne suunast

Tihasetamm põhja poolt vaadatuna

justkui mingite salapäraste kriipsujukudega kivi Tihasetamme ja Küünimänni vahelisel lõigul

kividest vundamendijäänused Tihasetamme külje all. tõenäoliselt on siingi tegu küüniasemega. siinne ümberkaudne mets oli üsna puisniiduilmeline ja heinarikas

Augutamm alt vaadates

vaade Soontaga kivile kagu poolt

Tõldmäe Kivitamm koos selle all oleva suure kiviga. soosaare kirdeosa

ebamäärase ja tontliku välimusega Nõiakuusk Tõldmäe keskosas. väga segane, ebatavaline ja ebaloogiline oli kogu kuuse olemus... see oleks nagu sõna otseses mõttes mitmetest kuusejuppidest ja erinevatest kuusetüüpidest kokku lapitud. alt juurtest ladvani ulatuvat ühtset nägu tal nagu ei olnudki... kõik oli kuidagi sigri-migri... ühesõnaga üsna müstiline puu

Küünimänd Tõldmäe loodeosas. sealse soosaare nurga kõige arvestatavam puuisend

ümberkukkunud lepapuust oli kasvama hakanud ja juba täisvereliseks puuks sirgunud üks kunagi oks

väike pilk ka kohalikule mägralinnakule (Tõldmäe põhja-loodeosas). ühe sealse sammaldunud kivi kõrval oli koopasuu ja käik viis kivi alla. kõikidest teistest mägralinnaku koobastest oli just see siin kõige iseloomulikum kohalikule Mägravanale või Märgaisale. ja seda eeskätt just selle kivi ja kivi alla viiva koopakäigu poolest. kõik ülejäänud ümberkaudsed käigud ja urud tundusid olevat sellega võrreldes üsna keskpärased ja tavalised.

Tõldmäe rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,7 km
Asukoht: Reitsla küla, Leidisso LKA, Oru vald, Läänemaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar