Sammastemäe kalevised vardijad. hoolika vaatamise järel võib märgata, et iga kasekooretüki pealt joonistub välja iidse vägilase profiilis näokujutis. eriti selgesti aga joonistub see välja kõige vasakpoolsemas kooretükis. kes näeb, see näeb. soosaare kesk-lõunaosa
kuningakübar (moneses uniflora) Sammastemäe ida-kaguserva veeres
kaunis kuldking (cypripedium calceolus) Sammastemäe edelaservas. kuldkingal on mitmeid nimetusi, kuid kõige huvitavamad tulevad ehk Saaremaalt. siit on pärit sellised nimetused nagu külmkingapätid ja külmkingarohi. külmking on teatavasti kodukäija või vaim, kelle jälgedele sattunu haigestub. allikas: Mall Hiiemäe "Sõnajalg jaaniööl"
tantsisklevad härgheinad (melampyrum nemorosum) Loovälja talukoha lähistel
tammepuistu-ja sarapuudega kaetud Suur-Tiidumäe soosaar
vana heinarõuk. Karuvõhma keskkoht
harilik vesineitsik (calopteryx virgo). Karuvõhma lõuna-edelanurk
kaugustesse ulatuv ja avaruste avarusi endas kätkev maastik Karuvõhma ja Kullamamäe vahel. seda uudismaa-ilmelist piirkonda kutsuti kunagi Ukrainaks
rohus sees olev kährik (nyctereutes procyonoides). ausalt öeldes kuni viimase hetkeni ei saanudki aru, kas tegu oli elusa olendiga või mitte. ta lasi rännulisi endale üsna lähedale, arvates ja lootes vist viimase hetkeni, et teda ei märgata. alles siis kui ma kuvajäädvustaja välja võtsin, hakkas ta järsku liigutama ja jooksis minema. Ukraina keskkoht
nõgeseliblika (araschnia levana) röövikud. Ukraina keskkoht
Kullamamäe puisniidul kasvav suur kõiv. enamuse Kullamamäest (hilisemate allikate järgi ka Kullamägi) moodustaski idülliline looduskaunis puisniit. soosaare kesk-kirdeosa
võimas vana kolmeharuline tamm Kullamamäe kirdenurgas
nagu duššisegisti rippus seal vana kõivu küljes üks puuseen (oli vist tuletael - fomes fomentarius). Kullamamäe keskkoht
omapärase kristallitükiga kivi Kullamamäe keskkohas
Kullamamäe kõige pilkupüüdvam puu - aastates vana kõivupuu, mis oli omapäraselt edela poole kaldu kasvanud ja mille suuremad oksad olidki suunaga edela suunas. nõnda seal olles moodustas ta kahtlemata ühe olulise osa sealse loodusmuuseumi eksponaatidest. Kullamamäe keskkoht
lodjapuu (vibrunum opulus) õitekroon. Kullamamäe keskkoht
edela suunas kaldu kasvav vana kõivupuu lähedalt vaadatuna. Kullamamäe keskkoht
neli reas kasvavat suurt kõivupuud Kullamamäe nurme või puisniiduilmelise nurme keskosas. vaade nendele kirde poolt
kuivanud oja Kullamamäe ja sellest kirdes-idas oleva kahe nimetu mäe (igast ilmakaarest märgalaga ümbritsetud = soosaare) vahel
tantsisklevad puud väikesel mäel Kullamamäest kirdes. mägi oli ringikujuline ja selle keskel oli kurruk (väike rohelise muruga kaetud lagendik). seda kurrukit ümbritses igast küljest selline tantsisklev salumets. sellest mäest omakorda kagus asus teine temast umbes viis korda suurem mägi, mis oli samuti nagu seegi mägi suuremas osas lage (siin laius ilus roheline nurm), puud kasvasid vaid selle ümber
x
x
üks uruz-ruuni meenutav märgis
... ja sealsamas (vt eelmist kuva) kõrval asus ka teine uruz-ruuni meenutav märgis. uruz-ruunile vastab häälik U. see tähendavat jõudu, visadust ja vaprust. kasutatakse samuti tervendamisel. seda ruuni seostatakse jumal Thoriga. need mõlemad ruunid asusid Jõudemäe-nimelise soosaare külje all
Jõudemäe kaasik
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
valusad vaated Sammastemäe soosaare sellele kohale, mis veel eelmise aasta sügisel sõna otseses mõttes õitses ning oli siinsetest paikadest üks kõige muinasjutulisem ja pilkupüüdvaim (kui avatud loodusmuuseum), seda just tänu oma kõrgustesse ulatuvate hiidkuuskedega, mis oma paljususes meenutasid kui mingi pühakoja sambaid. sammaskuuskedele seltsisid siin vanad ja keskmises vanuses kõverikud tammed. tänaseks pole ei sambaid ei leidnud ka neid tammepuid, ei paika, ei miskit. olgu öeldud veel lisaks, et paljud selle lageraiega maha võetud tammepuud (ehk nende kännud) veritsesid... valasid verevaid pisaraid. raha nimel tehti siin see tegu ja valiti siinse metsa majandamisel kõige odavam viis - lageraie. kuipalju see siin aga on jätkusuutlik, eks otsustagu igaüks ise. kas on ikka alati lageraie kõige õigem lahendus ja kas peab ikka igas metsas raiet tegema? isiklikult leian et Eestimaa on jäänud jälle ilma millestki olulisest... rohkem teavet muinasjutulise ja loodusmuuseumit meenutava Sammastemäe kohta leiab eelmise aasta Igavere rännaku blogipostitusest - http://soolemb.blogspot.com.ee/2015/10/igavere-rannak-07102015.html . veel olgu öeldud, et Sammastemäe soosaar sai eelmise aasta Soolembese rännakutes aasta kõige ürgsema soosaare tiitli osas 11. koha. üle 100 läbitud soosaare kohta on see väga hea näitaja. Soolembese rännakute aasta tammeks (2015) oli Sammastemäe tammevana tamm ja aasta kuuseks (2015) oli Sammastemäe hiidkuusk. ka aasta loodustaieseks (2015) oli jällegi Sammastemäe enda kasvandik - Sammastemäe tammevana (http://soolemb.blogspot.com.ee/p/aatsa-2015-koige-koige.html)
x
veritsev tammekänd. Sammastemäe kesk-lääneosa
veel veritsevaid tammekände. Sammastemäe kesk-lääneosa
x
x
x
x
x
Leivajõgi Karuvõhmast kirdes. taamal, teispool jõge asub jõe läänekallas
tammederohke salumets Väike-Tiidumäe soosaarel
x
x
äärmiselt vana ja jäme sarapuu. mõõdetud diameeter rinnakõrguselt ligi 0,17 meetrit (ümbermõõt 0,53 m). salumetsailmeline põlismets Karuvõhma põhjaosas
mustakuldsete laikudega pargi-tähnikvaksik (abraxas sylvata) Karuvõhma kirdeservas
Ukraina stepiavarusi meenutav maastik. Ukraina nimelise uudismaa keskkoht
vanad niinepuud Kullamamäe kirdeservas
x
x
x
x
x
x
Kullamamäe rännak:
Osalejad: Samblalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 14 km
Asukoht: Kullamamägi, Leivajõgi, Seli küla, Rae vald; Keskaru, Igavere küla, Raasiku vald, mõlemad Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar