Soolembese rännakud: Uugamäe (Ugamäe) rännak 14.03.2014

Uugamäe Lohukivi. endise Uuga talukoha maadel asub üks kivi, millel on peal suur lohk. sellest kivist on võimatu mööda minna ilma seda lohku märkamata. see lohk tundub minu subjektiivsest vaatenurgast lähtudes iga nurga alt vaadatuna inimtekkeline. ma ei oska aimata, mis sündmused leidsid siin aset näiteks tuhatkond aastat tagasi, aga mulle tundub, et sellel kivil on mingi salapärane seos siinse paiga Uugamäe -nimelise kohanimega, vanematel kaartidel mainitud ka kui Uga mäggi). leian, et Uuga (Uga) nimetus viitab üsnagi arusaadavalt muinaseestlaste kõrgeimale jumalusele - Ukule (Uga, Uka, Uku). viimane tähendab siinkohal aga seda, et sel kohal võib olla üsna tähendusrikas ajalugu... ja see kivi siin võib olla ei miski muu kui üks suure lohuga ohvrikivi. sellest johtuvalt peaks kivil (ja võimalik, et ka kogu mäel) olema mingi oma kultuslik tähendus, mille juured ulatuvad tagasi muinasaega. jah, need on kõik minu spekulatsioonid ja oletused. aga kes arvab, et see oli teistmoodi, see andku selle kohta parem selgitus

veel üks ebatavaline koht Uugamäe loodenurgas, endise Uuga talukoha läheduses. siin seisis püsti üks vana kuivanud puu, mis mõjus nii siin all olles, kui ka sellele eemalt vaadates, vägagi ebamaiselt, mõjus nagu puu, kust oleks elu juba ammu lahkunud, aga ometigi tiirlesid vaimude kauged virvendused veel endiselt selle kohal. sestap andsin puule ka nime, Virvapuu. aga see pole kõik... puu ees (st siis puu lõunakülje vastas) asus üks kummaline lapikkivi (temast tuleb eraldi juttu allpool, nimetagem teda siinkohal ja edaspidi puuga seonduvalt Virvakiviks), mis sobis sinna ohvrikiviks nii täpselt nagu rusikas silmaauku. paljud kohapaigad siin Maarjamaal, kus olen ohvrikive nime kandvaid kive näinud, sarnanevad nii väga sellele kivile siin. selle kivi omapära ja ebamaisus tulevad just seeläbi hästi esile, et ta asub nii ilusti sobitatuna selle vana kuivanud puu lõunakülje all, et raske oleks talle mngit muud tähendust mütoloogilisest ja muinasajaloolisest aspektist leida. jah, võimalik, et ta ei olnud ohvrikivi ega oma ka mingit kultuslikku tähendust... aga lihtsalt see, kuidas ta seal paiknes ja mismoodi ta ise seejuures välja nägi, paneb tahes-tahtmata mõtlema tema sobivuse üle sellesse müstilisse paika, andmaks justnagu sellele paigale ka mingi erilise, teistmoodi hinguse. see pole veel kõik, Virvepuust mõned head sammud põhja suunas asus veel üks kummaline, kõrgete otsaservadega , nn väikese paadi kujuline (otsad paigutusega läänest-itta) kivi, mis samuti nõndapalju kui ma teda ka ei uurinud, tundus inimtekkeline, vähemalt osaliselt. ka temast tuleb pikemalt juttu allpool, Künakivi nime all

kahetsemisrohi ehk harilik karutubakas (pilosella officinarum) Uugamäe loodeservas asuva karstilõhe veeres. ametlikel ja mitteametlikel andmetel on tema näol tegemist Maarjamaa kõige karvasema taimega. pealtnäha meenutab isegi natuke nagu migit lõunamaa kaktuselist

ebamaine kujund Virvapuul. justnagu mingi otsevaates lendav lind, kelle paremat tiiba (vaataja poolt siis vasakut) varjutab pooles ulatuses puu peal olev lõhe (vigastus)

peedikarvalaiguliste mustritega harilik metspipar (asarum europaeum) Uugamäe kirdenurgas olevas pangaaluses saare-kase-sarapuu segametsas

Uugamäe Lohukivi veidi eemalt vaadatuna. vaade sellele läänest

iidsed tammed märgistamas Uuga talukoha kunagist aset

ka harilik raudrohi (achillea millefolium) on kevadeootuses pead tõstmas ja oma uuest tulekust märku andmas. esimesi tulijaid on alati põnev vaadata. unustad neid tahtmatult, kui aasta esimesi tulijaid, natuke kauemaks silmitsema. ja sedapidi märkadki nende juures alati rohkem detaile. ja alati ka midagi sellist, mida selle või tolle taime juures ennemalt kunagi polnud veel märganud. märkasin näiteks seekord, kui imeline on raudrohu lehejooks ja milline imeline on nendel väikestel leherootsudel kulgev mustrijooks. millised pealtnäha tühised pisiasjad - aga kui palju ilu ja elu ja armastust oli Loojatar nende sisse pannud... ja tegelikult nõndasamuti, kui palju aeganõudvat pühendumist oli ta nende mustrite väljamõtlemisse kaasanud. ma polnud ennem raudrohtu kunagi nõnda sellise pilguga vaadanud, kuna see on olnud mulle alati üks kõige tavalisemaid taimi ja kuna tema kasvu-ja õitsemiseajaks on paralleelselt kõik kohad paljusid teisi veel huvitavamaid ja erilisemaid taimi täis, siis oligi jäänud tema tähelepanu püüdmine mulle alati teisejärguliseks. Uugamäe loode-põhjaosa põõsasmaranaterohke loopealne

Uugamäe Lohukivist mõnikümmned suurt sammu kirde suunas asus veel üks teine suur kivi, Lohukivist suuremgi veel. olgu tal nimeks Uugamäe Pilvekivi, kuna pilvedega oli ta tihedalt seotud. kui sellele kivile lõuna poolt tulles pilgu heitsin, siis taevalaotuses olnud pilvetükid jooksid kaugustes kivi kohal kokku justkui tahes selle pilvedega seotuse või pühaduse või erilisuse astet kuidagimoodi esile tõsta

Virvapuu sinisesse taevalaotusse väljasirutuvad oksad

kahetsemisrohi (pilosella officinarum) vaadatuna teise nurga alt

veel üks kevadsoe vaade Virvapuu kuivanud ladva suunas

veel üks vaade Uugamäe Lohukivile. ülevalt poolt vaadatuna on selle peal asuv lohk ja selle sügavus ehk isegi paremini hoomatav

ilmselt on nende roostekarvaste taimenuppude näol tegemist hariliku põõsasmarana (potentilla fluticosa) tunamulluste õisikutega. Uugamäest põhjas olev karstiäärne

päikesekiirtes kümblevad pruun-raunjalad (asplenium trichomanes). Uugamäest kirdes olev karstilõhe

kahetsemisrohi (pilosella officinarum) koos oma karvalise lehejooksuga. Uugamäe loodeserv

saarnapuu (fraxinus excelsior) hiiglasuur rohesammaldunud juur, mis "roomas" maa peal nagu hiiglaslik Jörmungand (Maailmamadu). Uugamäe kirdenurgas olev pangaalune saare-kase-sarapuu segamets