Igavere taguste metsade üks kolmest sinisest kohapaiga haldjast - Sinimütsik-Konksnina. moodustunud siia viiest üksteise peal kasvavast kännupessist (fomitopsis pinicola). huvitav on nende puuseentega seoses see, et neil näis puuduvat värvide osas kännupessile väga iseloomulik pihlakapunane, mis tavaliselt ääristab nende "siniste ketasseente" servasid. või ehk oligi seda kuskil seal, aga sel juhul väga vähesel ehk peaaegu et mittemärgataval kujul. Sammastemäe loodenurk
vaade Viidikse künkale Kivi talukohast põhjas oleva põllu veerest. Kivi talukoht on oma nime saanud tõenäoliselt sellesama kuval oleva Viidikse nurme idaservas lebava kivi tõttu. otse ees kaugustes oleva Viidikse künka peal võib aga terasem silm märgata iseäralikku kuivanud puud, mis kõrgub siinsete nurmede ja põldude vahel kui mingi tähenduslik suunanäitaja. Igavere küla põhjanurk
sügislehtedega kaetud arhailise väljanägemisega Igavere külatänav Loo ja Viidikse talukohtade juures
nelja värvimaailma kohtumispaik. siin leidis aset tumeda pilvesinise, heleda taevassinise, süütultpuhta pilvevalge ja tuhmkollase maa kohtumine Tammiskilbi metsa juures. Igaverest läänes olevad metsamassiivid
kujuke kivil. Päevaalusemäest kagus olev põllumaa
vana tamm Päävaalusemäe keskkohas
puujuure salapärane siksakilisus. meenutas väga päikese ehk päeva ruuni (sowilo) sümboolikat. ja sellisena, päeva meenutava ruunimärgina, sobitus ta sellesse keskkonda suurepärasel, sest ka kohapaik oli seotud päevaga. ja veel kokkusattumusi seoses päeva ja päikesega - ka Päävaalusemäest kirdes olev katastriüksus kannab nime "Päikesepaiste". Päävaalusemäe edelanurk
Päävaalusemäe edelanurgas oli veel selline suure lohuga kivi ...või teisiti öeldes selline vaagnakujuline kivi
seoses päeva, päikese ja päikesepaistega veel seda, et siin Päävaalusemäe edelanurga külje all kasvas üks täiesti päeva nägu kuldkollane lilleke, kes nagu tahtvat ka omalt poolt kinnitada seda, et antud kohapaiga näol on tegemist vägagi tähendusliku päikselembese kohaga
taevalaotus läbi Pärnasõõrimäe keskkohas läbi rännulise silmade. siin leidis aset rännulise vaba ja olesklev olemine keset Pärnasõõrimäe pärnadest sõõri ja läbi pärnalehtede taevalaotusse vaatamine
päikesekuldsuses kümblevad Pärnasõõrimäe pärnad
Pärnasõõrimäe ida-edelanurgas oli ka mõningaid tammepuid
Pärnasõõrimäe tammed vaadatuna teise nurga alt
ja kolmanda nurga alt joonistus kahe keskmise tammepuu kokkupuutest välja selline huvitav sümboolika. Pärnasõõrimäe edelanurk
kellegi ulukilise kolju Pähkliähimäel
põlispuudega ilustatud salumets Pähkliähimäe ja Tammeistmemäe vahel oleval soosaarel
kõverused ja voldid vanal kasel. nimetu soosaar Pähkliähimäe ja Tammeistmemäe vahel
vana kase kobruline ja vagude-mustriterohke tüvejooks. nimetu soosaar Pähkliähimäe ja Tammeistmemäe vahel
pikad ja sihvakad tõrupuud. nimetu soosaar Pähkliähimäe ja Tammeistmemäe vahel
Tammeistmemäe esimesena vastu tulnud põlispuu - peenekoelise triibumustriga vana kask. soosaare kagunurk
Tammeistmemäe kask koos oma uhke ladvaga
Tammeistmemäe tuumikala - siin asus ka palju kõneainet pakkunud pilkupüüdev ja istet pakkuv Tammeistmemäe tamm. soosaare keskkoht
ja Tammeistmemäe tamme iste ise ka
Tammeistmemäe tamme tüvejooks koos ladvaga
Tammeistmemäe tamm loode poolt vaadatuna
välgukujulise oksavarjuga ja suure lohuga kübaral valge sügisseen. Aitajutamäe idaserv
vana pooleks murdunud kõiv. meenutas teine nagu mingit vana ajahamba poolt puretud verstaposti või lihtsalt mingit saladuslikku kultussammast. Aitajutamäe kirdenurk
päevavalguse käes helkima löönud tammeleht sellesama pooleks murdunud kase koore vagude vahel. Aitajutamäe kirdenurk
puuseened ja roheline samblavaip vanal pooleks murdunud kase tüvel. Aitajutamäe kirdenurk
põlistammed Aitajutamäe idaosas
kivi peale kaldu kasvav kõiv. puu oli väga eriline ka kivi ei olnud tavaliste killast. Aitajutamäe idaosa
kaldu kasvava kase all oleva kivi pealispind
kivi ja selle kohal kobrulise tüvekoorega kaldu kasvav kask
parimates aastates tõrupuud. Aitajutamäe põhjaserv
tamme tüvede vaheline ala oli paksult täis tamme-ja pärnalehti. Aitajutamäe põhjaserv
närtsinud seen. siiski, vaatamata oma närtsinud olekule oli ka temas midagi haruldaselt meeldejäävat ja pilkupüüdvat - ei teagi kohe mis täpsemalt, aga vaistlikult öeldes midagi seal oli - võib olla olid need tema rulli keeratud lokid, võib olla aga see kummastav silm keset seenekübarat, aga võib olla ka midagi muud, mida ma ei oskagi siin seletada. Aitajutamäe loodeserv
vana nõglapuu. Aitajutamäe loodeserv
nägusad pärnaneidised. Aitajutamäe loodeserv
... ja kolm nägusat pärnaneidist lähedalt vaadatuna
vastukaaluks nägusatele pärnaneidistele kasvasid natuke maad soosaare keskkoha poole ka uljad pärnaüljed (vasakult paremale) - Uhti, Ahti ja Vahti. Aitajutamäe keskkoht
uljad pärnaüljed altpoolt vaadatuna, vasakult paremale: Uhti, Vahti (keskel tagumine) ja Ahti
ja palju kõneainet pakkunud kolm vahvat pärnaülge veidi eemalt vaadatuna (vasakult paremale) - Vahti, Ahti ja Uhti. Aitajutamäe edelanurk
algiz-ruuni meenutav pärnapuu. see ruun tähendab kaitset, õigetpidi olekus (harkis osa ülespoole) ka sünniaega ja naist, ümber pööratuna ka surma ja meest. kasutatakse ka tervendamisel. ruuni jumaluseks on Heimdall. allikas: wikipedia.org. Aitajutamäe keskkoht
x
Aitajutamäe legendaarne tammenelik - neli edvistavat tammeneidist - Sampsa (paremal ees), Ampsa (paremal tagumine), Kiisa (keskel tagumine) ja Hoosa (vasakul ees). soosaare keskkoht
ja veel üks terve selle rännaku ja kogu siinse soosaare suurimaid vaatamisväärsusi - legendaarsed kaksikpärnad Aita ja Juta. vaade neile põhja poolt tulles. all nende ees üks isemoodi kivi. Aitajutamäe keskkoht
Aita ja Juta lähedalt vaadatuna. neil pärnadel võis vanust olla üle paarisaja aasta. Aitajutamäe keskkoht.
Juta pärn oli justkui mingi elav olend oma suurte pärnapahkadega, milles joonistusid välja silmad ja suu. Aitajutamäe keskkoht
Juta pärn ja selle pahad - vaadatuna sellele läänest. Aitajutamäe keskkoht
kui vaadata Aitale-Jutale altpoolt ülesse, siis tuleb eriti hästi ilmsiks nende suursugune hoiak, mille läbivaks jooneks on elutarkus. Aitajutamäe keskkoht
vanal sanglepal kasvav tulekarva kuldkübaraga mampel (pholiota limonella). viimati sai teadlikult sellist tegelast kohatud umbes 4 aastat tagasi sügisesel Pühatu rännakul. Sammastemäest põhjas olev allikamets
taevasinisust katsuvad hiidsanglepad. Sammastemäest põhjas olev allikamets
pika ninaga paremale vaatav tammepuu. Sammastemäe loodeserv
Sinihuulik - Sinimütsiku-konksnina alter ego ehk teine pale. täpsemalt siis, selline nägi Sinimütsik-Konksnina välja põhja poolt vaadatuna. Sammastemäe loodenurk
Sammastemäe sambakujuline hiidkõre. on näha ka kui imetilluke on inimene selle puu kõrval. soosaare keskkoht
Sammastemäe hiidkõre lähedalt vaadatuna
... ja altpoolt vaadatuna
terasem pilk võib tammekoore peal olevate mustrite vahelt leida ka kohaliku Tammevana. siin on ta veel ähmaselt hoomatav, kuid juba järgmisel kuval saab ta oma praegusele abstraktsele kehastusele täitsa selged piirjooned
... ja nüüd juba selged piirjooned omandanud Tammevana koos sinisirje linnuga. raske öelda, kas see haldjas oli seal ka enne seda, kui teda märgati või tekkis ta sinna alles märkamise aegu. tammekoore osa selle olendi kohal oli lihtsalt niivõrd teistsugune muust mustrist, et on üsna võimalik, et selle vaatleja tajus tekkinud kujutelmas võiski sinna sekundi murdosa jooksul sündida selline kummaline tegelane. aga on ka võimalik, et olend oli vaatleja silmades tema alateadvuses juba ammu ennem olemas ja ühel sobivamatest sobivamal looduslikul pinnal, ja kohas kus ka pind (loe: tammekoor) ise seda nõudis ja küsis, see veider nägemus materialiseeruski. soosaare kesk-lääneosa.
Tammevana tamm ja selle väänlev tüvejooks. Sammastemäe kesk-lääneosa
lähivaade Tammevana kooremustrile
kusagil teiste puupuuhiiglaste seas oli koha sisse võtnud ka üks vana kõivupuu. Sammastemäe keskkoht
kuivanud kõred . Sammastemäe keskosa
lainetavate triipudega kivi. Sammastemäe kesk-lääneosa
üks hästi kobrulise tüvega väga vana kõiv. Sammastemäe keskkoht
Sammastemäe üks mitmest kohapaiga haldjaist - Sinikulmik. vaade sellele loodest. oli teine sinna moodustunud neljast lähestikku kasvavast haava-tuletaelikust (phellinus populicola). soosaare keskkoht
Sinikulmiku kulmujooksu rammusad voldid
lähivaade Sinikulmikule loode poolsest küljelt
vaade Sinikulmikule eestpoolt. parempoolne silm on justkui väiksem
lähivaade Sinikulmiku ninale
veel üks sügissoe vaade Sinikulmiku vasakpoolsele kulmule
inimesekõrguselt murdunud nõglapuu ja selle puuseentega ääristatud tüveosa. puuseenteks muidugi ei miskit muud kui kännupessid (fomitopsis pinicola). Sammastemäe lääneosa
tantsisklevad tõrupuud Kargustammemäel. oli üks väikene soosaareke Sammastemäe ja Kunglamäe vahel
videvikuline vaade Igavere küla keskusele Kalesi küla poolt
Igavere rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 18 km
Asukoht: Igavere küla, Raasiku vald, Harjumaa
Ilusad sügisesed pildid :)
VastaKustuta