rännaku algushetked. uduema on just piimjat udu kõikjale laiali puistanud. niisamuti on tublilt tegutsenud ka härmataat, kes maa ja selle peal kasvava kõik hõbedasse härmarüüsse riietanud. kuval udu ja härmatise sisse uppunud vana mahajäetud talukoht koos põlispuude saluga Suuga küla ida-kaguservas
mitmekihilises härmarüüs taimeke Suuga küla Muru talukoha metsastunud nurme peal
härmarüüs männiknooruk. tema oksajooksu pealt ongi ehk kõige paremini hoomatav, kui paks see härmakate siis tegelikult sealkandis oli. Muru talukoha metsastunud nurm
udupiima sisse haihtuv puudesalu - nimetu mahajäetud talukoht Suuga ida-kaguservas
Karkusemäe kirdekoht koos oma järsu kallakuga
hommikuvärskuses metsamaastik Karkusemäest kirdes
rahandikust metsamaastik Karkuse järvede juures
härmariietes sarikaline altpoolt vaadatuna
ja veel üks hetk härmatunud sarikalise sarikatest. meenutavad teised nagu mingeid ratta kodaraid
Karkuse Eesjärv järve keskkohast kagu suunas vaadatuna ehk siis teispool olevad puude read kuuluvad järve kagukaldale
härmakihiga kaetud ämblikuvõrk. on huviväärne ka selle võrgu mustrilisus. Karkuse Eesjärve põhjakallas
eelmise kuva jätk. veel huviväärseid mustreid härmas ämblikuvõrgu niitidel
jääkaanega kaetud Karkuse Tagajärv. vaade järve läänekalda neemiku juurest järve kirdekaldal
sanglepa käbid. Karkuse Tagajärve läänekallas
lumepulbriga kaetud sarapuu urvad. Karkuse Tagajärve äärne
rännulised Karkusemäe harja peal. Karkusemäe põhjaosa
härmas ämblikuniidistik. Karkusemäe põhjaosa
alguses kaldu kasvanud ja siis oma kasvamise otseks keeranud. keskeas niinepuu Karkusemäe põhjaosa seljandiku peal jooksva tee serval
Karkusemäe kohapaiga vardijas, hiievana. selle kõivu kobrulise koore pealt joonistub välja suu, ka nina ja ka üks silmadest (teine pole nii hästi hoomatav). et siis nagu Odingi ühesilmne. Karkusemäe teine nimetus on teatavasti hiiemägi. pärimus Karkuse hiiemäe kohta: rahvaluulekoguja J. Ney on 1889. aastal kirja pannud Karkuse hiiemäge puudutavat kohapärimust: "Karkuse mõisast vierand versta õhta puol on üks kaunis kõrge ja pikk määseilandik järsku suomua sies. praegu kasvavad sial pial sarapuud ja mõnes kohas kua kuused ja uaved. mää sisemus on selge kruus, väga ia tie sillutamiseks, milleks teda kua siin ümberkaudu pruugitakse. sellest määst riagib rahvasuu, et seda siin enne põle old, vaid kusagilt olla tuld. ühel kenal einaaegsel pääval old rahvas sial kohal parajalt einu kuivatamas, kui korraga ilm mustaks löönd ja üks vali jaal üünd: "Oidke iest, Iies tuleb, oidke iest, Iies tuleb!" kõik juost niipailu kui kiegi jõund, iest ära, ja kui pärast vuatama läind, seist kõrge mägi just einamua pial. Sest akatud siis kua mäge "Ie määks" üüdma, mis nime ta tänapäävani kannab. kas sial vanast Iiedele ohverdud on, seda ei tia rahvas riakida." Matthias Johann Eisen on raamatus "Eesti vana usk" refereerinud muistendit hiiemäe sünnist järgnevalt: "Ambla Karkuses töötavad heinalised. Tõusnud kõuepilvest kuuldub hoiatav hääl. heinalised põgenevad, seda enam, et algab kole sadu. teisel päeval alles nähakse: heinamaa puudub, asemel mägi hiiega. hiis saab elanikkudele ohverdamiskohaks."Karkusemäe põhjaosa
ristikivi Karkusemäe põhjaosas. siin selle piirikivi peal jooksid kunagi kokku nelja mõisa (Karkuse, Roosna, Koigi ja Nõmmküla) piirid
tõenäoliselt selle päeva kõige ebamaisem koht Karkusemäel - stiihiline ruunimärkides mets selle põhjaosas. puuderägastiku vahele on sisestatud kohapaiga vardjate varjatud sõnum teelistele
hetked Karkusemäel. muinasjutu algus. rännuline Päevapaiste jäädvustamas neid haruldasi hetki. veidigi avaram koht mäeseljandikul külvati haldjamaailma esindajate poolt üle paksu härmatisekihiga. Karkusemäe kesk-põhjaosa
vaade Karkusemäe läänekallakule selle kesk-põhjaosa juures
muinasjutuline hiiemets. Karkusemäe kesk-põhjaosa
vaade Karkusemäe keskkohast kaugemale loodesse. siin kasvas kunagise raiesmiku tagajärjel lepanärestik
kolm suursugust pärnapuud. Karkusemäe keskkoht selle läänekallaku juures. taamal allpool kunagine rahandik, mis praeguseks muutunud lepanärestikuks
lodjapuu (viburnum opulus) marjad lisamas urmakarvaseid värve sellesse härmavalgesse maailma. Karkusemäe keskkoht
kooreüraskite tippjoonistused kuivanud kuusepuul. Karkusemäe keskkoht
sügavused nii tehtud töö tasapinnast (uuristuste sügavused) kui ka tähenuslikkusest lähtuvalt - oleks nagu mingi kosmiline universaalkeel segatuna mütoloogilise salakeele sümbolitega. ja pole kahtlustki et see uuristus tahab meile edasi anda mingit selle kohapaigaga seotud muistset lugu. Karkusemäe keskkoht
Karkuse hiiemäe mehike - sõnumitooja ja tuleleegi hoidja. vasakus käes on tal miskit, mis meenutaks justnagu mingit tuleleeki. Karkuse hiiemäe mitteametlik sümboolika. Karkusemäe keskkoht
eelmise kuva jätk. sama mehike lähedalt vaadatuna
rännulise Ilbi hetked Karkusemäe pärnasalus. oli seal üks simajaskaunis umbes kümnest pärnapuudest koosnev imeväike puusalu Karkusemäe keskohas selle lääneserva juures
härmapulbriga kaetud samblik pärnapuul. Karkusemäe keskkoht
Karkusemäe keskosas ilutsev väike pärnik eemalt lõuna poolt vaadatuna
Karkusemäe allesjäänud looduslik lõunaosa. siit edasi lõuna poole oli seda mäge juba alates tsaariajast kruusa jaoks ära veetud ja tänapäevaks oli sellest osast järgi vaid võsane tasandik. ligi neljandik kui mitte öelda kolmandik oli sellega see mägi kahjuks tänaseks päevaks kaotanud. loodetavasti säilib praegustel ja tulevastel põlvedel siiski nii palju oidu, et Karkusemäge tulevikus äravedamise ja metsaraiete eest kaitsta ning seda sellise looduskaunina ja pühalikuna ka tulevastele põlvedele hoida
kolme sõraga loom? keegi sõraline oli ühte kohta esimese ja tagumise jalaga nõnda osavasti astunud et tekkis kuvand salapärasest kolmesõralisest sõralisest. Hiljasoo lõunaserv
jääkaanega kaetud kunstlik veekogu Hiljasoo lõunaserva veeres
rännuline Ilp Hiljasoo lõunaservas oleva koprasilla juures
vee virvendustest kantud mustrid (ruudud, rombid, ringid... ja võib olla ka süda) vee tasapinnal. veekogu Hiljasoo edelaservas
kooreseppade uuristatud kujund Hiljasoo ja Karkuse "jalakametsa" vahel
eelmise kuva jätk. sama kujund teise nurga alt ja veidi ebamaisemates värvides
veealune maailm segatuna (peegelduse näol) tavamaailma ilude ja võludega. ühes väikses kraavisirgeks kujundatud ojas. Karkuse "jalakametsast" läänes olev allikasoo-ja lodumets
eelmise kuva jätk. veel veealuse maailma ja tavamaailma segunemisest tekkinud silmailu
Karkuse ühe hiidjalaka (väiksema neist, n.ö. läänepoolsema) oksamurdumise avause pulstunud servajooks. tegemist oli paljuharulise kasvava jalaka ühe kuivanud tüveharuga. see kuivanud osa oli suures osas seest õõnes. Karkuse "jalakamets"
eelmise kuva jätk. sama jalaka kuivanud tüveharu oksamurdumise avaus tervikkujul
eelmise kuva jätk. hiidjalaka kuivanud tüveharu sisemuses elav öökullisilmadega olend
eelmise kuva jätk. sama jalakapuu kuivanud haru õõnsuses oli veel ka puzzletükkidest kokku pandud vasakule vaatav kalevise mehe nägu. siin on hästi hoomatav laup, silmaavause koht, nina, ülahuul ja suukoht ning natuke ka habetunud (vististi) lõuga
Karkuse jalaka (idapoolsema ja suurema) jämedad tüveharud.
eelmise kuva jätk. suudlemise-ehk kokkupuutekoht Karkuse jalaka oksaharude vahel. kuva värvid on huvitavalt sini-must-valged. Karkuse "jalakamets"
eelmise kuva jätk. Karkuse jalakas ja selle tüveharud. see on enam kui mitmesaja aastane vana jalakas, mis on üks vähestest kunagist Karkuse mõisaparki ilmestanud puudest, mis veel alles. seega, selle jalaka näol on tegemist ka väikese osaga kunagisest mõisapargist. Karkuse jalakas on rinnakõrgusest madalamalt mõõdetuna Eesti jämeduselt kolmas jalakas. tema tüve ümbermõõt oli kõige peenema koha pealt, poole meetri kõrguselt maapinnast 1998. aasta mõõtmise andmetel 433 cm ja puu kõrgus 19 m. tüvi haruneb 1,7 meetri kõrguselt kolmeks. allikas: ajakiri "Eesti Loodus", 2011
eelmise kuva jätk. Karkuse jalakas on suursuguses kuninglikus ilus vaadatuna edela poolt
eelmise kuva jätk. keegi simajalt härmas kasepuu näitamas end Karkuse jalaka okse taga
eelmise kuva jätk. Karkuse jalakapuu mustvalgetes värvides. vaade sellele läänest-edelast
eelmise kuva jätk. seesinase kuva pealt võib hoomata millisesse kõrgusesse see suursugune puu oli kasvanud
Karkuse ohvrikivi. oli teine pealt lame ja asus suure välja äärses lepanärestikus
Karkuse mõisa äärne suur väli. vaade sellele loodest, Karkuse ohvrikivi lähedalt. siit selle vaate pealt on näha, et Looja ei ole kokku hoidnud selle ilu loomisel
eelmise kuva jätk. äraminekuga väga kiiret ei olnud. rännuline Sütelemb püüdmas veel seda viimast ilu härmapudega ääristatud väljalt
suur ja ilus tamm Karkuse mõisa äärse välja lõunaservas. taustaks sinitaevas ja härmas puuderivi
arhailine telliskivist korsten Karkuse kõrvalhoone katusel
m-tähe kujuline telliskividest laotud akende ääristus Karkuse mõisa kõrvalhoonel
jääkaanega kaetud Karkuse hiiekaev. pärimus hiiekaevu kohta - rahvaluulekoguja J. Ney on 1889. aastal kirja pannud järgmist: "Karkuse puol mäe jääres on üks kaheksa jala sügavune kaev väga ia viega, mis kua kõige kuivemalgi ajal vett ei kauta. sialt suab kua Karkuse küla alati suuremalt jault oma vietarvituse. kuival aegadel aga viiakse sialt kua mujale, nagu nimelt Koiki, vett. kaevu üütakse kua Iie kaevuks." hiiekaevu lähedal asub ka Hiiemägi (sellest põhjas olev pikk loode-kagu-suunaline seljandik, mille lõunapoolsest osast on kahjuks suur osa juba kruusaks ära veetud). veidi eemal Hiiekaevust loodes (u. pool versta) ja Hiiemäest idas (u. üks verst) asub ka ohvrikivi
eelmise kuva jätk. hiiekaev vaadatuna teistes värvides ja teise nurga alt
põllumaa Saksa talukoha juures, pooltuhat versta Tõrevere karjamõisast kirdes
pidulikult härmalõngasse ehitud suur kõre Saksa talukoha juures oleva Tõrevere karjamõisa ja Karkuse mõisa ühendava tee veeres
Tõrevere karjamõisa paekividest kõrvalhoone ja selles olev väike aknapilu
vana ree allesjäänud raamistik. Tõrevere karjamõisa kõrvalhoone äärne
Tõrevere karjamõisa kunagine kelder
Tõrevere mägi vaadatuna põhja poolt. kuva peal vasakul pool olevad põlispuud kuuluvad Tõrevere karjamõisa juurde
Tõrevere mägi vaadatuna kaugemalt põhja poolt. esiplaanil mäe all oleva nurme peal üksikult siin-seal kasvavad pilkupüüdvad noored kuused
katkend hiidämbliku võrgust. ühes kohas olid Tõrevere karjamõisast loodes olevas lodumetsas ühtlase oksajooksuga ühes vanuses kuivanud suhteliselt noored kuused küljele kukkunud just selliselt, et eemalt vaadates meenutas see kui mingit poolikut ämblikuvõrku
selle aasta esimene liblikas. kollane libliklane mahasaetud puu kännu peal. Kurrukitesaarest kagus olev Karukäpa rahandik
nõmme neitsikese jälg. Karukäpa rahandik
eelmise kuva jätk. veel üks nõmme neitsikese jälg, sedakorda nõmme neitsikese alakulmu oma
üksik hiidkõiv Karukäpa rahandikul
rännulised aega maha võtmas. esiplaanil rännulised Tulepiiga (vasakul) ja Ilp (paremal), tagapool rännuline Kairi. Kurrukitesaare edelaserv
Kurrukitesaare edelanurk. siin-seal ilmestasid metsaalust üksikud kivid
jää peale kadikuga vajutamisest ja/või jalatsiga sellele astumisest tekkinud mõranenud kohad kujutasid endast pilkupüüdvaid mustrilisi ringe. madalsoo Kurrukitesaare lääneserva juures
rännulised ühel imetillukesel künklikul soosaarel Kurrukitesaare ja Punametsa vahel. soosaareke sai endale nime haavapuude harjaselisete latvade peal mängisklevate õhtupäikese kuldsete kiirte järgi - Kuldharjasaar
Suuga karjamõisa kõrvalhoone varemed
Suuga karjamõisa kõrvalhoonete varemed päevaloojangu värvides
Karkusemäe tagant tõusev kuu. vaade sellele Suuga karjamõisa juurest
kuu on kuuse latva kinni jäänud. Karkusemäest loodes olev metsariba, osaliselt võib kõrgemate kuuskede näol olla aga tegemist juba Karkusemäe enda puudega
päevaloojangu värvid Suuga karjamõisast põhja pool
veel päevaloojangu värve Suuga karjamõisa lähistelt
rännuliste alguspunkti tagasi jõudmisel oli kuu jõudnud oma haripunkti
Karkusemäe rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Päevapaiste, Ilp, Kairi, Sütelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Karkusemägi, Suuga küla, Tapa vald, Lääne-Virumaa; Kuru küla, Ambla vald, Järvamaa
Väga muljetavaldav!
VastaKustuta