Teisipäev, 15. mai 2012

Kaemla rännak 09.05.2012

lasna ehk väikest labidat meenutav lakkvaabik (ganoderma lucidum) Vaabikumetsast. tema oligi Kaemla rännaku kõige suurem tegija, kõige suurem üllataja ja päeva pärl. üliharuldane ja tugevate raviomadustega ning tähelepanuväärse mütoloogilise tähtsusega seen on eriti hinnatud Hiinas ja Kaug-Idas (seal tuntud Reishi nime all). sealsetes müütides on see kurjade vaimude peletaja. Hiina "Valge Draakoni" jutustuses varastab Valge Draakon jumalatelt lakkvaabiku. siit ka oletus, et see seen võib olla heade tulnukate poolt inimestele üle antud asjandus, et eemaldada inimorganismi DNA-st sinna halbade tulnukate poolt sisse viidud asjandused. vahest ehk on see ka meie Sampo, meie Nokia, meie elu võti, meie Igavese Elu salaravim. "seenel on oluline positsioon Hiina rahvameditsiinis, usutavasti ravib sellest valmistatud ekstrakt peaaegu kõiki haigusi ja tõvesid ning kõige krooniks pikendab eluiga" (info allikas: P.Salo, T.Niemelä, U.Salo "Põhjala seeneraamat".

Einasaare kirdenurk

haruldane omasuguste seas - 9-tupplehega varesjalg Varesjalavõhmalt

Tammikuvõhma pilkupüüdvad tammeneiud. seesinane soosaar oli nagu tükike paradiisi või tükike Kunglamaad ümberkaudsete soovikumetsade ja lodumetsade seas. väsinud rändajale meeldiv puhkepaik nii kehale kui ka vaimule

Loopere kivine nurm

Väevõhma pähkel on tammekoore sisse kinni kukkunud

eriskummaline ja jällegi sellist põrandakivi ja/või tantsukivi meenutav kivi Kivivõhma keskosast. terasem pilk võib märgata kivi servades (n.ö. äärejoont pidi) huvitavaid abstraktseid figuure ja figuurikesi

tundmatud liudikseened Einasaare kaguservast

selle taime tuvastamine võttis ikka nõutuks küll. ole kindel, et südasuvisel aasta-ajal on ta igati tuvastatav. sellises vastsündinud olekus jäi see taim aga seekord määramata. Mätlikunurm Jõelähtme jõe ääres

üksik poolkinnine nurmeke Loopere talukohast kirdes

kolm varsakabjast (caltha palustris) õde Einasaare loodekülje all

väge täis Einasaare tamm. soosaare põhjaosa

Tammikuvõhma tammed

Einasaare piisakujulise lohuga lohukivi

teder (tetrao tetrix) Tagametsa-Einasaare metsatee servas. rännaku algushetked

vibunina karvatuust Einasaare aasal

Härghein pidi vahepeal, sel hetkel kui laenas oma umakad kraavi ületuseks Lauka-Mannikesele, hoidma mõnda aega oma jalgu kilekottides

eriskummalise väljanägemisega kivi Mätlikunurmelt (Väevõhmast idas). need ruudud ja diagonaalid ja siis kolmnurga-, trapetsi- ja ristkülikukujulised lohud räägiksid justkui seda keelt, et kivi on kellegi poolt selliseks tehtud, kujundatud

Loopere nurm pealelõunaseid päikesekiiri püüdmas. sellisena kevadpäikese käes mõjusid siinsed avarused ja kumerused üsnagi kosutuvalt ja vägagi edasiviivalt. pole kathtlustki, et ka selle paiga kunagine omanik võis aeg-ajalt oma vaimu siinsete vaadete vaatamisega turgutada või hoopis ennast siia neid vaateid imetlema unustada

kuutõverohi on pead tõstmas. liiga noor alles, sestap polegi veel arusaadav kas harilik (polygonatum odoratum) või mitmeõieline kuutõverohi (polygonatum multiflorum). Veskimäe äärne lepamets Kaemla külast loodes

Väevõhma pärnad. siinsel soosaarel veedetud puhkehetke veetis iga rännuline n.ö. "omas nurgas", oma lemmikpuude seltsis. nende niinepuude juures puhkas jalga näiteks Lauka-Mannike

Tammikuvõhma edelaväravad. selle hiidkõre alt saigi Tammikuvõhmale sisenetud

tigu rohuteiba otsas. Väevõhmast kagus asuv lodumets

Einasaare kevadsoojust kiirgav kirdenurk

kivi kui kunstiteos. mööda kivi jooksvad teravad servad ja heledavöödilised jooned teevad ta ta väga omapäraseks. ja kui väga tahta siis hakkab silm ka erinevaid kujundeid ja asju siit välja joonistama. tasub vaid natuke kauemaks kivi silmitsema jääda. Loopere nurme põhjaserv

Väevõhma väekad niinepuud

Varesjalavõhma pedajad kevadpäikese lummuses

Einasaare piisakujulise lohuga lohukivi ülevalt vaadatuna. kivi oli eriline, sestap ärgem pangem pahaks, kui ma talle ja tal asuvale lohule mõnevõrra keskmisest rohkem tähelepanu pööran

noor lepikuvõsa Tammikuvõhmast edelas

vaade Einasaarele kagust. tundub, et Einasaare kroonjuveeliks on saare keskel asuvad hiidkõred, mis tõstavadki oma pikkusega saare keskosa silueti proportsionaalselt ääreosadest kõrgemale

Loopere haab (populus tremula). ta sobis siinsesse paika vägagi hästi. olles nagu mingi ilmapuu keset Loopere ja ta simajat ümbruskonda

Tammikuvõhma tantsisklevad tammed. see oli tõesti üks väikest Kunglamaad (paradiisi) meenutav koht, kus päike paistis (jäi mulje et siin paistab see vist alati) ja ilm oli soe ning tuulevaikne (ka siin jäi mulje, et sellisena on ta siia justkui eikuskilt ootamatuid külalisi tervitama pandud igavikuliselt), linnud laulsid ja tammed tantsisklesid. see tähendab, et see nende väänlev-tantsiklev hoiak suutis mind uskuma panna, et nad tõepoolest tantsisklesid seal... see muidugi on mu oma enda mõttearetus... üritasin seda oma vaimusilmas läbi mängida... ja see igatahes sobis sinna ja kohe väga... igatahes lasin kõik selle endast läbi, tundsin head meelt selle üle ja ühtäkki täheldasin, et süütu ja hullupöörane mõte tantsisklevatest tammedest oli ju veel omakorda lisaväärtust kogetusse ja nähtusse juurde loonud. seega, teadmine sellest suutis mu head meelt veelgi tõsta

Vaabikumetsa lakkvaabik (ganoderma lucidum) pealt vaadatuna

Lauka-Mannike dilemma ees, kas ikkagi tasub ületada eesolev kraav Härgheina umakatega. selgitamist ootavad ka järgmised küsimused - kuidas ja kust kohast kraav ületada ja mida ületamisel veel silmas pidada

veel üks kevadsoe hetk Tammikuvõhma tammeneiude seltsis

ning üks hetk veel. Tammikvõhma üks tammedest lähivaates

käopäkad (lathraea squamaria) Kivivõhma keskosast

kollased varesjalad (anemone ranunculoides) Jõelähtme jõe ääres asuvalt Mätlikunurmelt

kiviaia moodi kivivall Loopere nurme keskel. poolitas selle nurme n.ö. põhja ja lõunaosaks

noored ükekäijarohud (valeriana officinalis). Kivivõhma keskosa

metsa-raisamatja (necrophorus vespilloides) on selja peale potsatanud. Varesjalavõhma ja Loopere vaheline metsasiht

kõiksugu taimed hakkavad kuju ja ilmet võtma. seda teeb ka soopihl (potentilla palustris). Varesjalavõhma ja Loopere vaheline mets

vaade Loopere kivile eemalt, veidi teise nurga alt

palju kõneainet tekitanud taimeke Mätlikunurmelt

üks paljudest hiidtammedest Einasaarel. Einasaare põhjaosa

Loopere kivivall. vaade läänest itta

algeline kõnnik Vaabikumetsa ja Tammikuvõhma vahele jääval kraavil

Loopere talukoha varemed. võib arvata et südasuveks kasvab kõik see varemetekompleks suure ja kõrge ja kohati ka isegi kõrvetava rohus sisse. ja ainuke võimalus siinset pärandkultuuri näha ongi siis selline varakevadine aeg

puhevil pajupung Venestemäevõhma loodeservast

soojades kevadpäikesekiirtes kümblev Einasaare hiidtamm. soosaare põhjaosa

lohk ka kivilt eenduvad reljeefid ühel Väevõhma kivil

Kivivõhma kõrgeim koht. siin leidis aset ka esimene ametlik puhkepaus

mis toimub? kas keegi on siin vibuninasid nülginud? igatahes, Einasaare aasa kaguosas lebas touhutu hulk vibuninade karvu. mis neist vibuninadest lõpuks sai?

Tammikuvõhma edelaväravad (kaks vana nõglapuud). vaade neile enne sisenemist

huvitava sisselõikega kivi Mätlikunurme põhjaservast

Varesjalavõhma ja tema pilkupüüdvad männid

8-tupplehega võsaülane (anemone nemorosa) Varesjalavõhmalt. tupelehtede arvu poolest olid Varesjalavõhma ülased varustatud keskmisest suurema tupelehtede arvuga. ülalpool oli juba juttu näiteks ka 9-tupelehega võsaülasest

legendaarne sild, mis viis siin ajas ja ruumis kulgevad rändajad edukalt Mätlikumetsast Venestemäevõhmale

kas kellegi pahatahtlik või mõtlematu temp. DETA autoaku oli toodud metsa loodust reostama. päeva kangelane Härghein tõstis siiski selle siit välja ja asetas ta mõnevõrra ohutumasse kohta... eemale kõrgema ja jämedama kännu peale. lepamets Kaemla külast loodes

Kaemla rännak:
Osalejad: Lauka-Mannike, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 11,3 km
Asukoht: Kaemla küla, Jõelähtme jõgi, Jõelähtme vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar