pühapäev, 18. november 2012

Illesaare rännak 10.11.2012

vaade Kostlasaare poolt Sildsaare kirdenurga suunas. taeva abstraktsele värvigammale tuginedes tunduks, nagu see oleks pintsliga üle võõbatud

Tulejuus oma kadikutega hoogu võtmas, et väiksest purdest kiiresti üle suusatada. selletaolisi purdeid kogunes terve rännaku peale üsna palju ja alati või pea alati oskas Tulejuus esimesena või esimeste seas olevana nendest üle saada. Tulejuuse poolt vaieldamatult tubli saavutus

Illesaare silmailu, viimane õieline oma taevakarva õiega sügistalviseid külmailmu trotsimas. tundub olevat üks kellukalistest (campanula). muideks, ille muistne tähendus on "õrn". ka see viimane kellukaline sin kuval tundub üsna habras ja õrn olevat. mida võiks aga tähendada Illesaare - õrn saar? huvitav, millises kontekstis õrn? õrn võib ju olla ka haavatav... kergesti rikutav... kas ehk habras loodusilu, mis siin kunagi olla võis, võis ehk olla aluseks sellele õrnusele, millega seda soosaart hiljem seostama hakati? jällegi küsimusi on rohkem, kui vastuseid

Jaagupõllu nurm. siit sai rännak oma loomulik alguse ja lõpu

üleskorjet (või ärakorjet, kuidas kellegile meeldib) paluvad tigupanellid (panellus serotinus) Sildsaarel. tänu Tulejuuse kiirele tegutsemisele ja kiiduväärt kadikule leidis nii mõnigi kõrgel puu peal kasvav tigupanell omale sooja ja turvalise koha Härgheina koti sees

Kostlasaare hiidkõiv asukohaga soosaare loodenurgas

haruldane tardseen pruun kõhrik (tremella foliacea) Suursaare ja Keisimesesaare vahelise talitee ääres

Kostlasaare loodeväravad. siit toimuski sisenemine soosaarele

Haavikumäe ürgmets... haavad ja kuused läbisegi. kohati isegi rohkem haavapuistu nägu

jäine mustrijooks Lagemna mäe ja Haavikumäe vahelise kraavivee jääkoorikul

kõik mis on järgi jäänud Mäe talukohast, üksik paekivist müüritis Illesaare lõunanurgas

Kirjalemb on parajasti ületamas kraavi, mis eraldab Haavikumäge (Väike-Lagemna mägi) Lagemna mäest. teispool kallast, Lagemna mäel, on prantsuse kangelane Pierre kahe kadikuga abivalmilt vastu võtmas vastset piiriületajat

õhukese jääkirmega kaetud kullakarvane harilik kukeseen (cantharellus cibarius) Lagemna mäe loodenurgas

kollased külmaseened (armillaria lutea) Lagemna mäe loodenurgast

ürgkottseened kaseluudikud (taphrina betulina) Sildsaare kagunurgas. oli seal üks vana kask, kes oli pühendanud oma ülejäänud elunatukese kaseluudikutele

tundmatuks jääda soovinud seened Sildsaare kaguservast. et nad paljudele rännulistele väga piprakooke meenutasid siis selline nimi, nagu piprakoogiseened, neile esialgu jäigi

jääpurikas Jääpurikahaavapuul. Sildsaare kagunurk

loodusjõudude poolt segipaisatud metsanurk Haavikumäe lõunanurgas

veel üks pilk "piparkoogiseentele". eemalt vaadatuna moodustasid nad üsna omapärase kihistuse seal puu peale, meenutades jutkui mingeid väikseid riiuleid. Sildsaare kaguserv

niimoodi ületas kraave Härghein

... ja niimoodi Laanejuus. ühesõnaga, igaühel oma taktika ja nipid, kuidas ohutult üle saada. ja peab tõdema, et see kõik toimis, igaühel küll eri moodi, aga toimis

üksainumas pilk Keisimesesaarele. see soosaar jäi Suursaare ja Illesaare vahele. siin eriti peatuda ei jõudnudki. aga seda sai siiski tähele pandud, et kohalikud vibuninad (sead) olid siin suurejooneliselt oma ettvõtmisi ellu viinud

tuhmunud haavalehtede varju peituv harilik kukeseen (cantharellus cibarius). Kostlasaare keskkoht

Haavikumäe haavapuud

kuna tol päeval (loe: sel rännakul) oli tõesti palju kraaviületusi siis on igati paslik siia veel üks kraaviületuskuva lisada. kuval - Tulejuus sooritamas kraaviületust Lagemna mäe ja Haavikumäe (Väike-Lagemna mägi) vahel. on näha, et hea tasakaalu nimel pidi kohati natuke ka pingutama

rähnipuu Lagemna mäe keskkohast. kohalik tikk oli selle puu ikka üsna põhjalikult ette võtnud ja läbi töötanud

prantsuse kangelane Pierre Lagemna mäe ja Haavikumäe vahelist kraavi ületamas

jääpurika-haavapuud Sildsaare kagunurgast. nemad olid need sealsed puud, kes julgesid esimestena sel sügisel omale jääpurikaid rinda riputada

vaade Sildsaare poolt tulles Kostlasaare läänenurga suunas

Kostlasaare hiidkõiv ja selle koorejooks lähivaates

tundmatud puuseened ühel Sildsaare kaguosast. kõige enam sarnanevad need lambakorrikule (cerrena unicolor)

esiplaanil Haavikumäe haavad, taamal paremal aga Laanejuus koos oma mõttepausi ja unustamatu hetkedega

Lagemna mäe põhja-ja loodenurk olid kaetud seliste väikeste lohkudega, kuhu sügishooajal tekkisid tiigisuurused väikejärved

puutumatu mets Lagemna mäe keskkohas

kollakad kukeseened (cantharellus lutescens) Haavikumäe kirdenurgas. needsinased langesid saagiks Tulejuusele ja Pierre'ile

kuldkülikud (phyllotopsis nidulans) Lagemna mäe kaguosast

tundmatu suurlooma väljaheitehunnik keset Kostlasaart. muuseas kuulusid seesinase suurlooma toitumissedelisse ka jõhvikamarjad. kas on äkki nõmme neitsike (loe: pruunkaru) isiklikult siin kohal käinud?

Sildsaare loodenurk

just äsja maa seest välja tõmmatud Kostlasaare heledad timpnarmikud (hydnum repandum). kui puuseened välja jätta siis viimased vaprad külmatrotsijad seened olidki erinevat liiki kukeseened ja timp-narmikud ning muidugi ka kollased külmaseened. viimaste puhul on see aga iseenesestmõistetav, kuna nende nimeski on juba sõnatüvi "külma" sisse kodeeritud

Lagemna mäe keskkohas avanes ühes kohas vaatepilt, kus kuusejuured olid kahest kohast nii osavalt maa seest välja tulnud, sealsamas õhus oma kõveruse sooritanud ja siis sujuvalt nägu alaspidi emakese maa sisse tagasi läinud, tekitades sellega eemaltvaatajates mulje justkui kahest maa seest välja vaatavast rahapaja sangast

Illesaare rännak:
Osalejad: Laanejuus, Tulejuus, Pierre, Kirjalemb, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 6 km
Asukoht: Illesaare, Vonka raba, Laukesoo LKA, Virla küla, Kõue vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar