Tarsimäe pilkupüüdvad hammasjuured (cardamine bulbifera). võib ka öelda, et Tarsimäe soosaare ja üleüldse terve siinse paiga (Kõnnumaa MKA) vapililled. Eestist on teada vaid kaks sigipungadega taime - üks neist on hammasjuur ja teine kanakoole. hammasjuur on suhteliselt haruldane Eestimaa loodusmaastikul. mandri-Eestist annab teda taga otsida tikutulega, vaid mõnevõrra rohkem võib teda leida Lääne-Eestist ja saartelt. juba ainuüksi nende harulduste nägemine tõstab toonust ja teeb olemise heaks. kui aga nende seltsis olla natuke kauem kui mõni lühike hetk, siis võivad vaataja suunurgad heaolutundest märkamatult veelgi rohkem ülespoole tõmbuda.
eriskummalise hoiakuga sõrmkübarseen. tõenäoliselt peaks antud kevadseene näol olema tegemist kurreliga (verpa bohemica). neid oli Tarsimäe lõuna-edelanurgas ühe koha peal üsna mitmeid
soo kaelad (andromeda polifiolia) Keava rabas Kullerkukemäe ja Tammeniidumäe vahel
hunnitud videvukueelsed vaated Keava raba edelanurgale. taamal üksikud soosaared
simajas vaade Keava raba kagu-ja lõunaavarustele
vanad pärnad Tarsimäe soosaare keskkohas. see on tõeliselt pärnaderohke soosaar. teda võib isegi pidada Eestimaa kõige pärnaderohkemaks ja ka mägisemaks (loe: künklikumaks) soosaareks
päikesekuldset täis varsakabjad (caltha palustris) Tarsimäest lõunas olevas madalsoos
lõhkise tüvega tamm Tameniidumäe idanurgast. enamus selle soosaare tammesid oligi koondunud siia nurka, peamiselt siis selle tamme ümber
vaade Tarsimäest lõunas olevast madalsoost Tammeniidumäele (vasak küngas) ja Tarsimäe edelanurgale (parempoolne)
kõikjale metsa vahele valgust ja valgeid toone külvav mets-tähthein (stellaria holostea). Tarsimäe edelanurk
vesised madalsooalad Tammeniidumäest edelas
sulnid vaated videvikueelsele soomaastikule Keava raba lõunaosas. taamal üks paljudest nimetuks jäänud soosaartest
kaseisandal on samblasuss jalga jäänud. Tarsimäe keskkoht
vana kaheharuline kõivupuu Tarsimäe keskkohas
videvikule vastu tõttav silmailu Keava rabas. sulnid avarust täis vaated raba lõuna-edelanurka
ümberkukkunud hiidkuusk tundmatu talukoha juures. selle talupaiga kohta kahjuks olulistest allikatest lisainfot saada pole veel õnnestunud. Karjatse talukohast idas Keava raba ääres olev kõrgem koht
Kullerkukemägi. vaade sellele lõuna suunast videvikuvalguses. taamal paremat kätt Tammeniidumägi ja selle taga Tarsimägi
vingerdav kurrel (verpa bohemica) Tarsimäe edelanurgas
maalilised vaated Keava raba lõunaosale. esiplaanil väikesed idüllilised soosaared kui maastikukaunistused
pisipahtlikud (mitrula paludosa) - kollakarva kevadseened. nimetatud edaspidi ka kui "Aini seened" rändaja Aini nime järgi, kellele need väga meeldisid. muideks, tasub teada, Suurbritannias ja Põhja-Ameerikas nimetatakse neid otsetõlkes soomajakateks (swamp beacon, bog beacon). tõepoolest oleksid teised nagu väikesed kuldset valgust kiirgavad tuletornid. Naadimäe lõunaserv
määrapoegade suurlinnaku kirdeväravad Tarsimäe keskkohas. siit nende pärnade tagant vasemat kätt algabki mäkrade suurlinnaku territoorium
haninupp ehk kullerkupp (trollius europaeus). "... kullerkupu kohta on teada mitmeid surma ja eriti leinaga seotud uskumusi, mida väljendab ka tuntud rahvalaul: “sinililled silma peale / kullerkupud kulmu peale /aruheinad haua peale”. allikas: bio.edu.ee. Kullerkukemäe loodeserv
väikesest puudesalust koosnev nimetu soosaar Keava raba edelanurgas
päev hakkab õhtule veerema. veereski seal teine üle puude latvade, mööda puude tüvesid ja lehtede servasid edasi tagapool asuvate metsade ja nurmede suunas, seal kus oli tema kodu, sinna kus teda oodati. nimetu soosaar Kullerkukemäest lõunas
eenduvate servadega helkivast kivimist kujund kivi peal. Tarsimäe keskkoht
Tarsimäe tagumise mägralinnaku, asukohaga soosaare põhja-kirdeservas, uhkema sissepääsuga elamu
kuldsete päikesekiirte ja tumedate varjudega vürtsitatud vaade Vana-Karjatse poolt viimasele kümnekonnast soosaarest, millel sai sel päeval käidud
murdunud hundipuu all asub vana kaevukoht. kunagi asus siin kellegi eluase, tõenäoliselt võis siin elada keegi metsavahi ametit pidav inime. siin on põlispuid, kaevust veidi eemal mitme hoonestuse varemed ja muid kulruuripärandile viitavaid märke. Karjatse talukoha maadest ida-kagu suunas suure rabaavaruse veeres paiknev küngas. kunagi võis see olla isegi soosaar, kuna Karjatse poolt tulles on ühes kohas vesised alad, siit jooksevad läbi teatud veesooned. tsaariaegse verstakaardi järgi asus siin (eelpoolmainitud Karjatse talukoht ja veel mõni lähim taluhoone pahemalt-vaskalt, põhjast-lõunast-idast-läänest ennemuiste Namgella nimeline küla. viimast võiks siis lugeda tänapäevasesse vormi paigutatuna kui Namküla. millele aga viitab Nam-sõnatüvi nime ees, jääb selgusetuks
hiidkõre Karjatsemaadest idas-kagus oleval künkal rabamaastiku veeres. kahjuks oli sellest pea 200-aastasest hiiglaslikust hiidkõrest järgi vaid see tüveosa siin, ülejäänud oli murdunud
hoone vundamendi jäänused samal künkal Karjatsemaadest idas-kagus
siia väikesele rabaserva äärsele künkale oli ära mahtunud isegi ka väike kiviaia lõik
suur kuusk kasvamas kiviaialõigust mõned head sammud eemal raba veeres
Vanakaskemäe soosaar vaadatuna lääne poolt tulles
naistepaju (andromeda polifolia) marjad Vanakaskemäe lähistelt
Vanakaskemäe teljepuu, umbes saja-aastane kõiv. kogu elu sellel soosaarel koonduski tema ümber ja lähedale. teised puud olid kõik temast tuntavat nooremad. soosaare idaserv
Kullerkukemäe soosaar. vaade sellele lääne poolt tulles
laialehine salumets Kullerkukemäel. puude põhirinde moodustasid siin hundipuud
Kullerkukemäe ida-kaguosas võis leida sel aastaajal palju kuldseid toone. kuval kuldnupp (trollius europaeus)
Kullerkukemäe kagunurgas kasvas ka mõmingaid väikesi jalapuid (ulmus glabra)
noored hundipuu (populus tremula) lehed. Kullerkukemäe kagunurk
kullakarvane kullerkupp (trollius europaeus). on nauditav vaadata neid kihte ja kihistuid, mis katmas seal sügaval sees olevat tuuma. sinna mõtteliselt sisse minnes võib kogeda kui viibimisi mingites valgusküllastes kuldsetes kambrites. sealt korruseid pidi alla ronides (kõige selle vahepeal muidugi ka erinevaid vahepealseid tasandeid üle vaadates ja sealseid tundmusi läbi tundes) võib end viimaks leida mingi kuldse kuningriigi kuninglikus ruumis, kus kuldse kuningriigi kohapaiga vardijas tuleb Su juurde ja ulatab kullerkupulise rulli sisse keeratuna oma kuldaväärt mõtted, kuidas ja mis suunas edasi minna. kummaline on siin veel see, et seda lille või selle lille nime on seostatud ka regilauludes mainitud Kalevipoja paralleelnimedega Kuller ja Kulles. Kalevipoega on erinevate regilaulude järgi peetud ka Päeva ehk Päikese pojaks (vrd Udres-Kudres, Päeva poeg). Päike aga on ju samuti kuldne nagu ka kullerkupp. Kullerkukemäe kagunurk
eoskuprad ehk sporofüüdid kui väikesed õiekujulised ketasringid sambla peal. Keava raba Kullerkukemäe ja Tammeniidumäe vahel
hiidkõiv (vanuselt umbes 100-150 aastane) Tammeniidumäe edelanurgas
aukudega vana tõrupuu. Tammeniidumäe idanurk
veel pilkupüüdvaid tammepuid Tammeniidumäe idaosast
musta linnu mustad suled. Tammeniidumäe keskkoht
tundmatud kevadseened Tammeniidumäe keskkohast. nad justkui elavad igaüks juba oma elu, teisalt jälle on nad siiski endiselt veel kui üks tervik
veel üks hetk tundmatute puu peal kobaras kasvavate kevadseente seltsis. Tammeniidumäe keskkoht
kerge roheka jumega kevadiselt kullakarvased tammelehed. Tammeniidumäe kirdenurk
madalsoist vaheala Tammeniidumäe ja Tarsimäe vahel valvasid ubalehed (menyanthes trifoliata)
kohe-kohe on õide puhkemas kukerpuu (berberis vulgaris). esimesed hetked Tarsimäel. soosaare edelanurk
valgete triipudega kirikärad (convallaria majalis). Tarsimäe edelanurk
huvitava mustrilise kübaraga kevadseen. Tarsimäe edelanurk
salumetsalise Tarsimäe edelanurk oli tulvil kevadkollaselt õitsevaid nõianõgeseid (lamiastrum galeobdolon)
hiidniinepuu (tilia cordata) Tarsimäe edelanurgas. niinepuud olidki sellele suurele mägisele soosaarele kõige tüüpilisemad puud. neid oli siin palju. see oli nende saar
kõverdunud olekus musta kobrulise kübaraga kurrel (verpa bohemica). Tarsimäe edelanurk
veel üks sulnis hetk kurrulise kübaraga kurreli (verpa bohemica) seltsis. neid oli Tarsimäe edelanurgas ühe väikse ala peal umbes kümmekond isendid
ja mõnest eriti suursuguse kübaraga kurrelist (verpa bohemica) ka lähivaade. Tarsimäe edelaosa
helkiva kristalliga kivi. Tarsimäe kesk-edelaosa
laialehine niiepuudest salumets Tarsimäe keskkohas
suurejoonelise detailplaneeringuga märgalinnak Tarsimäe kekskohas
teedevõrgustik märgalinnaku kõige kesksema mägramaja juures. kui mägrakuningas kuskil siin elas, siis tõenäoliselt selles
piibelehtedega ääristatud mägramaja. Tarsimäe keskkoht
liulaskmise iseärasustega kiirtee mägralinnaku keskel. Tarsimäe keskkoht
lambakeelte (convallaria majalis) hingepeeglid (loe: õied) hakkavad ka kohe avanema. Tarsimäe keskkoht
niinepuu (tilia cordata) leht on endalt punase rüü heitnud ja lamab see nüüd naadi varre (aegopodium podagraria) peal. Tarsimäe keskkoht
kaksikutest hiidniinepuud Tarsimäe keskkohas
pealuu mägra maja ukse ees. võib olla mägra oma. mägralinnak Tarsimäe keskkohas
Härgheina kevadsoojusest kantud edasiminek Naadimäe suunas läbi aas-jürilillede (cardamine pratensis) rohke madalsoovälja, mis laiumas Tarsimäe ja Naadimäe vahel
ja aas-jürililled (cardamine pratensis) ise ka. need redisemaitselised lilleõied andsid kolmele rännulisele jõudu ja kosutust edasiminekuks. madalsooväli Tarsimäe ja Naadimäe vahel
x
Tarsimäe rännak:
Osalejad: Härghein, Ain, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,3 km
Asukoht: Tarsimäe soosaar, Kõnnumaa MKA, Linnaaluste küla, Kehtna vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar