Laupäev, 21. juuli 2012

Viluvere rännak 20.07.2012

Evertijärve ääres kasvavale üheksavägisele (verbascum thapsus) on mesilane külge hakanud

Veski talukoha äärse laanesõnajala (matteuccia struthiopteris) "sisemaailm". "laanesõnajalg hõivab enda vahetu ümbruse suhteliselt kiiresti. selleks on tal tugev risoom. lihakas risoom sobib nii veistele kui ka metssigadele söödaks. risoomi küljest lähtuvad igasse suunda maa-alused võsundid, mille tipust võib areneda uus taim." allikas: TEA Eesti looduse taskuentsüklopeedia

mitmesaja-aastane niinepuu Mihkli talukoha mailt. ja kui üldse vanadest puudest rääkida siis just selles külas oli neid väga palju. tõesti väga palju. jäigi vist mulje, et kunagistele külaelanikele oli auasi elada oma loodussõbralikku elu kõrvuti saare-, niine- või tammepuudega

Uuetoa üks saarepuudest on ühe teise puu oksa oma puuhammaste vahele võtnud

Maasikmänni mäe läänenurk õhtuvidevikus

laanesõnajala (matteuccia struthiopteris) lehtede alumised (s.o. maalähedased) osad

harilik sigur (cichorium intybus) Mihkli talukoha lähistelt

pilkupüüdev herneline Evertijärve-äärse nurme juurest

konnapoeg Evertijärves

heinaritsikas (decticus verrucivorus) Soolembese telgil. "siristamine meenutab õmblusmasina heli. laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub. heinaritsika nimeks on rahvakeeles ka käsnasalvaja. niisuguse nime on see ritsikas saanud sellest, et ta enesekaitseks hammustab ja haavale läbi suuava pruunikat maosisu eritab. rahvapärimuse järgi on sel vedelikul raviv toime, millega saab eemaldada soolatüükaid." allikas: kalapeedia.ee

vist üks vanemaid puid Viluvere külast, iidne pärn, Uuetoa talukohast kagus. tahtmatult tekib mingit sorti aukartus sellise loodusvägilase juures seistes, temaga üski olles. sisimas oled väga õnnelik, et saatus su tema juurde juhatas ja tänad end mõttes, et viitsisid siia puutumatusesse tulla. tema õnnest ja särast osasaamine oli nagu mingi taevane kingitus. see oli nagu mingi koosviibimine superstaariga kui väljendada seda ultramoodsas tänapäeva keeles

miski mullakarvase klaasnõu põhjaosa. Uuetoa talukoht

hiidsaared (fraxinus excelsior) Everti talukoha mailt. tunne oli seal olles tõesti laes, nähes selliseid kõrgustesse küündivaid loodushiiglasi. ei ole just igapäevane ja igarännakuine vaatepilt näha selliseid hiidsaarepuid ja näha neid mitte mingis pargis, vaid metsikus keskkonnas, nende endi loomulikus ilus. jah, tõsi ta on, küllap kunagi olid nad tõepoolest kodustatud kodusaared, nüüdseks aga sellest kodususest üsna kaugele metsikusse välja kasvanud ja seeläbi üsna kaunilt metsikuks sirgunud

ohvrikivi moodi kivi Uuetoa talukohast kirdes

pärnasalu Evert talukohast kagus. nende niinepuude vanus võis samuti küündida 150-200 aastani

aastaid näinud plekk-kauss Mihkli talukoha juures

laialehine kellukas (campanula latifolia) Mihkli talukoha juurest

harilik angervaks (filipendula ulmaria) Everti talukoha mail. "Angervaksal on nii palju nimesid, et üksnes sellest võib järeldada, et tegemist on väärt taimega: angerpüdse, angerpüks, tuulerohi, lepavorm, hobusehurmarohi, nabaarnikas, risthammas, püst, lõhnalill, naesterohi, orm (Saaremaal), vormiõied, -oksad (Hiiumaal). Jaaniööl pandi angervaksakimbud majapalkide ja -laudade vahele. See pidi ära hoidma kurja silma ja needuse, pidi kindlustama kodu- ja majarahu." allikas: Saarte Hääl (http://www.saartehaal.ee/2012/03/16/noiataim-angervaks/)

paksu roostekoorikuga kattunud vana pann Everti talukoha vundamendi peal

kõduneva puu mustrijooks. Everti talukoha ümbrus

mitmesaja-aastane Mihkli talukoha niinepuu teise nurga alt vaadatuna

Veski talukoha on sisse piiranud laanesõnajalad. siin tekib tahtmatult see efekt, kus tajud ürgsust ruudus. see on ürglooduse pealetung Viluvere moodi

vaade videvikulisele Viluvere nurmele Mihkli talukoha lähistelt

paljud pärnaneiud ja pärnaeided olid Everti talukohast kagus olevas metsatukas üsna suure pärnapuntra moodustanud

Kaevandi talukohast oli järgi vaid kunagine ahi ja seegi oli praeguseks hetkeks poolvaremetes. nõndaviisi seal seistes paistis see sealses ümbruskonnas üsna kaugele, olles nii nagu mingi mälestusmärk kadunud aegadele

umakas Uuetoa talukoha lähistelt. siin jäigi aeg niimoodi seisma. jääb mulje, et kui umakat liigutada, tuleb aeg sealt sisinal välja

Veski talukoha seinapalgid

umakatepaar Kaevandi talukoha kõrvalt

heinaritsikas (decticus verrucivorus) teise külje pealt vaadatuna

Kaevandi talukoha paekivise ahju allesjäänud paekivist sein

endisaegne rohekarva ravimipudel Uuetoa talukoha mailt

veel üks pudelike Uuetoa talukoha juurest

kas avaus puu sees või hoopis puu roheline leht? Everti talukoht

pärnasalu Evert talukoha juures. on näha kuidas tantsisklevad päikesekiired puude peal moodustavad valguslaike ja varjusid

ajahambast puretud ja samblavaibaga kaetud kiviaed Veski talukohast läänes

Uuetoa talukoha ühe hoone võimsad vundamendikivid. võimalik, et siin oli elumaja ise, samas selliseid vägevate vundamenditega hooneid oli Uuetoa talumail kokku umbes kolm. kas kõik nad eluhooned olid, seda ei oska siinkohal kahjuks kinnitada. lisaks, peaks nentima, väga kõrge oli see vundament siin. keskmistest teistest siinkandi vundamentidest ikka korralikult kõrgem

hiidsaared Veski talukoha lähistelt. olid tõesti väga väekad ja võimsad teised. ja vanuseks pakuks neile mitte vähem kui 150 aastat

tammepuud Everti talukohast läänes

Uuetoa talukoha ühe hoone vundamenidkivid. see on seesama võimas vundament, millest oli juba eespool juttu

kaev Kaevandi talukohast kagus. see oli puuokste ja muu risuga kaetud, kui sellele lähenesin

hilisvidevikuline vaade Viluvere põhjaosas olevale suurele nurmele Mihkli talukoha juurest. kaugusest lähenev õhtune udu on juba kõike endasse neelamas

Everti talukoha pärnad

mitte enam maim ja mitte veel konnapoeg. Evertijärv

laialehiste kellukate (campanula latifolia) väli Mihkli talukoha lähistel

aja jooksul arusaamatuks moondunud plekist asjandus. Uuetoa talukoht

ilmselt mingi aegunäinud vankri aas. Kaevandi talukoht

põline tamm valvet pidamas Everti talukohast sadakond sammu kirdes asuvas metsatukas

veel üks väekas kuva sellestsamast põlisest tammest. ja vanust võis tal olla ligi 200 aastat. Everti talukohast kirdes

varemed Uuetoa talukoha piires

Veski talukoht ja laanesõnajalad (matteuccia struthiopteris). veel mõned aastad ja sõnajalad võtavad lõplikult võimust

Everti talukoha vundamendijäänused

rauast poti jäänused Mihkli talukoha lähistelt

erimarkeeringuga telliskivi Kaevandi talukoha ahju juurest

Viluvere rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 3,1 km (sellest Everti talukoha juures 1,3 km)
Asukoht: endine Viluvere küla, Leidissoo, Noarootsi vald, Läänemaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar