päikselistes sügisvärvides tantsisklev vahtraleht imeväikesel vahtrapuul. Vanapihlamägi
lehed valge seene peal. tasub tähele panna, et alumises lehes joonistub välja paremale vaatav nägu, mille suu on avatud ja silm ebamaisusest pungil. Murakamäest loodes olev mägi
Laiamäe nurme loodenurk. rännaku algus
kuldsed kõivupuud Laiamäe nurme põhjaservas
sõstrasilma (hepatica nobilis) peedikarvased lehed sügispäeva rõõme püüdmas. Murakamäest läänes olev metsaalune
kõveriktamm Murakamäest läänes. tammesid oli siin hajutatuna kõikjal üsna palju. oletatavasti olid siinsed metsad esimese vabariigi lõpuaegadel veel tammepuistuga puisniidud
oma parimad hetked juba minevikku veeretanud viienurgeline valge seen Murakamäe loodeserva äärsest metsast. tegemist võib olla hea söögiseene tavaharmikuga (clitopilus prunulus), aga kuna teisi sarnaseid valgeid seeni ka metsades hetkel veel palju liikvel, siis seda kindlalt siiski ei väidaks. ka järgmistel kuvadel olevad valged seened tunduvad olevat samast perekonnast
valge seen kaselehega kübaral Murakamäe loodeserva äärne
veidrailmeline valge seen. oleks teine justkui kolmest ringist või kolmest seenest kokku kasvanud. Murakamäe loodeserva äärne
ablas väike seeneke. Murakamäe loodeserva äärne
kobaras valged puuseened vanal kasepuul. Murakamäe loodeserva kallak
Murakamäe loodeserva kallak ja sealne salumets. Murakamägi võis olla oma nime saanud pigem naiste järgi. võrdluseks - murak ehk murikas tähendavat eesti keele murdesõnastiku järgi naist. muraka kui marja kahjuks räägib siin aga see, et õiget raba, kus murakad võiksid kasvada, selle mäe juures ei ole... lähimad sood-rabad asuvad siit tüki maad eemal. juhul aga, kui see mägi tõesti sai nime naiste järgi, siis võiks küsida, mida nad siin teha võisid. kõige esmasem, mis mulle selle paiga osas naistega meenub on nornid ja valküürid, keda teatakse Muinaspõhja mütoloogia järgi kui ennustajaid ja saatusekudujaid. kas ehk võis sel mäel ka kunagi olla olnud mingi seos nende üleloomulikke võimeid omavate naistega?
kasepuust seenepuu. mitmed seenepered olid siinse kase peal soodsa kasvuala endale leidnud. Murakamäe loodeserva kallak
päevase tsükli ehk n.ö. elutsükli läbinud seened on päeva lõppedes unne heitnud
veidrad lainelised olendid murdunud puul. kohalike kooreüraskite meistritöö
veidrad olendid murdunud puul. kohalike kooreüraskite nikerdused. tegelikult polegi sellise kunstitüki puhul tähtis, mida sa näed, vaid pigem see, mida sa tunned, ja millised seosed sulle selle tundmusega tekivad
Kolmetammemäe üks kolmest suurest tammest. see oli paik, kus leidis aset rännaku esimene olesklus
suur avaus tamme tüves murdunud oksa kohal. Kolmetammemägi
ornamentilised mustrid tammepuu pahal. Kolmetammemägi
sihvakas tõrupuu Kolmetammemäel
vana udulehtriku (clitocybe nebularis) kübaraalune. Kolmetammemäe äärne
tammelehtedega pärjatud udulehtrik (clitocybe nebularis) Kolmetammemäe lähistel
märgid looduses. sirge kuusk ja lainetava kõverusega tamm moodustamas vaatajale B-tähte. mägede vaheline ala kuskil Kolmetammemäe ja Lausmäe vahel
üksteisega peaaegu kokku kasvanud udulehtrikud (clitocybe nebularis)
kauniilmelised sisselõiked puul. kohaliku kooreüraski kunstiline jäädvustus. Lausmäe edelnurga äärne
suure silmaga vasakule vaatav linnukujuline olend. kooreüraskite nikerdus kuivanud puul. Lausmäe lääne-edelanurk
kuusepuul asendasid okkaid rohelised samblatuustid. Lausmäe lääne-loodeserv
ringutav tamm. Lausmäe lääne-loodeserv
tammekaku (daedalea quercina) kübaraalune mustrijooks. Lausmäe keskkoht
mitmete põdramokkade (sarcodon imbricatus) kübaratest oli moodustunud väike maja, millel mitu avaust. kellegile väikesele roomajale või putukale kena sügispesa... või siis miks mitte ka talvepesa. Lausmäe keskkoht
suur kunst närvipuu lehe peal. ka vana kaduva lehe pealt võib maailma tasemel ilu kohata. siit võib näha, kuidas oma väikeses tuhmkollases lehesuuruses maailmas viibiv puu on endale halli kuue peale tõmmanud. Lausmägi
endisaegne kaevamisvahend Murakamäest kirdes oleval Labidamäel
Murakamäe kesk-idaosas kasvas üks kongis taevastesse kõrgustesse küündiv vana tõrupuu. tema oli ka selle rännaku jooksul nähtud tammedest kõige vanem ja suurem
Järvemäe taguse nurme (Järvemäest läänes) keskkohta kaunistas parimates aastates taevastesse kõrgustesse küündiv tamm. selle nurme kohta võiks isegi pigem öelda et hõre puisniit, mille puistust suurema osa moodustasidki tammed
Järvemäe taguse nurme tamm vaadatuna põhja poolt
Ivaaugu nurm videviku kütkes
Murakamäe rännak:
Osalejad: Pihlajuus, Vahtralemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,4 km
Asukoht: Murakamägi, Lasila hoiuala, Lasila küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar