kooreseppade suur kunst ühel Valgejõe äärsel künkal kasvaval puul. meenutab teine väga kui Kristjan Raua Kalevipoja söejoonistust. siinkirjutaja näeb igatahes sellel joonistusel otsevaates vaataja poole tulevat Kalevipoega, kes kandmas süles (või oma paremal õlal) noorta neidist või kedagi endast väiksemat (võib olla ka keegi tema tütardest või ka poegadest). viimasel on parem käsi üles tõstetud ja see on puudutamas miskit ümarat kerataolist eset (kas miniautturne päike?). igatahes see neidise (või noorikust lapse) süles (omal õlal) kandmine sobiks sellesse konteksti üsnagi hästi... asub ju selle paiga külje all Valgejõe nimeline jõgi... ja et neidist (noorikut) üle jõe aidata, võttis Kalevipoeg ta endale sülle ja kandis ta sellest üle.
see oli rännak sõnna maale, kus kalevid olid astunud ja kalevineitsid istunud. see oli ühtlasi rännak sõnna maale, kus jõed voolavad, jänesed hüppavad ja luiged ilmailu kujundavad. rännakut ilmestasid Valgejõe heledad värvid ja tema voolamised ning sellest kantud hingekosutust pakkuvad sulinad, Kalle vesiveski, väike vihmasadu ehk ribin, Kassimägi ja sealsed kooreseppade "KASSI" kirjadega kritseldused, kaunid kuldkingad oma kevadtalvistes värvides, Kristjan Raua söemaalingu stiilis kooreseppade Kalevipoja-teemaline uuristus, suure üliheleduse ehk päeva välja meelitamine, kosutav Valgejõe äärne lõunasöömaaeg, metskitsed, jänes, pajuurvad, lohepuu, nimetud talukoha varemed, Pesamäe pesad jpm
vana hoone varemed Kalle vesiveskist sadakond sammu loodes
eelmise kuva jätk. hoone uksel olev lukuauk ja selle roostekarvane ümbrus veidi eemalt vaadatuna
eelmise kuva jätk. uhked ukse hinged
eelmise kuva jätk. sammaldunud raudasjandused maja ukse poolsel seinal
eelmise kuva jätk. rännulised Päevapaiste (vasakul) ja Ükssarv vaadatuna läbi lukuaugu
Kalle vesiveski, vaadatuna lääne poolt
eelmise kuva jätk. vesiveski ülakorruse aken
vesiveski äärsed kohinad. vaated vesiveski sillalt alla Valgejõele
vesikveski teise akna poolpäikese näoline aknaraam
esimesed hetked paksu lumevaibaga kaetud Trilli metsas. Luhametsa talukohast kirdes olev mets
Ükssarve hetked nõglapuu juures. Trilli mets Valgejõest edelas
südamed puu peal. puuseened olid altpoolt vaadatuna kui ruugekarva südamed. Trilli mets Valgejõest edelas
lume peale kukkunud kuuseokastest tekkinud kosmiline muster. kuval on tegelikud värvid pööratud pahupidi. huviväärne on nende okaste selline tasakaalustatud ja lendlevalt õhuline paigutus. Trilli mets Valgejõest edelas
ränulised teel Valgejõe pool. Trilli mets Valgejõest edelas
konksuga puu. miskil hundipuul oli üks oks kui mingi konksu moodi kombits. Trilli mets Valgejõest edelas
loheilmelise kujuga vana kõiv. pärani lõugadega lohe kujuline oli selle kõivu ühe suure oksa murdumise koht. Trilli mets Valgejõest edelas
ebamaisetesse sinistesse värvitoonidesse punutud kooreseppade Kristjan Raua Kalevipoja söejoonistust meenutav looming. oleks nagu Kalevipoeg, kes oma süles või õla peal hoidmas kedagi. ja see keda ta hoiab, on siis ühe käega katsumas (puudutamas) midagi ümmargust tema pea kohal. selle kohta on pikem sissejuhatus selle blogipostituse alguses. Valgejõest edelas oleva Trilli metsa nimetu Valgejõe äärne küngas
eelmise kuva jätk. sama kooreseppade joonistus puu peal oma tervikkujul ja oma loomulikes värvides
Valgejõgi voolamas oma ürgses sängis. Kassimäe äärne
väike jõesaareke Valgejões. siitkaudu, üle selle saare, läksid rännulised jõe teisele kaldale
kauni kuldkinga (cypripedium calceolus) eelmise suve õiekupar. väidetavalt võib iga kuldkinga kupar sisaldada umbes kuni 17 000 seemet. Kassimäest kagus olevas Valgejõe kalda ääres
eelmise kuva jätk. kauni kuldkinga hiirekarva lehekardinad
eelmise kuva jätk. lähivaade kauni kuldkinga lehekardina kuldsele triibujooksule. et rõhutada selle taime tugevat seost kullakarvasuse ja kuldsega, on siinkirjutaja omalt poolt neile kardinatele meelevaldselt siis ka veidi kuldseid toone lisanud
esimesed hetked Kassimäel. on huviväärne, et selles piirkonnas oli lumevaba ainult Kassimägi, kõikjal mujal oli lund peaaegu et põlvini
kooreseppad sirgeldused kuivanud puul. Kassimäe keskkoht
eelmise kuva jätk. veel kooreseppade sirgeldusi Kassimäelt. siinsel kuval oleks isegi justnagu juba midagi rohkemat rääkida - silma hakkavad vasakul pool olevad (vasakule liikuvad) inimese kujulised tegelased. huviväärne on ka paremal üleval olev A-täht
Kassimäe nimeline Valgejõe äärne mägi sai endale nime (või vähemasti esialgse nime) selle keskel olevalt kuivanud puult, mille peal oli kooreseppade uuristatud kiri - KASSI... tõsi jah, nagu suurte loominguliste kunstnikega ikka, oli ka see looming natuke vildakalt või ülepõlve lohakas stiilis tehtud, kuid teisalt jälle võis hoomata seda, et just selline stiilselt vildakas on ju tegelikult kogu nende kirjastiil
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
väänlev jõgi - oma ürgses kääruderohkes sängis voolav Valgejõgi
valgete lumede vahel voolav must Valgejõgi
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Trilli-Kalle rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Kaevupiiga, Tulepiiga, Ükssarv, Soolemb, koer ZenZan
Distants: 4,6 km (Trilli - 3,6 km; Kalle - 1 km)
Asukoht: Valgejõgi, Trilli küla, Kalle küla, Tapa vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar