neljapäev, 24. mai 2012

Padiaru rännak 19.05.2012

aas-jürililled (cardamine pratensis) Möllu allikate lähistel

taevakarva siniste seas oli ka üks roheline. nimelt, üks maksaleht (hepatica nobili) oli ilma taevakarva tupplehtedeta, vaid ainult kolme rohukarva kõrglehega. ilmselt õitses ta enne teisi ja nüüd lubas tuulel oma tupplehed kõrvalisse kohta ära viia... et seeläbi järgmisele arenguetapile suunduda. seega, ehkki ühtpidi nagu millegi võrra vaesem, on ta teistpidi jällegi kogenum ja teiste suhtes ajast ees, kuna õitsemisetapp on tal juba edukalt läbitud. Lateramägi

Ojajuuse mõttepaus Sõmeru oja ääres

jalaka (ulmus glabra) viljakehad. Sagri talukoht

Tammejuus hoidmas oma kätt Padiaru mäe ohvrikivi peal

vee peal jalutav hiidämblik (dolomedes fimbriatus) Möllu allikate läheduses

 
Kolmemänni rahandik Kiviaru mäe lõunakülje all

... ja pilk ka Möllu allikatele

Tammejuus on edukalt ühendatud tammede energiavooluringi läbi hiiglasliku tammepaha. muideks, siin on ka Tammejuuse nimesaamise koht. Toaaseme mägi

veel üks kuva Möllu allikatest

Möllu allikate läheduses annavad endast märku ka esimesed ubalehed (menyanthes trifoliata)

nädala pärast õide puhkev lambakeel (convallaria majalis) Sobliku rahandiku lähistelt

heitlus medali pärast. Sütelemb ei taha kuidagi oma hiidmedalit Tammejuusele (paremal) loovutada. Sobliku rahandik

haruldane koldjas selaginell (selaginella selaginoides) Sõmeru oja äärest Möllu allikatest kirdes

pisike ussike Möllu allikate lähedal oleval oletataval piirikivil. blogi täiendus (21.01.13): tegemist on tuhatjalgsega (julus scandinavicus). "kõik tuhatjalgsed on taimtoidulised ning söövad nii surnud kui ka elus taimi. neid võib massiliselt olla metsa aluspinnas, kus nad annavad oma panuse kõdunenud taimede lagundamisse ja nende sattumisse looduse ringkäiku." allikas: TEA Eesti looduse taskuentsüklopeedia

lõunapaus Lateramäe moodi. esiplaanil kuldkollane Säravsilm ja taamal eemal urmakarva rätikuga Tulejuus.
Lateramäe nimega seoses: püüdsin sellele nimele mingi loogilise tähenduse leida ka eesti keeles, sest et sedapidi sellisel moel nagu "latera" tal nagu tähendus puudus. ka oleks siinjuures ebaloogiline mõelda mingitest laternatest vms, mis on hilisem nimetus ja soosaartel neid asju vaevalt, et kunagi vaja läks. seega siis antud mõttekäigu teemaarendus oleks järgmine: kuna soosaarest idas asusid Möllu allikad ja kuna allikate vanamoeline nimetus on ka "läte" ja kuna ümbruses kandsid soosaared aru nimelist liignime (Kiviaru, Padiaru) siis oletasin, et ei kõla just väga valesti ja ebaloogiliselt selline nimetus nagu Lättearu mägi... mis vastaks üsna sobivalt vanade mõisakaartide "Latera mäggi'le". igal juhul sobib see nimi siia praeguse hetkega kõige paremini. kui kunagi tuleb mingi muu parem lahendus siis loomulikult lähtun siis juba sellest

mingi roostekarva seen on taimelehele peale kasvanud. Kolmemänni rahandiku veerest

palju tähelepanu endale nõudnud tammepuu pahk Toaaseme mäelt. kuidas see küll nii suureks võis paisuda? ühel teisel siisnsel kuval, kus Tammejuus teda puudutab, on paha suurus ehk paremini hoomatavam. aga kinnitan siinjuures, oli tõesti teine ebaloomulikult suur

Kolmemänni rahandiku üks erilisemaid ja nõiduslikumaid puid - altpoolt puberteedieas väljanägemisega kuusk, pealtpoolt aga oli kogu ülejäänud tavakuusele normaalne osa peaaegu et puudu. jah, pealt oli ta kasv väga imelikul moel pidurdunud, ülaosa oli ära kuivanud ja sellisena nagu kuval paistabki, just sellise madalaprofiililisena, mitmevärvilisena (ülevalt kuivanud hiirehalli, keskel natuke roostekarvast ja allpool küllaga rohukamararohelist) ja saladuslikuna ta möödaminejatele paistiski

noor vahtrahakatis (acer platanoides) Toaaseme mäelt

kuldpõrnikas (cetonia aurata) Tammejuuse riiete peal

Toaaseme mäe ohvrikivi koos väikese lohuga selle keskel

Kolmemänni rahandiku üks kolmest, kõige läänepoolsem, mänd

kümnepealine (kusjuures neid päid võib siin isegi rohkem olla) nõiakuusk Sagri nurme idaservast

haruldus varesjalgade seas - 9-tupplehega varesjalg (anemone nemorosa)

huvitvate märkidega kivi Võllastemäe keskosas. kas tavaline piirikivi või hoopis mingi muid sümboleid näitav kivi

pead tõstev noor lõhmus (tilia cordata) Võllastemäe keskosast

sellelt umakalt peaks nii mõndagi retke iseloomust välja lugema. muda ja pori ning vaevarikkaid kraaviületuslike veepisaraid üle elanud Ojajuuse "Peperoni" umakul oleks teile terve lugu oma põnevatest seiklustest rääkida

miski imelik seenekari Toaaseme mäe lääneserva veeres. jäi tuvastamata, kuigi paljud märgid viitavad sellele, et tegemist võis olla suits-kollanutiga (hypholoma capnoides), kes ka armastab kasvada kändude peal, on roostekarva värvi ja hakkab end looduses näitama lehekuust alates

kevadine seahernes (lathyrus vernus) Võllastemäe keskkohast. muideks selle ladinakeelne nimetus "lathyrus" viib mind mõttes tagasi Lateramäele. lathyra - latera... lihtsalt üks huvitav seos. "mesinikud hindavad teda meetaimena väga kõrgelt. kuid sellega ei piirdu veel kevadise seaherne kasutamisvõimalused. vanarahvas on temaga ravinud mitmeid arvatavast äranõidumisest tekkinud hädasid. sellele viitavad mõned kevadise seaherne rahvapärased nimed, nagu näiteks jooksvarohud või imetlemiserohi." allikas: bio.edu.ee

lahkumine Võllastemäelt.. tagumised kaks - Tammejuus (viimane) ja Säravsilm (eelviimane)

siin kasvas kunagi ruudukujulise tüvega kõiv. Sobliku rahandik

harilikud võtmekeeled (pulmonaria officinalis) Sobli rahandiku servast

pilkupüüdvad linnud Ojajuuse loodussõbralikul lassil

varesjalg (anemone nemorosa), mille tupplehed olid nagu kodarad või vankrirattad. Möllu allikatest loodes asuv lodumets

kummalised taimeorgid maa seest välja tulemas Padiaru mäest loodes

ka Sütelembese kullakarvane umak on Padiaru mäelt tulles ja enne Lateramäele jõudmist jõudnud juba üksjagu vatti näha ja tõsielamuslikke katsumusi kogeda

udune kuva küll... aga see-eest väga paljuütlev. taustal on näha millise rõõmuga Säravsilm (kuldkollases) ja Ojajuus (merekarvasinises) on jooksmas uue, nendne jaoks veel tundmatu taime, kopsurohu (pulmonaria officinalis), suunas

varakevadine loodus püüab noorte neidude pilkusid. all paremas nurgas Ojajuus, keskel rohekarva keebis Säravsilm ja nende peal Tammejuus, kes kadikule toetumas

siin on vist tegemist eelmise aasta sihvaka murukaika (calvatia excipuliformis) jäänustega. et hoomata paremini seene suurust oli Ojajuus nõus asetama oma käe selle peale. mõnedsajad sammud Paidaru mäest idas olev mets

aeg on käes ka ussilakkadel (paris quadrifolia) avanema hakata. Sobli rahandik

Sagri talukoha vundamendijäänused

kas mägra augud või hoopis vana kelder? kividest ääristused viitavad nagu sellele, et oleks mingi inimeste loodud koobas. Toaaseme mäe loodeserv

Sütelembese poolt leitud imeseen Võllastemäe lõunanurgast

mahajäetud linnupesa puuoksal Sõmeru oja lähedusest

numbrid või sümbolid Möllu allikate lähedal asuval kivil. oli ta siis nüüd piirikivi või hoopis mingite muude tähistuste jaoks valitud kivi, kes seda nüüd teab...

Sõmeru oja pooltuhat pikka sammu enne Möllu allikaid

Sagri maakividest raketega kaev

konksus ninaga puukänd Lateramäe keskkohas

ükskik mahajeätud põhjatu pang Padiaru mäe külje alt

numbritega kivi Sobliku rahandikult. nendest numbritest, mis paistavad, loeks nagu välja "203"... mida see aga tähendab, see jäi seekord mõistatamata

Padiaru rännak
Osalejad: Arne, Indrek, Andres, Säravsilm, Tulejuus, Ojajuus, Tammejuus, Laanejuus, Sütelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,1 km
Asukoht: Padiaru, Tammiku LKA, Saku vald/ Toaaseme mägi, Tammiku LKA, Kose vald / Sagri talukoht, Sõmeru küla, Kiili vald, kõik Harjumaa / Padiaru, Tammiku LKA, Kohila vald, Raplamaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar