sulnis vaade päikesekiirte poolt särama löödud Pikasoo rabale
lehviknahkiste (stereum subtomentosum) perekond Lõõtsamäe keskosast. üksikul kullakarva tammelehel on olnud niipalju esteetlist taipu, et langeda just nende peale... ja anda sellega kogu kuvale sügiskaunis ilme
veel üks sulnis sügissoe vaade Pikasoo rabale
tammelehtedest sügisvaip Lõõtsamäe keskosas
omal kohal olida ka kukemarjad (empetrum nigrum). nende piirkond laius Lõõtsamäe kirdeserva külje all, Pikasoo rabas.
maitselt meenutasid nad praegu midagi sellist, mis tekib suhu külma kohvi juues
tigupanellid (panellus serotinus) Lõõtsamäe keskkohast. oli üsna huvitav ajaviide korjata tigupanelle. nad ju kasvavad puu peal. alumisi sai ju käega ära võtta aga ülemiste puhul tuli abiks võtta rännukadik. selle abil seene pihta toksides, kukkusidki viimased maha, kust osav ja vilunud seeneline need siis rõõmsailmelisena oma seenelassi toimetas
lehter-kukeseente (cantarellus tubaeformis) pesa Kukelehtrimäe edelanurgas
sarapuulehe on imeosavalt kinni püüdnud üks maapinnalt tõusev noor võsu
Lõõtsamäe lõunaväravad. siit saigi sinna sisenetud
tundmatu puuseen Lõõtsamäe keskkohast. oma iseäraliku mustrijooksuga ei suutnud ta rännulisi kuidagi külmaks jätta
legendaarne Lõõtsamäe kolmeharuline kolmiktamm, mille kaks haru olid omavahel üsna osavalt kokku kasvanud ja just nõnda, et nende vahele jäi salapärane avaus
jõhvikamarjad (oxycocus palustris) Pikasoo rabas, Lõõtsamäe kirdeserva külje all. see hetk nende seltsis seal oli ülimalt kosutav ja edasiviiv. kuipalju marju keegi suhu pistis, seda muidugi ei tea... ja see polegi ehk antud juhul niivõrd oluline. oluline on siin vaid ehk see, et seda oli palju... ja seda oli kindlasti rohkem kui mitu head peotäit
veel üks sulnis vaade Pikasoo rabale. loodusel oleks nagu pidupäev, särab teine nii nagu päiksepaisteliselt palaval suvepäeval. ja särasid kõik suurest rõõmust päikese kohaloleku ja taastuleku üle, särasid jõhvikad, kumemarjad, samblatuustid, männijändrikud, särasid ka sookailud ja kõik muud toredad taimed ning sära ei puudnud ka rändajate silmis ja näolapis
vaade Kukelehtrimäele edelast, Lõõtsamäe poolt tulles. need kõrgemad puud tagaplaanil viitavadki Kukelehtrimäe asukohale
tundub, et nende puuseente näol on tegemist kollaste kõhrikutega (tremella mesenterica). Lõõtsamäe keskkoht
x
põlised puud Aruallika metsast
lehter-kukeseened (cantharellus tubaeformis) Kulelehtrimäe edelanurgast. olid teised üsna värsked ja kobedad. kas suutis paarinädalane lumi nad sellistena hoida või oli sealses maapinnas alles siiski niivõrd palju soojust, et neile sellist kasvamist võimaldada, see jäi selgusetuks. eemal vasakul on näha ka veel ärasulamata lund
iidne tammepuu Lõõtsamäe keskkohast
lehter-kukeseened (cantharellus tubaeformis) Kukelehtrimäe loodenurgast
lehviknahkiste perekond (stereum subtomentosum) Lõõtsamäe keskkohast. sedakorda on siinset perekonda kaunistamas sinna peale kukkunud mullakarva sarapuuleht
tundmatuks jäänud seeneisend Lõõtsamäe keskkohast. üleüldse oli Lõõtsamäe keskkoht nagu mingi seente paabel, kus võis leida igasuguseid seeni, eriti just puuseeni. kui neid oli praegusel seenevaesel aastaajal juba seal nõnda palju, ei tea mis siis saab, kui veel seenehooaeg kätte jõuab...
metsaalune Lõõtsamäe kirdenurgas
tundmatu putukas. kas on ehk lehter-kukeseene (chantarellus tubaeformis) kübara all tegemist valgelaigulise lepatriinuga? Kukelehtrimäe edelanurk
veel üks sügissoe vaade Pikasoo rabale
lodjapuu (viburnum opulus) marjad Aruallika rahandikult.
kunstipäraselt roheliste samblatähtedega kaunistatud mätas Pikasoo rabas
Kukelehtrimäe tuhandeoksaline haab. ja tundus tõesti, et Vanajumal oli selle puu tuhandeoksaliseks loonud. võib ka veel seda lisada, et selle oksarägastiku kõige tihedama koha peal polnud pea kohal olevat sinitaevast peaaegu et nähagi. ainult oks oksa peal, oksad okste peal. soosaare loodenurk.
Kukelehtrimäe kõige pilkupüüdvam, kõige vanem ja sestap ka kõige rohkem tähelepanu vääriv puu, iidne tõrupuu, soosaare loodenrugast. ja tähelepanuväärne on ka see, et ta on rohelises samblaseelikus. tuletab vägisi meelde Kangla rännakut eelmise aasta sügisest, kus Vana-Väljamäe paljud tammepuud olid samuti rohelistes samblaseelikutes
veel ühed nägused lehter-kukeseeneisendid Kukelehtrimäelt
x
x
ärakuivanud aastates männijändrik kui kohalik ilmakaari näitav teepost ja ürgsuse etalon Pikasoo rabas
mis puuseen see küll olla võiks? pealt valge, väikeste avakestega. seeneraamatutest paraku seda ei leidnud või ei osanud leida. Lõõtsamäe kirdenurk
järg eelmisele kuvale. ja seesamune seen läbilõikelt
ämblikuvõrkude niidistik Aruallika metsas
Kukelehtrimäe rohelise samblaseelikuga tamm eemalt vaadatuna
oksasiug, mis tekkinud puu pealt oksa mahamurdumise kohale. Aruallika mets
lehter-kukeseente saak Kukelehtrimäelt. kolm tavalist läbipasitvat kilelassi kuuluvad Soolembesele, alumine paremalt (Selveri sponsorimärkidega) aga Härgheinale
päikeseloojanguaegne vaade uduraamidega ümbritsetud Teomäe kagunurgale
nagu viiludeks lõigatud leib on rohesamblaga kaetud kivi Lõõtsamäe keskosas üks pilkupüüdvamaid kive sealsete seas
omanäoline must pässik (inonotus obliquus) Kivisilla mäe kaguservas
nagu mitmeid kordi sõlme keeratud jäme köis, nõnda nägi välja seesinane puupahk lepal. Lõõtsamäe keskkoht
läikiv-kilpsamblik (peltigera horizontalis) Lõõtsamäe keskkohast. üldiselt kohtab sellist samblikku üsna harva, kui seda aga juhtub siis reeglina miskipärast ikka seal, kus kohtab ka tammepuid
Lõõtsamäe rännak:
Osalejad: Laanejuus, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,5
km
Asukoht: Lõõtsamägi, Tabara küla, Orkjärve LKA, Nissi vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar