Kolmapäev, 19. märts 2014

Tõlinõmme (Tõllinõmme) rännak 14.03.2014

varsakabja (caltha palustris) leht. polegi siiamaani ühelgi aastal nii varajast konnakapsast veel näinud. lodumets Paeaseme mäe ja Urmaurbe mäe vahel

legendaarne palju kõneainet tekitanud ja palju põnevaid hetki loonud unustamatu Tõllijala hong. vaade sellele harali okstega hongale altpoolt. vanust võis sellel hiidpedajal olla umbes paarsada aastat. Tõllijala mäe idaserv

harilik tüviksammal (climacium dendroides). huvitavad infot tüviksambla kohta. "nimelt on tal maa all peidus tugev vars, millest need maapealsed püstised varred välja kasvavad. maapealsed varredki on üpris jäigad, peaaegu puitunud. seega nähes metsa all väikest rühma tüviksamblaid, võib kahtlustada, et tegu on vaid ühe-kahe taimega." allikas: bio.edu.ee. Paeaseme mäest kirdes olev lodumets

suudlevad hongad. tegelikult on need ühe honga kaks eraldi kasvavat haru, mis on otsustanud peale esialgset lahknemist taasühineda ja siis jälle miskipärast lahkneda... et kes teab, võib olla kunagi jälle mingis punktis taasühineda. Muisuhong endise raudja talukoha maadelt

Tõllijala mäe vana männik. vanad hongad siin ja seal. üks tõsiselt looduskaunis koht.  koht, kus aeg peatub ja meeled lähevad rändama. ausalt öelda ei mäletagi, millal viimati sisemaa metsades nõnda palju vanu simajaid mände ühes puntras nägin. Tõllijala mäe lääneserv

pea tervenisti tundmatute seentega kaetud Seenepuu Paeaseme mäe ja Urmaurbe mäe vahelises sanglepikus

sanglepa (alnus glutinosa) urmakarvased isasurvad. pidavat olema söödavad nii toorelt (korralik vitamiinipomm) kui ka keedetuna (ja näiteks miks mitte ka hautistes). sanglepik Urmaurbe mäest kagus. olulist lisainfot: kuues supilusikatäies lepaurbade õietolmus sisaldub: 17g toorproteiini, 0,1g lihtsuhkrut, 0,05g toorrasva, 0,1g tärklist, kõiki eluks vajalikke aminohappeid, üle 40 vitamiini ja mineraali ning väikeses mikrokoguses ka glükoosoksüdaasi (antibakteriaalne ühend). allikas: http://stoneageskills.com/articles/eatingaldercatkins.html
 
Tõllijala hong lähedalt vaadatuna. väike muhk koore peal oleks justnagu ninaks ja oks selle kohal oleks nagu silmaks ja kulmuripsmeks

Kõivuastme honga roostekarvane tüvi, oksad ja oksajooksud. loopealne Raudja talukoha maadel

on kuva, on kõiv ja kõike seda kroonimas selle kuva ja kõivu tipus on... kaseluudik (taphrina betulina). sookaasik Mägraaugu mäest põhjas

tuhandeauguline puuseen Tõllijala mäe idaservast

elasid metsas mägraonud ja mägratädid, keset kuuski noori-vanu ja keset kaski hädiseid. mägralinnak Mägraaugu mäe keskkohas. peaaegu, et terve väikene soosaar (või soosaareke) oli otsast otsani ja äärest-ääreni mägravanade ja mägranoorte poolt urge täis uuristatud

Tõllijala hongast mõnikümmend head sammu lääne pool kasvas veel üks võimas hong, kahepealine ja kahekäeline Naarahong, kes justkui oli seal oma käsi palvetavas asendis sihverase poole nii pühalikult hoidmas

Soolembese pöörased hetked Kõivuastme honga oksa küljes. loodus võtab inimeselt kaine mõistuse ja eemaldab igapäevased raamid, asendades need lapseliku mängulisusega

kevadise värskusega laetud samblatuustid Tõllijala mäe keskkoha lähistelt. see simajas samblaliik jäi seekord kahjuks tuvastamata

üks vähestest kuuskedest, mida sai sel rännakul kohatud. Tõllijala mäe loodesrv. siinsed võimsad männid-pedajad olid kõiksugused okkalised lähisugulased kaugele äärealadele lükanud

kullakarvalised urmakarva täppidega sanglepa (alnus glutinosa) isasurvad. Urmaurbe mäe põhja-kirdeserv

Kõivuastme honga väänlevad oksad ja simajas roostekarvane oksajooks. loopealne Raudja talukoha maadel

nemad kaks, kaks määravat honga Tõlinõmme rännakus, nemad kaks omasid kandvat rolli selles rännakus, omasid oskust mõjutada rändajate meeli helges suunas ja omasid võimet puistada heaolumõtteid nende südametesse. nemad kaks, need on - Tõllijala hong ja Naarahong. vaade nendele idast, Tõllijala hong (esiplaanil) ja Naarahong (tagaplaanil). Tõllijala mäe idaserv

harilik kaksikhammas (dicranum scoparium) Tõllijala mäe idaserva külje all

kolmeharuline hiidpedajas Tõllijala mäe loodeservast

väikest kuusepuud meenutav harilik tüviksammal (climacium dendroides).  Tõllijala mäe idaserva äärne

üksik kortsus kaabuga tundmatu seeneke. ilmselt on just  ebastabiilsed ilmaolud need, mis ta nõnda kortsuliseks on vorminud. metsaalune Mägraaugu mäest põhjas

Muisuhong ja tema kaks suudlevat haru. vaade suudluskohale (hongaharude ühinemiskohale) altpoolt. endise Raudja talukoha maal olev metsatukk

Mägraaugu mäe aukuderohke künklik metsaalune. vaade sellele edelast

Tõllijala mäe üks uhkemaid puid - Naarahong. tõeline silmarõõm siin ajas ja ruumis kulgevale rändurile. Tõllijala mäe idanurk

x

Tõllijala hong vaadatuna põhja poolt. meenutas väga suure ja vägeva hallahiiglase jalga. Tõllijala mäe idaserv

x

tundmatu taimeke Mägraaugu mäe edelaservast

x

x

x

Paeaseme mäe soosaarel asus kunagi vist paekividest eluhoone. tundus olevat just eluhoone mõõtmetega (16 x 10 m). ilmselt oli see üsna ammu, kui seal elati, sest midagi olulist peale siin-seal vilksavate paekivist vundamendikivide silma enam ei hakanud. Paeaseme mäe kagunurk

x

must pässik (inonotus obliquus) kõivu seest välja piilumas. sookaasik Paeaseme mäe ja Urmaurbe mäe vahel

x

Tõllijala hong lääne poolt vaadatuna

väikesi kuusepuid meenutavad tüviksambla (climacium dendroides) gametofüüdid ehk varred koos lehtedega. Tõllijala mäe idaserva äärne

x

omapärast hallikasrohelisi värvitoone maastikule lisav harlik laanik (hylocomium splendens). lodumets Paeaseme mäest kirdes

x

ebamäärasust ja ebamaisust eviv must auk Mägraaugu mäe mägralinnakus. soosaare keskkoht

x

x

x

x

Kõivuastme honga lõhekarva oksad ja oksajooksud. vaade Kõivuastme honga otsast kagu suunas

x

x

x

x

x

x

Muisuhong eemalt (põhja poolt) vaadatuna. endistel Raudja talukoha maadel olev metsatukk

x

x

x

x

sanglepik üksikute noorte kõivudega. Urmaurbe mäe ja Paeaseme mäe vaheline lodumets

Metsavana samblasokkis jalg, millele on veel ka samblast rõngas ümber jala tõmmatud. Mägraaugu mäe põhjaserv

x

x

x

x

x

x

x

Tõlinõmme (Tõllinõmme) rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 3,7 km
Asukoht: Vääna maastikukaitseala, Tõlinõmme küla, Harku vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar