Pühapäev, 23. aprill 2017

Hiiekolgasaare rännak 02.04.2017

sammaltaimed kui väiksed kuusepuud. lodumets Hiiekolgasaarest edelas

rohekashallikaks tõmbunud looma pealuu. ilmselt metssea oma. lodumets Hiiekolgasaarest edelas
  
Hiiekolgasaare lääne-loodeserv. auringi heleduseterad hakkasid siinkohas rännakupäeval esmakordselt endast jõuliselt märku andma. kuni sinnamaani oli taevas pilves. tagumise nõglapuu juures võib sellele nõjatununa märgata ka rännulist Laulupiigat

hõberingidest samblikumuster vanal haavapuu koorel. Hiiekolgasaare lääneserv

kellegi suure linnu puu ja selles olev pesa Hiiekolgasaare edelanurgas. ilmselt kuulub see kellegile viulisele. häälitsuse järgi võis selleks olla hiireviu

eelmise kuva jätk. sama suure linnu pesa lähedalt vaadatuna

siin kasvasid vanad kased-kõverikud, kes meenutasid väga kui mingeid tammepuid. Hiiekolgasaare edelanurk

suure linnu pesa mustavalgetes värvides veidi eemalt vaadatuna

nõglapuu ja selle all ilmselt metsasigadele kuuluv pesa. Hiiekolgsaaare idaosa

nõglapuud lähestikku. Hiiekolgasaare idaosa

vana kõrgustesse küündiv hundipuu Hiiekolgasaare idaosas

maapinna pealsed kuusepuu juured. Hiiekolgasaare idaosa

hiidkuusk Hiiekolgasaare kaguservas. seisis teine seal kui ilmasammas, ladvaotsa polnud altpoolt nähagi, kadus sinna taevaavarustesse kuskile ära

kuldsed värvid vees. kraav Hiiekolgasaare kaguserva juures

kohe-kohe õitsele puhkev tupp-villpea (eriophorum vaginatum). Hiiekolga raba rabamets Hiiekolgasaare külje all

oot-oot, oli midagi või mulle tundus? heked iseendaga. rännulise Vahtralembese hetkeline seisak Hiiekolgasaare kaguserva veeres olevas rabametsas

õitsev tupp-villpea (eriophorum vaginatum). Hiiekolga raba rabamets Hiiekolgasaare külje all

Hiiekolgasaare eemalt kagu poolt vaadatuna

... ja Hiiekolgasaar kaugemalt eemalt, nii umbes Hiiekolga raba keskkohast, vaadatuna

viisikust tupp-villpeade (eriphorum vaginatum) perekond. Hiiekolga raba Tuulesaare lääneserva lähistel

esimesi selle aasta keltsalilli (hepatica nobilis). Tuulesaare lääneserv

kuusenoorendik Tuulesaare lõuna-kaguosas

kooreseppade tekitatud kujundid lamaval kuusepuul. Tuulesaare lõunaserv

tähelepanu järgi janunev keltsalill (hepatica nobilis). Tuulesaare lõunaserv

tõenäoliselt sihvaka murukarika (calvatia excipuliformis) karkass ehk kõik see mida loodus kevadeks alles suutis jätta. Tuulesaare lõunaserv

tükike samblikut ja mõned kuuseokkad sihvaka murukarika (calvatia excipuliformis) kübarakarika sisse kogunenud vees

puudemurruline lodumets Tuulesaare ja Rebasesaare vahel

harilik laanik (hylocomium splendens) pilkupüüdvalt ümberkukkunud puu juurestikul. Tuulesaare ja Rebasesaare vaheline lodumets

karik-porosamblikulised (cladonia fimbriata) vana ümberkukkunud puu juurestiku peal. Tuulesaare ja Rebasesaare vaheline lodumets

karik-porosamblikuline ja selle külje peal keegi sireämbliklane (tetragnatha montana). need punakaspruunid kogritsasarnased ollused varre tipus peaksid olema viljakehad. need värvuvad pruuniks, oranžiks või punaseks ja nende sees on värvitud eosed. allikas: wikipedia

eelmise kuva jätk: sireämbliklane (tetragnatha montana) veidi lähemalt vaadatuna

Ristikivi oja looklemas oma ürgses sängis Tuulesaare ja Rebasesaare vahel

eelmise kuva jätk. veel üks hallivalgemustasegune kuva Ristikivi ojast. taamal eemal Rebasesaare peale suunda hoidvad rännulised

Ristikivi oja kaldavetes lebav ristikivi. kivi asus oja idakalda juures Madarasaare poolses otsas

 eelmise kuva jätk. sama ristikivi ja selle risti sees olevad vaod lähemalt vaadatuna

kooreseppade uuristatud suur vagu ja seda ümbritsevad lainetavad väiksemad vaokesed.vanal ümberkukkunud kuuse tüvel. Ristikivi oja äärne Rebasesaare lähistel

kaldaäärne Ristikivi oja juures Rebasesaare lähedal

päevasoojusest kantud hetked enne Rebasesaarele sisenemist. parempoolne mets, kust paistmas kõrged kõred, tähistabki Rebasesaare kõrgemat kohta

veel üks sulnis auringi heledusest kantud hetk enne Rebasesaarele sisenemist. esiplaanil Rebasesaare loodeväravad

kõrgem koht Rebasesaare lääneosas. siinne künklik-vaguderohke, niisamuti ka urguderohke maastik oli midagi tavatut soosaarte puhul

üks paljudest urgudest Rebasesaare lääneosas. olid nad nüüd rebase või mägra omad, see jäigi seekord selgusetuks

vägevust täis hiidhundipuu Rebasesaare idanurgast
  
iseäralik pilkupüüdev kivi Madarasaarel

eelmise kuva jätk. sama kuva veidi eemalt vaadatuna

hiidkõre Madarasaare edelaserva veeres

Järvalembese salajutud puude varjus. Madarasaare lõunaosa

samal ajal kui Järvalemb teistele loengut pidas, oli osa rännulisi osa saamas üliheleduse poolt pakutavast soojusest ja valgusest. kurruk Madarasaare lõunaservas

puutüve seest välja murdunud oks - meenutas teine kui tupest välja tõmmatud mõõka. Madarasaare keskkoht

Valguvälja mets. siin seisid vanad põlispuud veel püsti, ehkki alusmets sarapuude ja muu väiksema võsa näol oli juba maha võetud. on näha, et paika valmistatakse ette metsaraieks ja tõenäoliselt on selleks lageraie. kuval rännuliste puudeembamised ja soojad mõtted selles suunas et ehk õnnestub seda paika oma mõttemaailma jõuga veel mingil moel lageraiehuntide käest päästa... ehk õnnestub... saame näha. igatahes õhkõrn lootus jääb

Valguvälja idaväravad - kaks lähestikku kasvavat suurt haavapuud

peale tungiv kuusenoorendik Katku talukoha endistel heinamaadel

Katku talukoha paekividest-maakividest sisevooderdusega kaev. maakividest küll peamiselt selle ülemine serv. ja ümberringi vahtralehtedest meri

eelmise kuva jätk. vaade kaevu sisse ja selle veepeegeldusse

eelmise kuva jätk. Katku talukaevu veepeegeldus lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. kaevuseina kivivooderdis

lumikellukesed (galanthis nivalis) Katku talukoha kaevu juures

mingi suurema hoone massiivne alusmüüritis. võimalik, et siin asus peahoone. üleüldse oli Katku talukoha maadel üsna paju hoonete vundamente. jäi mulje, nagu oleks tegemist mitte talukoha vaid mingi väiksema mõisaga (kõrvalmõisaga)

mitmeharuline hiidvaherpuu Katku talukoha juures

x

x

seitset vaprat rännulist Katku talukoha taga (sellest lõunas) oleval soosaarel, ühe sealse ümmarguse väikese veekogu juures. vasakult paremale rännulised Vahtralemb, Laanejuus, Laulupiiga, Järvalemb, Pihlapiiga, Kiristiina ja Tulepiiga. oletatavasti on selle veesilma näol tegemist kunagise linaleotiigiga. siinkohas oli selliseid väikeseid tiigikesi lähestikku mitmeid. seesinane vast oli üks suurem neist

rännuline Järvalemb kivi peal seistes kevadteatrit tegemas ühe oletatava linaleotiigi juures

punase tüvega kuivanud kuusk. Puusaare idaosa

rännuline Ilp hundipuud embamas. Puusaare idaosa

üks huvitav rohesamblase vaibaga kaetud kivi Puusaare idaosas

avaus kellegi väikelooma koju. on huviväärne, et avause juurde oli ehitatud (kuhjatud) ka väike tara-moodi kaardu vasakule poole kulgev vall. Puusaare keskkoht

ruudukujuline looduslik kuuseaed Päärisaare kesk-idaosas. pikali olevate kuuskede oksad meenutasid kui püstiseisvaid aialatte. kusjuures nagu näha on aia keskel veel ka selline puudeta kurruk. täpselt kui päris aed - keskel aia sees lage ja ühtemoodi korrapärane, tarast eemal metsane ja korrapäratu. Päärisaare kesk ja idaosa, ka kaguosa oli väga puisniiduilmeline. seda ilustasid peamiselt vanad kuused, sekka ka mõned suured kased

rahandiku servas luusiv lageraie-hunt (ümberkukkunud puu juurestik). Päärisaare lääneserv

vahetult hetk enne kui Haabsaare hundid luustläbilõikavalt ulguma hakkasid, sai nähtud sellist märki kasepuu koore peal Päärisaare loodeserva veeres oleval rahandikul. huvitav, mida see sarviliste otsega trips-traps-trulli mängu raamistikku meenutav märk tegelikult tähendab? vahest on see mingi eelmärk hundiulgumise algusele?

x

x

x

tagasitee Viinaköögi talukoha juurest Köisi mõisa suunas. see oli sinakas-urmaste värvidega vürtsitatud simajaskaunis videvikutee

Köisi mõisa peahoone varemed

päevaloojangust kantud videvikuhetked Köisi mõisa pika mantelkorstnaga kõrvalhoone (oletatavasti viinaköök) juures

Hiiekolgasaare rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Laulupiiga, Ilp, Kaevupiiga, Laanejuus, Kristiina P., Pihlapiiga, Vahtralemb, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 10 km
Asukoht: Hiiekolgasaar, Hiiekolga raba, Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar