Iidavõhma rännak 19.03.2017

lõunamaalt saabunud hanekari ja sellest välja joonistuv vasakule vaatav inimese sarnane nägu. Keldriaugu talukoht

kaunis nurm Keldriaugu talukoha juures. esiplaanil oleva metsatuka vasema poole taga asuvad Perila-Esku karjamõisa varemed

siplaste uus tulemine. sipelgapesa Perila-Esku karjamõisa varemetest idas

kellegi sarvilise pealuu. Perila-Esku karjamõisa keldrihoone äärne

keldrihoone Perila-Esku karjamõisa varemete juures

puu vahele asetatud väikese looma pealuu. Perila-Esku keldrihoone äärne

sissevaade Perila-Esku karjamõisa keldrisse

vundamendijäänused Perila-Esku karjamõisa territooriumil. oletatavasti mingi karjamõisa kõrvalhoone alsumüürid

hiidsaarepuu Perila-Esku karjamõisa pargis. mõisapark koosneski peamiselt vanadest saarepuudest ja nende vahel olevatest väiksematest lehtpuudest nagu vaherpuu

päid tõstvad lumikellukesed (galanthus nivalis). Perila-Esku karjamõisa park

südamekujuline avaus puu sees. Perila-Esku mõisapark

mõned hiigalsekasvu saarepuud olid Perila-Esku mõisapargis altpoolt ikka väga jämedad ja kobrulised ja paksu rohelise samblakihi all

jämeda tüve alaosaga hiidsaarepuu Perila-Esku mõisa pargis

härja -või tarvapead (tarvanpääd) meenutav tüvest eenduv "sarviline" pahaosa hiidsaarepuul. Perila-Esku mõisa park

eelmise kuva jätk. ja seesama härja-või tarvapea (tarvanpää) veidi teise nurga alt vaadatuna

taevas on natuke sinist, palju valget ja kuhjaga halli. saarepuu oma musta tüve ja okstega oleks justkui selle kõige ühendaja. Perila-Esku karjamõisa park

keegi hea mees on oma kaabu puu tüvele riputanud. vana tunamullune seen hiidsaarepuu tüvel Perila-Esku karjamõisa pargis

saarepuu pahk meenutas kui mingit rohepunasegust kärbseseent. Perila-Esku karjamõisa park

vaade Perila-Esku karjamõisa juures (sellest edelas ja lõunas) olevatele avarustele. vasakut kätt paistmas mõisapargi põlispuude salu

jäänuk hiljutisest jääajast - üksik jäätükike kunagisest "uisuplatviormist" on seismas kevadoludega ümaraks lihvunud jala peal. Perila-Esku karjamõisast edelas olev heinamaa

rännuline Marika on tõusnud teistest rännulistest kõige kõrgemale. hiiglaslik enam-vähem ühesuurustest kividest kivikuhjatis Perila-Esku karjamõisast edelas oleva metsa veeres

eelmise kuva jätk. kivikuhjatise keskkoht pealtpoolt vaadatuna

põlismets Surnumäe kaguserva juures

kaseväravad Surnumäest läänes - kaks sulniilmelist kaske kaunistamas siinset nurmemaastikku

eelmise kuva jätk. kaseväravad lähemalt edela poolt vaadatuna. tagapool (kuva peal kaskede keskel) Perila-Esku karjamõisa põlispuud (täpsemalt siis seal keskel olevast suurest-kõrgest nõglapuust vasakul)

tuhmkollase muruvaibaga kaetud nurm Perila-Esku karjamõisast lõunas

kongis puupahk vanal noorel lepapuul. metsatukk Perila-Esku karjamõisast lõunas-edelas

algis-ruuni meenutav kolmhark-kõiv väikses metsatukas Perila-Esku karjamõisast lõunas-edelas

ümberkukkunud kadakapuu okstest tekkinud lainetus. metsatukk Perila-Esku karjamõisast lõunas-edelas

lumeriismetega kaetud lage väli. Perila-Esku karjamõisast kaugemal edelas (ühe teise metsatuka taga) olev suur nurm

püstiseisev rohesamblasse kasvanud kivi Kübaravõtuvõhma lõunaosas oleva kraavi kalda veeres

üksik nõglapuu ühel väiksel kurrukil Kübaravõtuvõhma keskkohas

haavaapuud kobaras ja selle juures (põhja poolt vaadatuna) paksu lehekõdu all üks kivi. kohapaik ise meenutas väga justkui mingit altarit. kuskil siinkohas rebiti Soolembesel loodusjõudude poolt jõuga "kübar" peast ja nõnda see soosaar endale nime saigi

vana hundipuu Kübaravõtuvõhma  keskkohas

ühe silmaga ja haavataelikust (phellinus tremulae) ninaga hundipuust vardija Kübaravõtuvõhma keskkohas

rännuline Päevapaiste liikumas Kübaravõtuvõhma hundipuudest sammaste vahel

mustrijooks vanal hundipuu koorel. Mustaauguvõhma soosaar

sammaltaim kasvamas kõrvuti sõnajaltaimega. täpsemalt siis oli selline looduslik vaip ühes kohas maa peal, kus sammaltaimed sõnajalgtaimedega üksteisele lähestikku seistes maastikku ilmestasid. Mustaauguvõhma soosaar

puuseened Mustaauguvõhma ja Iidavõhma soosaarte vahel olevas lodumetsas

eelmise kuva jätk. samad puuseened ja nende kübarate servajooks lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. ja ka altpoolt vaadatuna. oli teisi tõesti seal palju - sadu ja sadu

hariliku karusambla (polytrichum commune) ehk käolina väike kuhjatis. kes selle peale käe paneb ja seda mõned head hetked selle peal hoiab ja/või ka selle peal silitades liigutab, sellele võivad osaks saada õndsalikud hetked tõelisest samblateraapiast. eriliselt väärtuslik on see veel siis kui sammal on õrnalt niiske. lisaks sellele, et see aktiveerib ka teatud retseptoreid meie käe peal, on läbi nende tundmuste võimalik tunda ennast siin ja praegu ning tajuda seda, et oleme elus ja elame. ehk siis viimast täpsemalt lahti mõtestades - läbi selle jõuab see elus olemise teadmine (loe: teadvustamine) meisse kuidagi iseeneslikult ja ühtäkki. rõhutan - kogu aeg me ju sellele ei mõtle, kuid läbi sellise ebatavalise kontakti on justkui iseeneslik, et me hakkame tahtmatult mõtlema oma olemasolu peale ja seda ilmselt peamiselt sellepärast, et me tunneme läbi sellise kontakti elu enese tukseid. soovitan. kraaviäärne Mustaauguvõhma ja Iidavõhma vahelises lodumetsas

ühe huvitava sambliku sisemaailm. kahjuks jäi see vahva samblik sel korral minu poolt tuvastamata. kraaviäärne Mustaauguvõhma ja Iidavõhma vahelises lodumetsas

väike tunamullune leheke kui kõhvlike käolina peal. kraaviäärne Mustaauguvõhma ja Iidavõhma vahelises lodumetsas

suur kivi Iidavõhma põhjaserva juures. juhul kui Iidavõhmal asus tõesti kunagi hiiepaik nii nagu kohapaigale antud nimi sellele nii kindalt viitab (Iida = Iide = Hiide... vrd ka Iida urked Raplamaal Kuimetsa juures, mis teatavasti oli kunagine pühapaik), siis tõenäoliselt võis selle hiiepaiga kunagine ohvrikivi olla just see kivi siin. teisi kive siin soosaarel esmapilgul kahjuks silma ei jäänud.

Iidavõhma oletatava ohvrikivi sinipunasegune värviline sisemaailm

Iidavõhma peale metsaraiet. jäime natuke hiljaks - maa-ameti kaartide järgi oli mets veel alles, kuid kohale jõudes ootas meid ees selline ebameeldiv üllatus. hea on see, et kõike ei võetud lagedaks, osa metsa jäeti siiski alles - võetud oli peamiselt okaspuud ja peamiselt kuuske. alles oli jäetud haavapuid ja üksikuid kaski, halle leppasid ja pärnapuid. kes teab, võib olla suutis kohapaik ka ise ennast kuidagi kaitsta või raiestajaid (metsatöötajaid) kuidagi selles suunas mõjustada, et need kõike ei võtaks. võrdluseks - Iidavõhma soosaare ümber oli pea mitme hektari suurune värske lageraie, vaid kahte kohta, selle põhjaserva lähedale ja lõunaosa veerde olid veel alles jäetud hõredad metsatukad

metsaveotraktori läbisõidutee Iidavõhma keskkohas. on kahetsusväärne, et metsaveotraktoriga oli keset seda pühalikku soosaart läbi sõidetud ja kohapaiga esteetilist ilu korralikult rikutud

sõnajalad päid tõstmas. Iidavõhmast läänes olev raiesmik

koheselt kui olime Iidavõhmalt välja astunud sellest lääne pool asuvale rahandikule, hakkas tibutama hõredat ja peenikest vihma ning Iidavõhma kohale ehk siis täpselt selle põhjaserva taha kohale tekkis simajaskaunis vikerkaar. mulle tundus, et vaatamata sellele karmile tegelikkusele, oli Looja siiski lootustandev. selles usus, et ükshetk asjad tõesti ka paremuse poole suunduvad ning metsa ja hiiepaikade vastu taas austust ja lugupidamist üles näitama hakatakse, me sellest kohapaigast ka eemaldusime

eelmise kuva jätk. Iidavõhma vibukaar lähemalt vaadatuna

maharaiutud puu tüvest tuli välja punane roosiõis. kunst suure algustähega. punane sellepärast, et nuttis taga seda paika - selle ilusid ja võlusid. Iidavõhmast läänes olev rahandik

eelmise kuva jätk. sama roosiõis hallivalgetes värvides

eelmise kuva jätk. urmane roosiõis koos urmase taustaga

eelmise kuva jätk. urmane roosiõis sisse mässituna hallisüngetesse taustavärvidesse. see vast peegeldamas eriti ehedalt seda käesolevat tegelikkust, kus me omadega hetkel oleme. seesinane habras roosiõis peegeldabki ju tegelikult kogu looduse (loe: elava maailma) viimast vastuseisu rahamaailma poolt plaanitavatele tegudele. ehk suudab see väike lilleke mõjutada inimkonda võtma rohkem kuulda kaine mõistuse häält - looduseta ja selle mitmekesisuseta kaome ühel hetkel ka meie siit

Neljakivivõhma soosaare keskkoht. siinse kurruki keskel (kuval rohelised reas asetsevad kivid) asusid ka neli kivi, mis sellele soosaarele nime andsid

hallikarvane kivi Kõbjasevõhma keskkohas

eelmise kuva jätk. Kõbjasevõhma kivi kullasinisegune sisemaailm

kännupess (fomitopsis pinicola). Kõbjasevõhma lõunaosa

väike vulinal voolav salapärane ojake Ojajooksmemäe lääneserva veeres. see oja oli selle rännaku suurim üllataja ja seda kõige paremas mõttes. siin selle ojavulina saatel toimus ka loodusega ühtesulandumise olesklus. see on oja, mida kuskilt kaartide pealt ei leia. seda seal lihtsalt ei ole ja punkt. vahest on see koht, mida polegi olemas. kui meenutada seda, mille peale me selle oja leidsime siis oli vaid rännuliste alateadlik soov kuhugi sellisesse paika jõuda, ja nii nad sinna siis ühtäkki sattusidki ja nii nad seal siis olid. rännuliste sealt äratulekul kadus tõenäoliselt ka oja koos vulinaga. kes teab, vahest ongi tõde või vähemasti osa tõde peidetud sinna, et oja näitabki ennast vaid neile, kes tahavad tema juurde jõuda. need aga, kes ei soovi millessegi sellisesse jõuda või oska siia jõudmist tahta, neile ta ennast ei näitagi. kuidas siis muidu seletada juhtumit, et need kes siinset piirkonda on kunagi kaardistanud, neile pole see ojake end miskipärast näidanud. muidu oleks see ojake ju omast suurusest lähtuvalt kindlasti kaardile kantud, on ju väiksemadki ojad ja jõed-jõekesed ning kraavid kaardi peal, kuid seda üsnagi suurt ojakest seal miskipärast pole

eelmise kuva jätk. vahva ojake vaadatuna teise nurga alt

eelmise kuva jätk. vaade ojale ka teiselt (veidi madalamalt) kõrguselt

rohesamblaga kaetud kaldu kasvav kõiv Ojajooksmemäe keskkohas

vaade läbi puu tüve oleva avause teisele poole. nimetu soosaar Ojajooksemäest kirdes

sanglepa käbid oja vees. lodumets Saksamäe edelakülje veeres

värske metsaraie Saksamäe edelanurgas. siia olid kasvama jäetud põhiliselt vaid mõned üksikud vanad kasepuud, lisaks nende sekka siis ka mõni üksik õbluke pedajas

üksik rahandikku ilmestama jäetud kõiv. Saksamäe edelanurk

Iidavõhma roosiõiele oli Saksamäel ette näidata ka oma saatuslik roosiõis. seesinane meenutas isegi natuke rohkem vasakule profiilis vaatavat lindu, kes oli endale roosiõie kilbiks võtnud. Saksamäe kohapaiga valu oli koondunud nii sellesse kui ka järgmisesse kännupilti

eelmise kuva jätk. kellegi kuldsilm hallikarvasel taustmaastikul mõtlikult metsaraide poolt tekitatud tühjust seiramas. mahasaetud puu kännu pealne Saksamäe edelanurgas

pilt mahasaetud kännult. siin on näha, kuidas keegi olend on puu koore tagant välja piilumas. võib oletada, et see on eikeegi muu kui lageraie-hunt isiklikult. Saksamäe edelanurk

metsaveost tekitatud metsaveotraktori jäljed jäävad ilmselt veel kauaks selle kohapaiga sisse kui armid 21.sajandi metsaraidest. Saksamäe edelanurk

kase peal olev pahk. oleks teine nagu mingi puust riie, mis oleks rulli keeratud ning mis oleks omakorda mitmest kohast teise puuriidetükiga kinni seotud. Saksamäe loodeserv

põdra poolt järatud puu Saksamäe edelanurgas oleva rahandiku kirdeservas

parajasti metsikut karjet teostav must kõbjas (inonotus obliquus) Saksamäe keskkohast

väikest kurrukit ilmestav üksik nõglapuu. Saksamäe idaosa

kaldu kasvav nõglapuu. Saksamäe idaosa

külje maha pannud ja samblateki peale tõmmanud mitmesaja aasta vanune varveke, Saksamäe kaguserv

sea kolju koos kihvadega. Saksamäest idas olev lodumets

rännuliste tagasitee alguspunkti. eespool uhked Perila-Esku karjamõisa kaguserva äärsed kuuseväravad

Iidavõhma rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Laanejuus, Marika, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Iidavõhma soosaar, Perila-Esku karjamõisa koht, Keldriaugu talukoht, Raasiku vald; Saksamäe soosaar, Surnumägi, Esku soo, Kose vald, mõlemad Harjumaa