türnpuu (rhamnus cathartica) jääkristallides marjad. Neori talukohast põhjas olev teeäärne
jää-ja lumeehtes kibuvitsa (tõenäoliselt mets-kibuvits (rosa majalis)) marjad. Neori talukohast põhjas olev teeäärne
lumevaibaga kaetud tee Neori talukoha ja Väikeselja suunas
üksikute kuusepuudega ilustatud nurm Neori talukohast põhja pool
lehtpuu peal kasvavatest puuseentest välja joonistuvad kujundid. allikamets Neori talukohast kagus
lumepulbriga kaetud rohelise lehe rootsud meenutasid lume haardesse jäänud reha hambaid. närestikuline allikamets Neori talukoha ja Neorimäe vahel
suur kuuse enamusega soosaar Neori talukohast idas. edaspidi mainitud kui Neorimägi. kuval soosaar lääneserv
eelmise kuva jätk. veel lumisele talveilmale omaseid vaateid sügistalvisest Neorimäe kuusikust
suure kübaraga vana võiseen (lactarius scrobiculatus). Neorimäe keskkoht
värvid lumepulbrisel tammepuu lehel. Neorimäe keskkoht
lumiste kübaratega puuseened. Neorimäe kesk-idaosa
vana kuivanud nõglapuu ja väike lageala selle ümber. Neorimäe kesk-idaosa
üksik väike vaherpuu üksiku suure lehega. Neorimäe kesk-idaosa
koivikuliste liigi üks tüüpesindajaid meie maal - phalangium opilio (ehk eesti keeli kui karjus-ämblik), üks viiest perekonna phalangium liigist, keda võib leida ka Euroopast. nad on omnivoorid ja söövad erinevaid taimede kahjureid. võivad süüa ka surnud kahjureid. on uuritud tema kasutamist ka kahjurite tõrjeks põllumajanduses. allikas: wikipedia. Neori talukohast idas-kagus olev nimetu põlismetsaga kaetud soosaar
eelmise kuva jätk. sama koivikuline lähedalt vaadatuna. veetilk tema jala peal meenutab väga justkui mingit silma ämbliku otsa ees
kuuse enamusega põlismets Neorimäe idaservas
põlised kuused Neorimäe ida-kagunurgas
peenikeste jalgadega ja suure kaabuga väikesed seened. Neorimäe ida-kaguosa
värvilaik lume peal. mis see võiks olla? selgus selles osas mis põhjustab lumele selliseid roosakaspunaseid värvilaike saabub alles matka teises pooles. Neorimäe kagunurk
ruugekarvaseks tõmbunud lehtpuu (vist sarapuu) leht ja selle sisse kogunenud lumi. Neorimäe kagunurk
ühest puuseenest joonistus välja mõttesse vajunud kullakarvase näoga olend, kelle alahuul oli kuidagi omapäraselt esileküündiv ja kellele oli valge lumemüts pähe tõmmatud. allikasoine ala Neorimäest edelas
lumerüüsse riietatud kukerpuu (berberis vulgaris) marjad. allikasoine ala Neorimäest edelas
huvitava ilmega hundipuu ja selle risti (üks ülespoole ja teine allapoole) asetsevad oksad. tõenäoliselt oli allapoole kaldu olev oks vist kuidagi murdunud. kujundlikult meenutas see puu seal sellisena olles kui mingit vasakule pööratud thurisaz-ruuni. Neorimäest edelas olev väikene soosaareke keset sealset allikasood
suured ja sihvakad hundipuud. Neorimäest edelas olev väikene soosaareke keset sealset allikasood
väärikas tõrupuu ja selle ümber nõglapuud. ja kõik see üle piserdatud esimese lumepulbriga. Neorimäest edelas olev allikasooga ümbritsetud Seaasememägi
lumised talvevärvid Seaasememäge ümbritsevas allikasoos
kalligraafilises stiilis kooreseppade poolt jäädvustatud kiri vanal ümberkukkunud puul. Seaasememäe äärne
eelmise kuva jätk. lisaks eelpool jäädvustatud kirjadele olid sealsamas palgi peal ka veel sellised kirjad
sigade toimetamiskohad Seaasememäel
külg külje kõrval kasvav seenepaarike. Seaasememägi
väärikad tõrupuud. Väikeseljast kagus olev allikamets
üks ühel pool ja teine teisel pool allikasood kasvavat tõrupuud. Väikeseljast kagus olev allikamets
suurtest enam-vähem ühesuurustest kividest kivikuhjatis Väikeselja nurmest kagus oleva teise nimetu nurme ida-kirdeserva veeres. meenutas teine seal kui mingit Hiiumaal asuva "Põlise leppe kivide" väiksemat analoogi. on märkimisväärne, et kohanimedest esinevad siinkandis sagedasti Nööri-nimelised kohanimed (Neori, Liiva-Nööri ja Nööri). nöör aga on ilmne viide Muinaspõhja saatusejumalannadele nornidele, kellest on teada, et nad kudusid inimeste saatusi, tõmbasid nööre. kui siit veidi maad eemal idas-kagus asus ennevanasti Urdasoo nimeline piirkond, siis see kinnitaks nornide-nööride tegemiste paikapidavust siinse piirkonna osas veelgi. teatavasti kandis nornidest vanim nime Urd (teised kaks olid Verdandi ja Skuld). ka on vanemates saagades Urdi kutsikat (metafoor hundi nimetusena) nimetatud veel paralleelnimena Vidrig. Vidrig on aga väga sarnane Vidrukile. Vidruka aga on küla, mille alla need paigad praegu kuuluvad. muideks, Vidrik ja Vedruk olid ka Kalevipoja paralleelnimed regilauludes. veel huvitavaid kohanimesid, mis siit silma hakkab on peale Vidrukasoo veel Räsla, Sinema, Kükati, Tammi, Proosu, Liivaristi, Kasemetsa, Laane, Paali, Pärna, Nuki, Tiidu, Sõõru, Maasiku, Proososoo, Pihlamäe, Kidri, Siimumetsa jt. Proosu-Prooso nimetüved esinevad tihti just seal, kus on ka Kalevipoja muistiseid. Vidrukasoost umbes poolteist km põhja ja kirde vahel asub Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi - Keedika linnamägi. Sinema kohanimi seevastu viitab millelegi müstilisele ja ebamaisele. vähemalt sellistena on mitmed olulised sini-ja sine-nimelised kohanimed registreeritud meie folklooris (vrd Sinimägi - saladuslik koht kus oli katel ja milles keedeti keeli). kui saatusejumalannadele nornidele viitavad jäljed ei ole siin juhuslikud kokkusattumused, siis tekib küsimus, mida võisid siin teha saatusejumalannad? tavalisse kohta nad vist ei tuleks. kuid kuna on teada, et siinsetel aladel asus mitmeid asulakohti I aastatuhande I ja II poolel, lisaks veel ka linnamägi (Kalevipoja sängi olemasolu), rauasulatuskoht, siit on teada ka ohvrikive, kultuskive, kalmekohti jne, siis näitab see jõuliselt või isegi väga jõuliselt seda, et muinasajal oli see piirkond keskmiselt olulisema tähtsusega. siit lääne poole jääb selline huvitav kohanimi nagu Uugla. viimane võib olla seotud läänemeresoomlaste peajumala Ukuga. vähemasti sarnased mugandused Ukust Uugaks on olnud mitmel pool mujalgi. selle järgi peaks aga Uugla algne variant olema kui Ukula või Ukuküla või midagi sellist. lisaks kõigele lendas kuskil siinkohal rännuliste pea kohalt (üsna madalalt) üle umbes 12 luigest koosnev parv, kes laulsid ebamaiselt oma haukuvat luigelaulu. neli vaprat rännulist ei osanud selle peale muud teha kui seista tardunult kohapeal ja vaadata ammulisui imestunult neile järele, isegi kuvade jäädvustamisest ei tulnud seekord midagi välja. luikesid aga peetaksegi nornide (ka valküüride) lindudeks, Muinaspõhja mütoloogias mainitud Urda allikatiigi peal ujus teatavasti kolm luike. lisaks on ka teada, et Völundarkvida saagas olid kolm valküüridest neidist riietatud luigeriietesse. nornide ja valküüride vahe on aga üsna väike. näiteks ühte kolmest nornist, Skuldi, on peetud ka valküüriks... et oletatavalt täitnud ta mõlemi kohuseid
eelmise kuva jätk. ja sama nurm, mille ida-kirdeservas asus see suur kivikuhjatis, vaadatuna selle keskkohast lõuna suunas
roheline leheke. Väikeselja tammiku idaserv
Väikeselja tammiku idaservas kasvavad suudlevad tammed talvistes värvides
Väikeselja tammiku kirdeserva ilmestav mitmeharuline tammehiiglane
voldid ja kooremustrid ning muidu värvid ja värvidest kantud varjundid ühel Väikelja tammiku kirdeservas kasvaval tõrupuul
mitmeharuline tammehiiglane kaugelt eemalt, põhja poolt, vaadatuna. Väikeselja tammiku kirdenurk
veel üks suursugune tammepuu Väikeselja tammiku kirdenurgas
torusse keerdunud ja oksa küljes rippuv silmapaariga leheke. Väikeselja tammiku põhja-kirdeosa
valges lumerüüs tammekobar Väikeselja tammiku loodenurgas
ja see saladuslik mari, mis siis põhjustas kõikjal lume peal neid lillakasroosasid värvilaike
kõveriktamm Tammelaulumäest põhjas-kirdes oleval lagedal mätlikul (edaspidi mainitud kui Tammelaulu mätlik)
rohekassinistes värvides sammaldunud osa vana tamme peal. Metsavana Tapu ja tema kaasa Mirmi poolt loodud imeline loodustaies. kunst suure algustähega. Tammelaulu mätliku kirdeserv
värvid Tammelummamäe allikatiigi jää peal
eelmise kuva jätk. ja sama allikatiigi jäävaba osa, kuhu oli kuhjunud kihtidena sadu ja sadu kuldseid tammelehti
omapärane seen, ilmselt vist mingi harikute või keelharikute perekonna esindaja. tiigiäärne Tammelummamäe põhja-loodeservas
koibikuliste liigi esindaja phalangium opilio Koibikukivi peal talvitumas. eesti keelde tõlgituna tähendaks phalangium opilio midagi sellist kui ämblik-karjane. on huviväärne, et vene keeles kutsutakse teda senokosets obõknovennõi, mis jälle omakorda tähendaks näiteks eesti keeles midagi sellist kui harilik heinaniitja. wikipedia lisab selle vahva koibikulise kohta seda, et nad on omnivoorid ja söövad erinevaid taimede kahjureid, võivad süüa ka surnud kahjureid. tiigiäärne Tammelummamäe põhja-loodeservas
eelmise kuva jätk. üritades jäädvustada koibikulisest ämblik-karjaseid, sai jäädvustatud hoopis koibikulistest ühe pöidlapikkuse kaugusel eemal asetsenud tammeleht
eelmise kuva jätk. mitmenda-setmenda katsega sai lõpuks kuva peale ka koibikulisest ämblik-karjasete paarike. pangem tähele nende asendeid... üks oli teise peal ja nõnda oskuslikult, et nende vahel oli veel palju õhku ja nad ei paistnud ka üksteist puudutavat
rännuline Vahtralemb on suurest tammest välja kasvanud väikse oksa kaudu ühenduses selle vana ürgpuuga. Tammelelumma mäest kirdes olev mets
eelmise kuva jätk. Vahtralembest lummanud väärikas tõrupuu eemalt vaadatuna
eelmise kuva jätk. ja selle tõrupuu suur pahk, mille peal oli üsna huvitav kooremuster, lähedalt vaadatuna
veel vahvaid tõrupuid Tammelummamäest kirdes olevas metsas
kõrvaga või siis käepidemega suur põlispuu. ehk siis selle puu üks suur oks oli kõverdunud nõnda veidralt, et meenutas eemalt vaadatuna kui mingit käepidet seal puu küljes. Tammelummamäest põhjas olev mets
neli kaske kui neli kaunitari. Proosu talust edelasse jääv mätlikutega ümbritsetud kuivmaa
eelmise kuva jätk. neli kaunitari eemalt, põhja-kirde poolt, vaadatuna
kullakarvase õienupuga tulikaline (ranunculaceae) oli ilmselt selle aasta viimane rännakul nähtud õitseja. siin, Proosu talust kagus oleva metsatee peal, olles meenutas ta rännulistele kui mingit väikest päikest
suur tõrupuu Neori talukohast loodes olevas närestikus
Vidrukasoo rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Vahtralemb, Laura, Soolemb
Distantsi pikkus: 5 km
Asukoht: Vidrukasoo, Keedika küla, Oru vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar