Kärjemäe (Kärje mäe) rännak 16.06.2012

 

Enne muuste ka elati

Lepast leenta keedeti

Kasest rasva kasteti

Aganast nad haudsid taari

Siad olid söömata lihavad

Kanad kuketa munesid

ennemuistne kohalik rahvalaul: E 26086 < Vigala khk., Päärdu - J. Hinderow (1896) "Endine elu / Enne muustne elu"

  

taevalaotusse küündivad lodjapuu (viburnum opulus) lumivalged õied. Avaste oja lähedane siirdesoo

iidne saarepuu (fraxinus excelsior) Mõnjama lõunaosas olevas saare-tamme-haava ürgses segametsas. harva olen põlismetsades saarepuud kohanud, seda aga et ta seal lausa vohaks, seda nägin siis nüüd esimest korda. ebatavaline oli ka see, et metsas olles ja sealt parasjagu taeva poole kiigates meenutas saarepuude lehestik oma sakilise lehejooksuga väga nagu mingit lõunamaa puud. ja imelik on veel seegi, et lagendikul see miskipärast ei tundunud enam nii ebatavaline, küll aga oli seda seal metsas. oletatavasti tuleneb selline ebatavalisuste ebatavalisus ilmselt sellepärast, et saarepuid olen ennem põhiliselt ainult lagendikel ja vanade talukohtade juures kohanud, metsas aga haruharva, ja sedagi pigem üksikuna mingi talukoha läheduses

kooreüraskite tipptasemel graveeringud ärakuivanud kuusel Mõnjama lõunaosas olevas laialehises salumetsas. olin meeldivalt shokeeritud sellisest kvaliteedist ja kõrgetasemelisest kunstist. pean tunnistama, et nii nauditavat ornamentikarohket kunsti pole ma kooreüraksite töödes veel siiamaani kohanud. ehk on siin tegutsemas mingi eriline, teistest parem, kooreüraskite koolkond?

ebamaise õiemustriga siberi võhumõõk (iris sibirica) Parasmaa ja Mõnjama vahelisel metsateel. seda kaua vaadates tekib küll tunne, kuidas see mustrijooks sind oma ürgsesse salapärasusse kaasa haarab ja nendel lainetel teispoolsusesse edasi kannab

hall käpp (orchis militaris) Mõnjama talukohast lõunas. halli käpa üks parimaid tundemärke, väikse (sõja)mehikese kujutis õie huulel, kel käed-jalad ja pea ning peas sõjakiiver, on siingi välja joonistunud oma kõige täiuslikumal kujul... ühesõnaga, mehike missugune

maastik Kärje soo kirdeosas. hilisõhtune vaade Avaste suunas

harilik vesisulg (hottonia palustris) Avaste ojas. neid oli siin (oja Mõnjama poolses osas) palju, kohati nad värvisid oma lumekarvaste õitega kogu veepinna valgeks

Mõnjama taluhoone varemed, vaade idast.

Mõnjama talukoha loodenurk

hundipiim (lycogala epidendron) või hundipiimad, kuidas soovite, kõduneval puul Mõnjamast kagus olevas ürgmetas

Kärje soo õitsvad jõhvikad (oxycoccus palustris)

õitsev lodjapuu (viburnum opulus). milline simajas õitepaigutus... keskel väikesed õied-õiekesed ja äärtel suured õied justnagu neid kaitsmas-valvamas. "huvitav on seegi, et suures õisikus ei arene kõikidest õitest vilju, servmised õied on lihtsalt tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, seepärast on need keskmistest õitest suuremad." allikas: bio.edu.ee

harilik vesihernes (utricularia vulgaris) Kärjemäe lähistelt. selle kohta on üsna palju huvitavat materjali wikipedias: "vesiherne teeb iseloomulikuks see, et lisaks lehtedele kinnituvad varrele mõne millimeetri suurused munajad põiekesed (püünispõied), mis meenutavad natuke herneid – sellest ka taime nimi. põiekeste ülesandeks on taimele lisatoidu hankimine, milleks on näiteks väikesed putukad. taolisi põiekesi pole ühelgi teisel Eesti taimel, välja arvatud sama perekonna teised, hoopis vähem levinud liigid. vesihernes on lihasööja taim. korduvalt on tehtud katseid hariliku vesiherne abil kontrollida sääskede arvukust lootuses, et vesihernes püüab sääsevastsed kinni ja sööb ära. kuid see töötab ainult sääskede perekonnal culex, seevastu sääskede vastu perekonnast aedes see ei aita, sest need paljunevad suurvee ajal ajutiselt üleujutatavates kohtades, kus vesihernest ei ole. Saksamaal kuulub harilik vesihernes õis- ja sõnajalgtaimede punasesse raamatusse."

vaade Mõnjama talukoha varemetele kaugelt edelast

kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Kärje soo kirdeosast

suur käopõll (listera ovata) Kärjemäe keskosast

õitsev orjavits (rosa majalis) Avaste oja äärest

Mõnjama talukoha kõrvalhoone, mis asus peahoonest umbes sada jalga kagu suunas, kivivaremed

milline silmarõõm! milline nauding on kohata selliseid õnnelikke tegelasi oma rännakul! pealegi, neist kiirgab tohutut puhtust ja head tahet. saagem siis veelkord tuttavaks, harilik vesisulg (hottonia palustris). Avaste oja

ööneitsi ehk kahelehine käokeel (platanthera bifolia) Kärje soo kirdeosast

Mõnjama talukoha varemed. vaade lõunast

tagasitee ja äraminek Kärjemäelt. eesolevad rännulised ongi juba muutumas uduseks täpiks. mõni hetk veel, siis pole enam näha ka uduseid täppe, need haihtuvad olematusesse. täpsemalt, haihtuvad siis sinna, kust nad hommikul oma rännakut alustasid, kust nad hommikul tulid. see oli nüüd kasekäsnaku (piptoporus betulinus), kuval, vaatevinkel ja arusaamine toimunust. teisalt jälle, seesinane kasekäsnak ise sümboliseerib selle reaalsuse teist osa, seda osa, mis siia maha jääb... ta haihtub samuti olematusesse, aga seda juba äraminejate, tagasiteeliste, vaatevinklist.

vaade Kärje soo kirdeosast mandri suunas, Avaste suunas. peenike uduvihm on parajasti just pausi tegemas

Soolemb Avaste oja ületamas Kärjemäe poole minnes. sillaks oleva kuivanud puurondi leidmisel ja paigutamisel tuli ennem ikka üksjagu vatti näha. alguses ei olnud leidmisel kuidagi vedu. no lihtsalt ei leidnud kuidagi seda õiget puuronti, tee mis tahad. teiseks, kui ta lõpuks leitud oli siis ei tahtnud ta end kuidagi sillaks sättida, puikles mitmeid kordi eemale vette, kust teda tuli üha uuesti ja uuesti siis välja tirida ja taas paigutama asuda. lõpuks ta siiski leebus ja andis järele...

hunnitu vaade Kärjemäele Kärje soo idaosas asuva väikese soosaare, Männisaare, kõrge männi otsast. esiplaanil siin-seal üksikud sookased, tagaplaanil kauguses aga legendaarne Kärjemägi ise

veel üks pilk hallile käpale (orchis militaris) Mõnjamast lõunas oleval metsistunud nurmetükil

Haldjajuus Kärjemäe keskkohas ühe kohaliku tamme all soosaare loodusilu endast läbi laskmas

sarapike ja saarepuuderohke salumets Mõnjamast lõunas

kõrvalusikas ehk ümaralehine huulhein (drosera rotundifolia) mõned head sammud Tuulesambamäest põhja pool. huulheinad on üks väheseid putukoidulisi taimi meie loodusmaastikul. "kuid huulheina lima ei ole karjapoiste jaoks mõeldud. See on taimel putukate püüdmiseks. kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu." allikas: bio.edu.ee

Mõnjama kuuseüraskite joonistus, vaadatuna teistsuguse valgusnurga alt. ürgilmeline salumets Mõnjamast lõunas

siberi võhumõõk (iris sibirica) Parasmaa ja Mõnjama vahelise metsatee veeres. esmapilgul meenutas mulle selle õielehe muster kiili tiivamustrit. see laialivalguv taevakarva niidistik on üsnagi pilkupüüdev ja mõõk ise tahaks justkui mõista anda, et möödaminev teeline seisma jääks ja teda kauem imetleks. ja tõsi ta on, neil on võime naelutada möödaminejad paigale, et viimastel jätkuks siis silmi vaid kukepükste (loe: võhumõõkade) imetlemiseks

harilik vesisulg (hottonia palustris) Avaste ojas, vaade lähemalt. esmakordne kohtumine nendega tegi teelkäijad isegi natuke kohmetuks. sellistega ei oskagi kohe midagi peale hakata. kõige lihtsam ja lollikindlam on istuda kohe kalda äärde maha, suunata oma loodusilust pimestatud pilk nendele ja lasta siis teadlikult nende poolt pakutavat ilu endast rahulikult läbi. ühtlasi anname me sellega silmale võimaluse puhata ja vaimule võimaluse kosuda

kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) lähemalt vaadatuna koos oma rabavalt kaunite õiemustritega. Kärje soo kirdeosa

ristämblik (aranea diademata) askeldamas kõrrelisel. kaunistus, mis katmas ristämbliku kilpi, väärib seda, et sellele tähelepanu pöörata. see oleks justkui mingi karnevalimask silmade, nina ja suuga. ja seesinane ämblik oleks nagu miski saladuslik tegelane selles suures looduse karnevalis. Kärjemäe keskkoht

siirdesoomaastik Kärjemäst põhjas

ubalehe (menyanthes trifoliata) viljakaunad Tuulesamba mäe juurest

sipelgapere puud lagundamas. Mõnjamast edelas asuv lodumets

x

väga ebatavalise, n.ö. mittetraditsionaalse väljanägemisega, õunapuukujulise võraga, pedajas Kärje soos, pooltuhat sammu Kärjemäest lõunas

veel üks suvesoe hetk hariliku vesisule (hottonia palustris) seltsis

sellisena joonistub välja üldpilt Mõnjama talukohast eemalt, mõned head sammud kaugemalt edelast, vaadatuna

vaade väikeselt tee peale ette jäänud soosaarelt põhja, s.o. siis Kärjemäe, suunas

harlik võipätakas (pinguicula vulgaris) Parasmaa-Mõnjama metsateelt. üleüldse oli see metsatee ja teeäärne vägagi liigirikas erinevate taimeisendite poolest. "lehepinnal oleva limaga raviti pragunenud huuli, millest tulenevad paljud mokkadega seotud rahvapärased nimetused, näiteks suurohi, haavaroos, võipott või käosülg. mõnedes riikides kasutati hariliku võipätaka lehti piima hapendamisel. selleks hõõruti piimanõu enne sooja piima sissevalamist lehtedega kokku, sest arvati, et lehtedes leiduvad hüdrolüütilised ensüümid tekitavad kiiremini hapupiima." allikas: wikipedia

tuule poolt siledaks ja kumerateks vormideks lihvitud puu Tuulesamba mäelt (imetilluke soosaar Kärje soo idaosas).

keegi osav sepp on kunagi Kärjemäe kivist korraliku tüki välja raiunud. Kärjemäe idaserv

siirdesookaasik Kärje soos

pärandkultuuri jäänused Kärjemäelt - endisaegne vikat. mingid varanduseotsijad on ilmselt selle, kui mittevajaliku atribuuti, siia tammele kuivama asetanud. põgus jutt, mida kirjutab wikipedia.com Kärjemäe kohta: "ajalooliselt on Kärje mägi üle soo kulgevate taliteede ristumiskoht, kus pärimuse järgi 18. sajandini peeti talilaatasid. aeg-ajalt on Kärje mägi langenud aardeküttide illegaalse kaevamise ohvriks. Kärje mägi on andnud ka Avaste soo keskosale nime (Kärje soo)."

x

sipelgapere puu eemalt vaadatuna. Mõnjamast edelas asuv lodumets

naeratavad sinised võhumõõgad (iris sibirica) Parasmaa ja Mõnjama vahelise metsatee veeres

x

x

lõulääts ehk longus helmikas (melica nutans) Kärjemäe keskkohast. "varem kasutati teda niinimetatud külmtõve ravimisel. külmtõbi on haigus, mille puhul keha temperatuur tõuseb teatud aja tagant väga kõrgele ja siis jälle langeb." allikas: bio.edu.ee

Soolemb tammede vahel. need tammed siin olid midagi enamat kui mingid tavalised tammed. pangem tähele, kuidas nad nii sarnaselt (ma mõtlen peegelpildis), ühesuguste kõverustega ja samas nii esteetiliselt, mõlemale poole üksteisest lahku kasvasid, nagu mingid haldjamaailma väravapostid. Kärjemäe põhjaosa

kahkjasunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Kärje soo kirdeosast. siinne soomaastik oli üsna käpalisterohke

võimas saarepuu (fraxinus excelsior) Mõnjama talukohast idas asuvas metsas

veel kuuseüraskite poolt kujundatud loomingut Mõnjamast lõunas asuvas salumetsas. kogu oma rändurikarjääri jooksul pole ma veel nii põhjalaiku ja detailse viimistlusega üraskite joonitsusi ennem näinud

hämardase poolvarjulise keskkonna moodustanud sarapik Mõnjamast lõunas olevas salumetsas

ümaralehine uibuleht (pyrola rotundifolia) Parasmaa ja Mõnjama vahelisel metsateel

vaade Tuulesamba mäe sambapuule veidi eemalt

nagu väike päike keset üldist rohelust - nõiahammas (lotus corniculatus) Kärjemäe keskkohast

läheneva ilmamuutuse ootuses ülespoole liikvele asunud röövik Kärjemäe keskkohas kasvaval kõivul

peedikarvase sametseenega kaetud leht. oma üldiselt lemuselt meenutab väga angervaksaroostet aga on peedikarva värviga. Männisaare põhjaserv

harilikud vesisuled (hottonia palustris) altpoolt, st. rohutasandilt vaadatuna-. Avaste oja

kobaras saarepuud Mõnjamast lõunas asuvas salumetsas

Männisaar oma mändide, kaskede ja puhmastega

aja poolt ära muljutud vana teekann Mõnjama talukoha lähistelt

Mõnjama talukoha puust idasein koos kinnilöödud aknaraamiga

pooleldi noore kuusikuga kaetud maastik Mõnjama talukohast edelas

sarapik Mõnjamast lõunas olevas salumetsas

väga raskestiläbitav siirdesookaasik Tuulesamba mäest põhjas

endine Parasmaa küla keskkoht videvikuvalguses

raugaeas pärnapuu Mõnjama talukohast sadakond sammu kagus

x

roheline silm kõdunenud lepapuul. Mõnjamast kagus olev mets

puisniiduilmeline Kärjemägi. vaade lõunast põhja suunas. tagantpoolt on paistmas iidsed tammed. neid oligi rohkem just soosaare põhja- ja keskosas

x

Kärjemäe kirdeväravad. siit saigi sisenetud sellele legendaarsele soosaarele

x

Kärjemäe rännak:
Osalejad: Katariina, Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,9 km
Asukoht: Kärjemägi (Kärje mägi), Kärje soo, endine Parasmaa küla, Avaste LKA, Koonga vald, Pärnumaa