reede, 20. juuli 2012

Annamõisa rännak 19.07.2012

puudesalu Kopliotsa talukoha juures. eesolev suur lehtpuu on saar (fraxinus excelsior). saarepuid oli sealkandis tõesti palju ja enamus olid ka üsna vanad, nii umbes paarisaja-aastased

tilkadesse mässitud noor ja uljaspäine soomustorik (polyporus squamosus) Sepa talukoha kaevu juurest

maastik Kopliotsa talukoha juures. metsa all lookleb iidne kiviaed. et kunagi ammu oli kõigepealt aed ja siis alles kasvas sinna metsriba peale

lummav vaade Mägari saarepuu (fraxinus excelsior) okste vahelt üles taeva poole. õhus on saladuslikkust ja muinasjutulisust. sellele saarepuule pakuksin küll vanuseks 250-300 aastat. kuni sinnamaani polegi vist nii vana saarepuud looduses niimoodi möödaminnes trehvanud. tõsiselt pirakas ja vana oli teine. pikka iga talle

Annamõisa hiiglaslik nurm. keskel olev kiviküngas on ilmselt märk maaparandustööde käigus likvideeritud kiviaedadest. siia oli koondunud kunagi Annamõisa küla põhituumik. siin peal ja ümbruses asus 10st Annamõisa talust koguni 5: Annamõisa, Anemari, Suurekivi, Sepa ja Ramla. ülejäänud 5talu (Kopliotsa, Söödi, Mägari, Lasu ja Vana-Hansu) asusid põhjast (Annamõisa keskusest) lõunasse kulgeva tee ääres

Ramla taluhoone palgijooks

arhailine kiviaed Anemari talukoha ümbruses

Vana-Hansu talukoha varemed. tundub, et veel mõned head aastad tagasi oli hoonel enam-vähem elamiskõlbliku maja nägu. suurem lagunemine algas kindlasti siis kui katus lõplikult sisse vajus

Sepa taluhoone palgijooks

Ramla talu kaev. see oli vett täis ja nägi oma maakividest raketega välja üsnagi arhailine. kaevuvesi vajas ehk veidi puhastust, kuna aja jooksul oli palju erinevat sodi (eeskätt looduslikku päritolu) sinna sisse kukkunud. tegemist oli võllkaevuga, kaevuvõll ise oli ka sealsamas, seisis kellegi poolt püsti asendisse panduna veidi maad eemal

kausjate maatähtede (geastrum riplex) noored esindajad Lasu talukoha juurest

raudkett Mägari kunagise taluhoone palgi sees

tilkades soomustorik (polyporus squamosus). Sepa talukoht

Ramla talu kunagine kaevuvõll. keegi kaevusepp oli selle osavalt vana kaevu lähedusse püsti asetanud

milliseks võib üks puuseen teatud tingimustes kasvada. puu püsti olles kasvas seen ühes suunas, maha kukkudes aga seene kasvusuund muutus. seda on väga hästi näha ka antud kuva pealt. siin, sedapidi meenutab see nagu mingit pardinägu. Anemari talukoht

konks kivi peal. kas võis see olla kunagine ämbrikonks kaevust vee väljavõtmiseks? Ramla talukoht

Vana-Hansu taluhoone varemed. tundub, et siin on tegemist kunagise ukseavaga

veel üks pilk Ramla kaevule

varemed Sepa talu maadel. võib oletada, et selle palkehitise näol on tegemist mingi kõrvalhoonega

vana saarepuu (fraxinus excelsior) Sepa talukoha juurest. valdavad puud siin-seal olidki saared ja vahtrad. kuvale on mahtunud ka mõned vahtrapuu oksad

kivijooks vana keldri katusel. Söödi talukoht

kõik mis on alles jäänud Sepa talu kunagisest puuaiast või puuväravast. kumb see nüüd täpsemalt oli, seda ei saanud kahjuks nüüd enam aru

noored kausjad maatähed (geastrum triplex) Lasu talukoha juurest. esmapilgul tundusid nagu mingid musikamugulad olevat. olid üsnagi pilkupüüdvad ja väga omapärase väljanägemisega

miskid raudasjandused Sepa talukoha mailt. võimalik, et siinne sepp andis ka talukohale nime. ja väga võimalik, et ka see rauast ese on sepsitatud sellesama siin elanud sepa poolt

tundmatud seened Mägari talukohast loodes asuva vana kõrvalhoone külje all

Suurekivi talukoha maadel asuv suur kivi. Suurekivi ongi ilmselt oma nime sellelt kivilt pärinud

oksterägastiku all varjulises kohas peidus olev Sepa talu kaevukoht

Annamõisa rännak:
Osalejad: Jahilemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 5 km (kuna küla laiub üsna suurel territooriumil siis sai tehtud 7 väikerännakut: 1)Annamõisa -1,9 km; 2) Ramla - 0,9 km; 3) Kopliotsa - 0,7 km; 4) Söödi - 0,3 km; 5) Mägari - 0,7 km; 6) Lasu - 0,3 km; 7) Vana-Hansu - 0,2 km)
Asukoht: Annamõisa endine küla, Risti vald, Läänemaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar