jämedate sarvedega paremale vaatav tammesokk. selle rännaku üks meeldejäävamaid tegelaskujusid. poolsaar Kaberla oja (vanem nimetus Sitkoja, teistel andmetele ka Silkoja ja Sikkoja) juures Tammekõrve lääneservas. edaspidi mainitud siinset kohapaika kui Tammesoku neemikut
lendavad linnud ja ujuvad mereelukad - saladuslikud sümbolid kuivanud saarepuul. Jäätmaa talukohast kagus olev mets
veel kohalike kooreseppade tipptasemel urgitsuskunsti
Sõlmekivi mets koos Sõlmekiviga selle keskel. Jäätma ja Nõmme talukohtade vaheline ala
Sõlmekivi oli mineraalide poolest üsna huvitav kivi. oli teine tavalistest kividest selle peal olevate kristallide poolest märgatavalt teistsugune
Sõlmekivi juures olid kolm puud sõlme jooksnud. ilmselt oli vägev kivigi sellele omalt poolt kaasa aidanud
lähivaade Sõlmekivi lääne-edelanurgale
Sõlmekivi äärsed sõlmes puud vaadatuna teise nurga alt
lähivaade Sõlmekivi põhja-loodeküljele
läikivad kristallid Sõlmekivil
selline huvitavalt kobruline nägi välja Sõlmekivi põhja-loodekülg
Jäätma talukoha tagune (sellest idas) lodumets. seisev sulavesi oli peale viimaseid sulailmu endale õrna jääkirme taas peale kasvatanud. valgete lumemütsidega mättad mõjusid selles igatahes vägagi pilkupüüdvalt
veel üks hetk Jäätma taguses lodumetsas. esiplaanil keskel teisel pool kallast on üks kivi. muinsuskaitse kaardi järgi peaks just selles punktis (täpselt gps-iga välja mõõdetud koht) olema lohkudega kultuskivi. ju siis see seal seesama oligi, ehkki mingit viitega silti sellele muinsuskaitsealusele objektile seal juures ega ümber ei olnud
kuna see lodumets kõnetas ja seda just peamiselt oma valgelumiste ja hallijäiste värvide poolest (mis tõid üsnagi osavasti kummagi värvi ilu esile), siis siia sekka veel üks kuva sellest huvitavast metsas
tammekaku puu. ilus aastates tamm lodumetsa liuvälja juures
kükitavad tammekakud (daedalea quercina). Jäätma talukohast idas olev lodumets
vana kiviaed. Jäätma tagune lodumets
vana kiviaed. Jäätma tagune lodumets
seenekosmos ehk milline näeb välja üks puuseene alune maailm. minu jaoks isiklikult oli siinkohal avastuseks see, et need väikesed punktikesed ei jooksegi seal juhuslikult, vaid ikkagi teatud reegleid silmas pidades. nimelt lähemal vaatlemisel selgus, et teatud arv punktikesi moodustavad kindlates suurustes ringikesi ja need ringikesed moodustavadki siis selle väikese maailma korrapära ja ruumilisuse, mis ongi aluseks antud puuseene kübaraaluse sisekosmose kujunemisel. kuid kui vaataja ja vaatleja ühes isikus ükshetk unustab ennast seda loodusilu lubatud ajast kauemaks imetlema, võib see salapärane punktilisus (täpilisus) ulja teelise mõneks lühikeseks hetkeks endasse (loe: enda sügavustesse) haarata, et siis näidata talle oma punktitunnelite keerdkäikudes just seda, mille järgi ta siinses elus tegelikult kõige rohkem januneb ja mida tal oma edasises elus kõige enam vaja läheb. Jäätma tagune lodumets
lepaoksa peal kasvav harilik süldik (exidia glandulosa) Jäätma taguses lodumetsas
Hirvekivi - siinse piirkonna üks suuremaid rändrahne. mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) olid tal umbes 8 x 4 x 2,5 m. kivi nägi välja üsna suure ja suursugusena
kellegi hirvlase jälg Hirvekivi juures
männimets Hirvekivist idas
männimets Hirvekivist idas
ojaäärne Kaberla oja läänekalda juures. siinne kõveriktamm oli kui mingi tähenduslik suunanäitaja ja eristus just tänu oma valgega ääristatud tumedale tüvele vägagi hästi muust valgehallisest ümbruskonnast
ja pähklikoorest tekkis tamme sisse silm. ja see silm hakkas elama... ning selle ümber moodustus mõtlik nägu
üksikute tammedega ilmestatud Kaberla oja äärne Nõmme talukohast kirdes oleva neemiku juures
puupalkidest sild üle Kaberla oja. teisel pool oja asubki Tammekõrve
esimene kokkupuude Tammekõrvega. künklik maastik ja siinsed sihvakad männid viitavad sellele, et rännulised on jõudnud Tammekõrvemaale. see oli selle erilise piirkonna kõige läänepoolsem ehk n.ö. Kaberla oja äärsem ala
simajate pedajatega ilmestatud Tammesoku neemik. taamal puude taga Kaberla oja
vahest üks erilisemaid ja omanäolisemaid puid Tammesoku neemikul - Tammesoku pedajas
eriti huvitav nägi välja Tammesoku pedaja latv ja ladvaokstest välja joonistunud kujund
kirde suunas vaatav Tammesokk. Tammesoku neemiku kirdenurk
vaadates Tammesokule altpoolt lõuga
ühe Kaberla oja ääres kasvava tamme okstes joonistus välja vasakule pööratud THURISAZ'e ruun. Tammesoku neemiku kirdeserv
üleujutatud ala Kaberla oja idakalda veeres. Tammekõrve loodeserv
üleujutatud ala Kaberla oja idakalda veeres. Tammekõrve loodeserv
omapärastest kujunditest koosnev puuseente rühm. tõenäoliselt on tegu karedate nahkistega (stereum rugosum). Tammekõrve loodeserv
osalise jääkaanega kaetud Kaberla oja üleujutatud ala Upsi talukoha vastaskalda (lõunakallas) juures
veel üks simajas valge-rohekashalline vaade Upsi talukoha vastakalda juures olevale Kaberla oja osalise jääkirmega kaetud üleujutusele
ürgmets Rähnikambrimäel. esiplaanil üks mitmetest sealsetest tõrupuudest. see oli selle rännaku kõige puutumatum kant. tavainimesele kauge ja suhteliselt kättesaamatu
seenepuu - vana pooleldi murdunud kask seisab veel oma seismisi ja hoiab enda peal vahvaid puuseeni. Rähnikambremäe põhjaserv
tundmatu hoone paekividest läänesein. see hoone oli igatepidi üks arusaamatu ehitis, heinaküüni kohta liiga suur, elumaja kohta liiga arusaamatu ehitusega, ilma vaheseinteta. Rähnikambremäe põhjaserv
kasekäsnakute (piptoporus betulinus) perekond vanal ümberkukkunud kõivul. Rähnikambremäe põhjaserv
vaade Rähnikambrimäe hoonevarele kaguküljest. nagu juba eespool mainitud, hoone oli üsna suur (mõõtmetega u. 4 x 5 m). hoone otstarve jäi siiski arusaamatuks. heinaküüni kohta oli see liiga uhke ja suur ja elumaja kohta jällegi liiga veider ehitis - puudusid siseseinad ja puudusid ka kõrvalhooned, veel veidram, siia ei tulnud ka ühtegi teed. kuid sellel pealtnäha kõrvalisel paigal oli siiski midagi sellist, mis ajendas kunagisi inimesi ehitama siia sellise uhke hoone. üks omamoodi mõistatuslik hoone - rohkem ei oska selle kohta midagi lisada. ta oli lihtsalt üks ebastandardne hoone, mis ei kvalifitseerunud ei tavalise küüni ega elumaja alla. siiski, vanadel eelmise sajandi kaartidel on seda mainitud kui heinaküüni ehk siis nende kaartide peal oli sellele kohale joonistatud heinaküünile omane leppemärk. kuid kas ta ikkagi oli heinaküün?
lumepulbriga ääristatud maapunniku (byssonectria aggregata) väljanägemisega seen Rähnikambremäe kaguservas
lainetavad lumevaibaga kaetud harjased Tammekõrvel
sulnis videvikuline ilu Tammekõrve harjaste vahel
veel simajat videvikulist sinakasrohelist loodusilu Tammekõrve harjastel
krussis okstega tamm Tammekõrve soone (tänapäeval tuntud rohkem kui Kodasoo oja) põhjakaldal
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
vaigutuslangid Tammekõrve soone põhjakalda juures
üksik künklik luhasaar Rajanõmme ja Tammekõrve soone vahel
aastaid näinud linnukamber Linnukambrite orus Rajanõmme kaguservas
ühest tundmatust jäljest Kaberla oja silla juures Nõmme talukohast idas joonistus välja numbripaar "97"
kaitsealune Ruu hobukastan õhtupimeduses
Tammekõrve rännak:
Osalejad: Jõhvikalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Tammkõrve, Kaberla oja (Sitkoja), Kodasoo oja (Tammekõrve soon), Ruu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar