sammaltaimed kui väiksed kuusepuud. lodumets Hiiekolgasaarest edelas
rohekashallikaks tõmbunud looma pealuu. ilmselt metssea oma. lodumets Hiiekolgasaarest edelas
Hiiekolgasaare lääne-loodeserv. auringi heleduseterad hakkasid siinkohas rännakupäeval esmakordselt endast jõuliselt märku andma. kuni sinnamaani oli taevas pilves. tagumise nõglapuu juures võib sellele nõjatununa märgata ka rännulist Laulupiigat
hõberingidest samblikumuster vanal haavapuu koorel. Hiiekolgasaare lääneserv
kellegi suure linnu puu ja selles olev pesa Hiiekolgasaare edelanurgas. ilmselt kuulub see kellegile viulisele. häälitsuse järgi võis selleks olla hiireviu
eelmise kuva jätk. sama suure linnu pesa lähedalt vaadatuna
siin kasvasid vanad kased-kõverikud, kes meenutasid väga kui mingeid tammepuid. Hiiekolgasaare edelanurk
suure linnu pesa mustavalgetes värvides veidi eemalt vaadatuna
nõglapuu ja selle all ilmselt metsasigadele kuuluv pesa. Hiiekolgsaaare idaosa
nõglapuud lähestikku. Hiiekolgasaare idaosa
vana kõrgustesse küündiv hundipuu Hiiekolgasaare idaosas
maapinna pealsed kuusepuu juured. Hiiekolgasaare idaosa
hiidkuusk Hiiekolgasaare kaguservas. seisis teine seal kui ilmasammas, ladvaotsa polnud altpoolt nähagi, kadus sinna taevaavarustesse kuskile ära
kuldsed värvid vees. kraav Hiiekolgasaare kaguserva juures
kohe-kohe õitsele puhkev tupp-villpea (eriophorum vaginatum). Hiiekolga raba rabamets Hiiekolgasaare külje all
oot-oot, oli midagi või mulle tundus? heked iseendaga. rännulise Vahtralembese hetkeline seisak Hiiekolgasaare kaguserva veeres olevas rabametsas
õitsev tupp-villpea (eriophorum vaginatum). Hiiekolga raba rabamets Hiiekolgasaare külje all
Hiiekolgasaare eemalt kagu poolt vaadatuna
... ja Hiiekolgasaar kaugemalt eemalt, nii umbes Hiiekolga raba keskkohast, vaadatuna
viisikust tupp-villpeade (eriphorum vaginatum) perekond. Hiiekolga raba Tuulesaare lääneserva lähistel
esimesi selle aasta keltsalilli (hepatica nobilis). Tuulesaare lääneserv
kuusenoorendik Tuulesaare lõuna-kaguosas
kooreseppade tekitatud kujundid lamaval kuusepuul. Tuulesaare lõunaserv
tähelepanu järgi janunev keltsalill (hepatica nobilis). Tuulesaare lõunaserv
tõenäoliselt sihvaka murukarika (calvatia excipuliformis) karkass ehk kõik see mida loodus kevadeks alles suutis jätta. Tuulesaare lõunaserv
tükike samblikut ja mõned kuuseokkad sihvaka murukarika (calvatia excipuliformis) kübarakarika sisse kogunenud vees
puudemurruline lodumets Tuulesaare ja Rebasesaare vahel
harilik laanik (hylocomium splendens) pilkupüüdvalt ümberkukkunud puu juurestikul. Tuulesaare ja Rebasesaare vaheline lodumets
karik-porosamblikulised (cladonia fimbriata) vana ümberkukkunud puu juurestiku peal. Tuulesaare ja Rebasesaare vaheline lodumets
karik-porosamblikuline ja selle külje peal keegi sireämbliklane (tetragnatha montana). need punakaspruunid kogritsasarnased ollused varre tipus peaksid olema viljakehad. need värvuvad pruuniks, oranžiks või punaseks ja nende sees on värvitud eosed. allikas: wikipedia
eelmise kuva jätk: sireämbliklane (tetragnatha montana) veidi lähemalt vaadatuna
Ristikivi oja looklemas oma ürgses sängis Tuulesaare ja Rebasesaare vahel
eelmise kuva jätk. veel üks hallivalgemustasegune kuva Ristikivi ojast. taamal eemal Rebasesaare peale suunda hoidvad rännulised
Ristikivi oja kaldavetes lebav ristikivi. kivi asus oja idakalda juures Madarasaare poolses otsas
eelmise kuva jätk. sama ristikivi ja selle risti sees olevad vaod lähemalt vaadatuna
kooreseppade uuristatud suur vagu ja seda ümbritsevad lainetavad väiksemad vaokesed.vanal ümberkukkunud kuuse tüvel. Ristikivi oja äärne Rebasesaare lähistel
kaldaäärne Ristikivi oja juures Rebasesaare lähedal
päevasoojusest kantud hetked enne Rebasesaarele sisenemist. parempoolne mets, kust paistmas kõrged kõred, tähistabki Rebasesaare kõrgemat kohta
veel üks sulnis auringi heledusest kantud hetk enne Rebasesaarele sisenemist. esiplaanil Rebasesaare loodeväravad
kõrgem koht Rebasesaare lääneosas. siinne künklik-vaguderohke, niisamuti ka urguderohke maastik oli midagi tavatut soosaarte puhul
üks paljudest urgudest Rebasesaare lääneosas. olid nad nüüd rebase või mägra omad, see jäigi seekord selgusetuks
vägevust täis hiidhundipuu Rebasesaare idanurgast
iseäralik pilkupüüdev kivi Madarasaarel
eelmise kuva jätk. sama kuva veidi eemalt vaadatuna
hiidkõre Madarasaare edelaserva veeres
Järvalembese salajutud puude varjus. Madarasaare lõunaosa
samal ajal kui Järvalemb teistele loengut pidas, oli osa rännulisi osa saamas üliheleduse poolt pakutavast soojusest ja valgusest. kurruk Madarasaare lõunaservas
puutüve seest välja murdunud oks - meenutas teine kui tupest välja tõmmatud mõõka. Madarasaare keskkoht
Valguvälja mets. siin seisid vanad põlispuud veel püsti, ehkki alusmets sarapuude ja muu väiksema võsa näol oli juba maha võetud. on näha, et paika valmistatakse ette metsaraieks ja tõenäoliselt on selleks lageraie. kuval rännuliste puudeembamised ja soojad mõtted selles suunas et ehk õnnestub seda paika oma mõttemaailma jõuga veel mingil moel lageraiehuntide käest päästa... ehk õnnestub... saame näha. igatahes õhkõrn lootus jääb
Valguvälja idaväravad - kaks lähestikku kasvavat suurt haavapuud
peale tungiv kuusenoorendik Katku talukoha endistel heinamaadel
Katku talukoha paekividest-maakividest sisevooderdusega kaev. maakividest küll peamiselt selle ülemine serv. ja ümberringi vahtralehtedest meri
eelmise kuva jätk. vaade kaevu sisse ja selle veepeegeldusse
eelmise kuva jätk. Katku talukaevu veepeegeldus lähemalt vaadatuna
eelmise kuva jätk. kaevuseina kivivooderdis
lumikellukesed (galanthis nivalis) Katku talukoha kaevu juures
mingi suurema hoone massiivne alusmüüritis. võimalik, et siin asus peahoone. üleüldse oli Katku talukoha maadel üsna paju hoonete vundamente. jäi mulje, nagu oleks tegemist mitte talukoha vaid mingi väiksema mõisaga (kõrvalmõisaga)
mitmeharuline hiidvaherpuu Katku talukoha juures
x
x
seitset vaprat rännulist Katku talukoha taga (sellest lõunas) oleval soosaarel, ühe sealse ümmarguse väikese veekogu juures. vasakult paremale rännulised Vahtralemb, Laanejuus, Laulupiiga, Järvalemb, Pihlapiiga, Kiristiina ja Tulepiiga. oletatavasti on selle veesilma näol tegemist kunagise linaleotiigiga. siinkohas oli selliseid väikeseid tiigikesi lähestikku mitmeid. seesinane vast oli üks suurem neist
rännuline Järvalemb kivi peal seistes kevadteatrit tegemas ühe oletatava linaleotiigi juures
punase tüvega kuivanud kuusk. Puusaare idaosa
rännuline Ilp hundipuud embamas. Puusaare idaosa
üks huvitav rohesamblase vaibaga kaetud kivi Puusaare idaosas
avaus kellegi väikelooma koju. on huviväärne, et avause juurde oli ehitatud (kuhjatud) ka väike tara-moodi kaardu vasakule poole kulgev vall. Puusaare keskkoht
ruudukujuline looduslik kuuseaed Päärisaare kesk-idaosas. pikali olevate kuuskede oksad meenutasid kui püstiseisvaid aialatte. kusjuures nagu näha on aia keskel veel ka selline puudeta kurruk. täpselt kui päris aed - keskel aia sees lage ja ühtemoodi korrapärane, tarast eemal metsane ja korrapäratu. Päärisaare kesk ja idaosa, ka kaguosa oli väga puisniiduilmeline. seda ilustasid peamiselt vanad kuused, sekka ka mõned suured kased
rahandiku servas luusiv lageraie-hunt (ümberkukkunud puu juurestik). Päärisaare lääneserv
vahetult hetk enne kui Haabsaare hundid luustläbilõikavalt ulguma hakkasid, sai nähtud sellist märki kasepuu koore peal Päärisaare loodeserva veeres oleval rahandikul. huvitav, mida see sarviliste otsega trips-traps-trulli mängu raamistikku meenutav märk tegelikult tähendab? vahest on see mingi eelmärk hundiulgumise algusele?
x
x
x
tagasitee Viinaköögi talukoha juurest Köisi mõisa suunas. see oli sinakas-urmaste värvidega vürtsitatud simajaskaunis videvikutee
Köisi mõisa peahoone varemed
päevaloojangust kantud videvikuhetked Köisi mõisa pika mantelkorstnaga kõrvalhoone (oletatavasti viinaköök) juures
Hiiekolgasaare rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Laulupiiga, Ilp, Kaevupiiga, Laanejuus, Kristiina P., Pihlapiiga, Vahtralemb, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 10 km
Asukoht: Hiiekolgasaar, Hiiekolga raba, Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar