Neljapäev, 11. august 2016

Kukesaare rännak 06.08.2016

ebamaised videvikuvärvid Mäiste soos. taamal kaugustes on Umbjõe väli. rännulised on kohekohe jõudmas kauaigatsetud Kukesaarele. see on siist vaid mõnesaja sammu kaugusel - kui pöörata kuvalt välja paremale ja minna otse edasi. 

selle rännaku üks põhilisemaid ja pilkupüüdvamaid õitsejaid oli vaieldamatult harilik ädalalill (parnassia palustris), mida maakeeli teatakse ka südamelille, sügislumelille ja raudnaela nime all. mätlik-soomets Jõesaarest lõunas

noored harjaselised soomusmamplid (pholiota squarrosa). Männiku mägede kirdeserv

valge pilvekobar on heitnud puhkama kuuskede-kaskede peale. Maagesaare soosaare lääne-edelakülg 

Kalevipoja luisu (suur looduskaitsealune hiidrahn) kagukülje peal joonistus värvidemängulisel kohendamisel välja selline kosmosemuster. ehkki sellised värvid on visa kujundamisega kunstlikult juurde lisatud, on ometi kogu see mustrijooks ja raamistik autentne. Kukesaare lääneserv

tundmatu ilus valge seen. Jõesaare kagunurk

tundmatu harikuline (ramaria). kes teab, võib olla on tegu haruldase või väga haruldase seeneisendiga. igatahes oma seeneõpikute järgi mul teda rahuldavalt tuvastada ei õnnestunudki. palju on sel sarnasust kuldhariku (ramaria aurea) ja aniisharikuga (ramaria gracilis). Tammeveskimägi

Maagesaare edelaväravad. siit toimus sisenemine sellele palju palju kõneainet pakkunud tähenduslikule soosaarele

pimeduse ja valgusega peitust mängiv südamelill (parnassia palustris). pfaf.org (plants for a future) tutvustab selle taime raviomadusi järgmiselt (kare tõlge): "kogu taim on kootav, kergelt diureetiline, rahustav, toniseeriv ja tervendav. stomatiidi ravimisel loputatakse aeg-ajalt sellest tehtud tõmmisega suud. kuivatatuna ja pulbristatuna on sellest abi haavadele peale raputamiseks, et need kiiremini kinni kasvaksid. taime korjatakse suvel või sügisel ja seda kuivatatake hilisemaks kasutamiseks. sellest taimest tehtud destilleeritud vesi on suurepärane kootav silmapesuvesi silmade jaoks." mätlik-soomets Virutee raba kirdeosas, Jõesaarest lõunas

seal Tuimõisa nurmede-põldude taga oleval metsasel kõrgendikul (kuva keskel) asub Reastvere Kalevipoja säng. rännaku algushetked

Jaani talukoha saunamaja. Reastvere küla kirdenurk, kunagise Pedasi küla osa

Jaani talu põllumaa. Reastvere küla kirdeala

tegemist siis ilmselt mets-nõianõgesega (stachys silvatica), kes kasvas Lepakõrve metsa veeres Traksi nurme peal

pikaks sirgunud kuningakroonid (monotropa hypopitys) Lepakõrve allikametsas

plekist tünn ja labidas. kuva pealt on veel puudu teine plekist tünn ja sirbi rauast osa (tõstetud mujale). õhku jäid küsimused, milleks need siia toodi, milleks neid kasutati? väike mineraalmaalapike keset Lepakõrve ja Tammeveski vahelist allikasood

eelmise kuva jätk. tünni peal asuv labidas ja selle roostekarvalaigulised rauavärvid lähedalt vaadatuna

jätk eelmistele kuvadele. siin siis see esimese kuva pealt puudu olnud käepidemeta sirp ise ka

rännulised möödumas kohalikust lohehirmutisest. allikasoomets Tammeveskimäest kagus

vihma, niiskust ja muidu märga trotsivad rändajad on jõudnud Tammeveskimäele ja on parajasti tutvumas kohapaigaga. esiplaanil rännulised Heli (otsevaates mustas valgevihmavarjutähnilises kilekuues) ja Laulupiiga (seljaga mustas kilekuues ja hallides matkapükstes). kunagi endistel aegadel asunud (tuginedes vanadele mõisakaartidele - Tammeweski ase) kuskil siin lähedal ka mingi veskiase. kaartide järgi ei olnud arusaadav, mis tüüpi veskiga oli tegu. oletuslikust sobiks siia piirkonda selle allikarohkuse tõttu pigem mingi vesiveski

tundmatu harikulise (ramaria) sisemaailm. ei suutnud kuidagi seda ilusat seent tuvastada, mingid näitajad küll kattusid kuldharikuga (ramaria aurea) ja mingid aniisharikuga (ramaria gracilis), kuid täpsema määratluse osas jätaksin siin siiski otsad lahti. väga võimalik, et see võib olla ka mingi selline harikuline, mille olemasolust ma pole veel teadlik. Tammeveskimägi

Tammeveskimäe vana remmelgas ja selle all rännuline Haavalemb

kärbes valge kärbseseene (amanita virosa) peal.  Tammeveskimägi

teise valge kärbseseene (amanita virosa) kübara servavoldid

teine valge kärbseseen pealt vaadatuna. Tammeveskimägi

kuskil Tammeveskimäe ja sõõrikujulise Rojasmikumäe vahel kasvasid ka leedripõõsad. kuval punase leedri (sambucus racemosa) marjad

lõunasöömaaeg sõõrikukujulisel Rojasmikumäel. esiplaanil rännulised Heli (vasakul tumedas) ja Ilp (paremal kollases)

halgude virn Karjamurru metsas, umbes mõnisada samuu Männiku mägedest kagus. nagu näha, halud olid pika virnasseismise tõttu mustaks tõmbunud

saladuslik tundmatu ümmargste muhkudega ämblikuline Karjamurru kivi peal. kivi ise asus ümberkukkunud puu juurestiku mullakamara vahel

kandlekujuline kivi Karjamurru puumurru juures. kivil olid isegi kandlekeeli imiteerivad voldid peal

Karjamurru kandlekivi lähedalt vaadatuna. selles olevad "kandlekeeled" olid enam kui originaalsed. on ikka emakesel loodusel tahtmist nii suurt täiuslikkust taga ajada, kandlekujulisele kivile viitsis ta ka kandlekeeled juurde sättida

metsiku ja tundmatu (ja ka olematu, kuna kaartide peal seda oja lihtsalt ei olnud märgitud) oja ületamine järjekord on jõudnud Heli kätte. ta on on vastu võtmas temale Hedi poolt lükatud kadikut. teised rännulised on toestamas Heli üleminekut oma silmadega ja heade mõtetega. niiske allikamets Männiku mägedes kaguserva lähistel

punane kärbseseen (amanita muscaria). Männiku mägede idaserv

ühel Männiku mägede kagunurgas oleval punasel kärbseseenel olid kübaratäpid väga sarnased  röstitud pähklitükkidele

.ülemise kuva jätk. siin siis need punase kärbseseene kübara ruugekarvased "röstitud pähklitükid" lähemalt vaadatuna

oli seal üks huvitav koht Männiku mägede kirdeservas, kus üks puu oli teiste puude vahele kukkunud. huvitav oli see selles mõttes, et vaheruum teiste puude vahel, kuhu ta kukkus oli ikka õige kitsas ja nõnda sinna kukkununa moodustas ta justkui mingi kõrge aia või mingi teatud ruumi äärise ehk piirde. kusjuures huviväärne on siin veel see, et sellest kukkumisest joonistus välja järjestikku külg külje kõrval seisvat kolm hagalaz-ruuni. hagalaz-ruun vastab häälikule H. taaskord oleks siinkohal paslik üle vaadata see, misasi on hagal. nimelt, küsimusele "mis on hagal?" vastab Hagali õpetuse eestvedaja Ralf Neemlaid oma kodulehel www.hagal.ee järgmist: "HAGAL ON RUUN, MILLEGA SEOSTATAKSE VABADUST, VABANEMIST JA MUUTUMIST, SAMAS KA TERVIST JA HEAOLU. TA TOOB ÄRKAMISE UUELE ELULE, MIS VÕIB OLLA NII RAHULIK KUI ÄKILINE, SARNANEDES RAHEHOOGA, MILLE MÖÖDUDES AVASTAME END UUES MAAILMAS, MIS VAJAB VUNDAMENDIST ALATES ÜLESEHITAMIST. HAGAL TÄIDAB SU VÕIMSA ENERGIAGA; MILLE TOEL KÕNDIDA ENESELEIDMISE TEEL." üsnagi sisuka vastuse selle ruuni kohta leiab huviline ka Jörgen I. Erikssoni raamatust "Ruunimaagia ja šamanism": esmapilgul on selle koletu jõud pigem eemaletõukav, kuid tegelikult on tegu ühe šamaanide lemmikruuniga. hagal on seotud muinasune-ajaga ning tähistab ülesehitavat ja tasakaalustavat taevalikku valgusjõudu. hagal on selgus ja läbinägelikkus. ta on raheterade ruun, mis seostub Heimdallriga - jumalaga, kelle hirmsatest kogemustest tekib tarkus. vastutasuks üliterava pilgu ja kuulmise eest peab Heimdallr ohverdama oma kõrva. hagal-ruun keerab elu pea peale ning purustab ootused ja eelarvamused. ruun hävitab kõik, mis takistab arengut. teisalt võib selle koletu jõud olla ülemäära tugev. teadmiste hind on liiga kõrge. ruuni number on 8

kuusevaik ja sellesse kinni jäänud ämblikuline. Männiku mägede idaserv

suur ja väike soomusmampel (pholiota squarrosa) kõrvuti. Männiku mägede kirdeserv

eelmise kuva jätk. suure mampli kübara olev väike mampel lähemalt vaadatuna

üks mitmest enam kui 100 aasta vanusest hiidhaavast Männiku mägede kirdenurgas. seesinane oli kuidagi eriline ja meeldejääv veel selle poolest, et ta kasvas kaldu

ülemise kuva jätk. sama kaldu kasvav hiidhaab vaadatuna teise nurga alt

ruugekarvaste koonusekujuliste mütsikestega puu peal kasvavad seened. Männiku mägede kirdenurk

veel üks pilk kaldu kasvava hiidhaava suunas, tema kobrulisele tüvejooksule. Männiku mägede kirdenurk

ülespoole tõstetud kübaraservadega vana suur seen. oli tõesti teine juba nii suur, et juba ainuüksi sellest ühest seenest oleks saanud sööki ühe pannitäie jagu mitmele inimesele. Männiku mägede põhja-kirdeserv

tundmatud väikesed seltsivad seened. Männiku mägede põhjaserv

selle väikese väevumärgatava seenekese näol on ilmselt vist tegemist kollase pilvikuga (russula claroflava). Männiku mägede põhjaserv

kuusk ja kask kõrvuti koos, külg külje kõrval. Männiku mägede põhjaserv

rännuliste Laulupiiga ja Ilbi Virutee suveteatri esietendus. etendus oli edukas ja sellele oodatakse nüüd pikisilmi järge. Virutee raba kirdeosa

enne Jõesaarele jõudmist tuli mitmel korral silmast-silma kohtumisi kohaliku kaunitari südamelillega (parnassia palustris). mätlikuline madalsoomets Jõesaarest lõunas

Jõesaare edelaväravad. on heameel nentida, et auringist kantud päevapaiste tuli sel päeval esimest korda välja vahetult umbes veerandtund-pooltund enne Jõesaarele jõudmist. soosaarele jõuti seekord (niisamuti nagu eelmine kordki) üsna hilja, kellaaeg oli juba viie-kuue ringis

sisenemine Jõesaarele. varpad rännulised on kohekohe sisenemas kauaoodatud vahepunkti. sellele ürgilmelisele soosaarele siseneti seekord nagu ka eelmine kord (eelmise aasta rännakul) selle edelaväravate kaudu

veel kaks kõrvuti seisvat hagalaz-ruuni moodustununa Jõesaare edelaservas olevatest haabadest. see hagalaz oli siiski hagalaz-ruuni alternatiivne vorm - vertikaalsete osade vahel olev ühenduslüli oli siin rohkem vasakule kaldu (tavapäraselt on see teatavasti kaldu paremale)

heledapäine väike pihkane liimik (gomphidius glutinosus). Jõesaare edelanurk

ülemise kuva jätk. selle heledapäise liimiku kübara all elas keegi huvitav putukolend

lilla vöödik (cortinarius violaceus) Jõesaare edela-lõunaosas. mingite seeneteatmike järgi ei ole söödav, kuid Soomaal elava loodusteadlase Aksel Linniku arvates on see hea söögiseen, ka ei ole vaja seda eelnevalt kupatada.
http://sakala.postimees.ee/2154925/loodusetundja-soovitab-kukeseentele-vaheldust

ürgmets Jõesaare lõunaosas

sigade poolt üles küntud metsaalune Jõesaare lõunaserva lähedal

N-tähe kujuline haavapuu juure maa peale välja tulev kõverdus. kuid teisalt teatakse N-tähte ka kui hagalaz-ruuni alternatiivset vormi. Jõesaare lõunaosa

eelmise kuva jätk. ühes teises kohas sama haavapuu all joonistus välja kas siis sama juure või sama haavapuu mõne teise juure maa peale välja tulevast kõverusest V-kujuline täht. ruunidest talle sellises asendis, nagu kuva peal jäädvustatud, ideaalset vastet ei leidnud, vahest ehk oli talle selles kõige lähemal kenaz-ruun (juhul kui olemasolevat kuva pöörata 90 kraadi paremale)

veel üks märkimist vääriv koht, kus puu oli kukkunud teiste puude vahele ja nõnda taas teatud ruunikirjad tekitanud. muul juhul võib seda tõlgendada ka kui lihtsalt teatud piirdeaia loomist. Jõesaare kesk-lõunaosa

Jõesaare vardija. kaks puuseent olid tal silmadeks, ülejäänud nende peal kulmudeks. silmade all aga oli tal torru aetud suu. jäi mulje, et kohapaiga vardija parajasti kas hüüaks midagi või siis lihtsalt ümiseks mingeid (ruuni)helisid. Jõesaare kesk-lõunaosa

kadiku jagamine. ühel pool rännuline Samblalemb (seljaga vaataja poole tumedas kuues kollase nässakuga) ja teisel pool rännuline Hedi (näoga vaataja poole punases rätikus). Jõesaare kagunurk

kahe timpnarmiku (hydnum repandum) osaline kokkukasvamine ja sellest kantud lähedus. Jõesaare kagunurk

punane kärbseseen (amanita muscaria) Jõesaare kagunurgas

üks veider seen ehk seen, kes suutis vaatleja ära petta. eemalt vaadatuna meenutas ta nii väga kui mingit heledapealist kivipuravikku (boletus edulis), kuid lähemal vaatlusel selgus, et ta seda siiski ei olnud

ülemise kuva jätk. selgus et seenel olid kübara all puravikule iseloomulike torukestekihtide asemel hoopis pilvikutele-riisikatele iseloomulikud eoslehekesed. Jõesaare kagunurk

Laasiku madalsoo Jõesaarest idas. päevasõõr on andmas oma parimat et rännulised tema valguskiirtest ja päevasoojuest kantuna peatselt Maagesaarele jõuaksid. tõtt on öelda päikest jätkuski sel päeval kuni Maagesaareni, sealt edasi oli taevas taas pilvine

sulnid vaated Laasiku madalsoole (vanadel kaartidel oli siinse paiga nimetuseks Laasiku heinamaa) sinitaeva ja valgete vatipilvede taustal

vana Jõesaare-Tuimõisa talitee. paremat kätt olev ala kandis muiste nimetust Kreedasoo ja vasakut kätt olev ala Maagesaare heinamaa

esiplaanil Maagessaare soo ehk vananimetusega Maagesaare heinamaa. siiski eesolev metsatukk ei kuulu veel Maagesaarele, see asus hästiärapeidetuna veel selle ja veel teistegi selle taga olevate niiskete metsatukkide taga

suvesoojad värvid Maagesaare madalsoos

soo-kuuskjalg (pedicularis palustris) Maagesaare lähedal. rahvapäraste nimetustena teatakse teda veel ka sookõrinate, sookulinate, kratsirohu ja härjahambana. huvitav teave selle seene kohta venekeelsest wikipediast (lühem kokkuvõte): väidetavalt on taim mürgine (seespidiselt võttes), setsap teda kasutatakse ainult välispidiselt. see taim on oluline naisterohi (menstruatsioonide puhul) ja tal on ka põletikuvastane toime. sellest valmistatud vett (tõmmist) kasutati pea pesemisel kõõma ja täide vastu. ravi eesmärgil kasutatakse siis lehti ja juuri. sisaldab sellist glükosiiti nagu aukubiin. Maagesaare mätlikuline madalsoo

kuninglik vaade muust maailmast kaugel eemal seisva Maagesaare soosaare lääne-edelaservale. see väike saladuselooridesse mässitud soosaareke on end muust maailmast nõnda hästi ära peitnud, et isegi kaasaegsete kaartide peal pole just teps mitte lihtne tema olemasolu märgata

väikese Maagesaare keskkohta tähistas kuusepuust teljepuu

kooreüraskite tekitatud kriipsujukudckuivanud oksal. Maagesaare keskkoht

veel kooreüraksite kriipsujukusid kuivanud oksal. Maagesaare keskkoht

saladuslik nelikandiline Maagesaare kivi

Maagesaare kivi lähedalt vaadatuna

Maagesaare kummaline ringikujuline lagendik ehk kurruk, kus puid ei kasvanud, oli vaid muru. Maagesaare põhjaosa

lahkumine Maagesaarelt. esireas rännuline Pihlapiiga, talle järgnevad kümnekonna sammu kagusel rännulised Samblalemb ja Haavalemb. taamal Maagesaare loodeserv

rabamets Mäiste raba edelaosas, esiplaanil eriskummaline harkis jalgadega kujund. väärib ehk veel märkimist, et tema ülemine osa ei moodustanud teravnurka (mida eeldanuks puu murdumiskoha juurde), vaid selle asemel oli seal hoopis nagu mingi kummaline poolsõõr. ehk siis tervikuna oli see harkis jalgadel sümbol koos selle tipus oleva väikese poolsõõri-laadse ühenduskohaga midagi sellist, millest lihtsalt ei saanud ükskõikse näoga mööda minna

ümberkukkunud puu juured nagu väänlevad siud. rabamets Mäiste raba edelaosas

nõiduslikud värvid Mäiste soo (raba) lääneosas. ka see rohi ise siin selle kuva peal tundub kuidagi liikuv ja ruumiline, andes sellega antud vaate (ja kuva) salapärale kütet veel juurdegi. siit umbes natuke enam kui paarisaja sammu kaugusel paremal asubki legendaarne Kukesaar, vanema nimetusega Lusikasoosaar

hunnitud vaated Mäiste soo ja Umbjõe välja vahelisele avarusele. kuskil nende vahel voolab ka Umbjõgi

ja lõpuks siis Kukesaar ise ka oma tagasihoidlikes mittesiitilmavärvides. tol hetkel olnud videvikuvalgusel oli just see õnnestunud osa kanda selles, et sisseminek saladuslikule Kukesaarele toimukski sellistes saladuslikes-ebamaisetes videvikuvärvides

hetk seisatamiseks. rännulised umbes natuke enam kui paarisaja sammu kaugusel Kukesaarest. esireas rännulised Heli (vasakul) ja Hedi (paremal), tagantpoolt rännulised Laulupiiga (kuldses), Haavalemb (Laulupiiga taga sinises valge kübaraga) ja Ilp (mustavalges kõige parempoolsem). nüüd siis viimaks hakkas see soosaar ennast näitama... see ihaldatud, kauaoodatud, saladuslik paik

huvitav kivi Kukesaare edelaosas, sealsetest vallidest põhjas

vapper üheksik Kalevipoja luisu peal Kukesaare loodenurgas. vasakult paremale. tagumine seisev rida: Haavalemb, Samblalemb (luisu ülesleidja), Soolemb ja Hedi. keskmine istuv rida: Laulupiiga, Ilp, Pihlapiiga ja Heli ning kõige all püsti seisvana Soolembese rännakute üks raudvarasid - Järvalemb. lõpuks siis on ajas ja ruumis kulgevad rändajad saanud rahuldatud. kahel katsel luisust ilma jäänud Järvalemb ja Soolemb, ühel katsel rännuline Hedi. teistel ülejäänutel oli siia paika olev rännak esmakordne, kuid luisu leidmisjanu oli ka neil üks peamistest põhjustest, mis kannustas nii kaugele sel hilisel videvikutunnil siia vanajumala selja taha tulema. Soolembese, Järvalembese ja Hedi jaoks kestis Kukesaare Kalevipoja luisu otsimise saaga kokku umbes 6 aastat. esimene rännak toimus siiakanti 10. septembril 2011 (tol korral kahjuks Kukesaarele äraeksimiste tõttu kahjuks ei jõutudki). Kukesaare eelmistest rännakutest leiab sissekandeid siit:
http://soolemb.blogspot.com.ee/2011/09/kukesaare-rannak-10112011.html
http://soolemb.blogspot.com.ee/2015/07/kukesaare-rannak-15072015.html

kujundid Kalevipoja luisu kagukülje peal. ehkki see kuva on veidi moonutatud, lisatud natuke teravusi ja väheke ka värvide varjundeid, on ta siiski algsele suhteliselt lähedal

söögiseente kuningas kivipuravik (boletus edulis) Kukesaare edelanurgast

Kukesaare rännak:
Osalejad: Ilp, Laulupiiga, Pihlapiiga, Heli, Hedi, Haavalemb, Järvalemb, Samblalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 10 km
Asukoht: Kukesaare soosaar, Luusika soo, Reastvere küla, Tuimõisa küla, Torma vald, Jõgevamaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar