viis vonklev vaikuse rada
kord kulgeja aegada taha
et tunda ja mõista ta saaks kuis muutub maa
oma asja ta ajab
ning aeg jääb ta tegudest maha
ja muutub ka kulgeja nõnda kui muutub maa
käib kulgeja vaikuse rada
mis teistest on jäänud maha
on kõik ammu muutunud, aeg ainult naerab... on tasa
(vapra rännulise Päevapaiste poolt selle rännaku jaoks punutud luuleread)
müütiliste hiidude kujundeid võis leida pea kõikjal Suuresooseljandiku metsa vahel, kuid kõige enam (eriti tihedalt) oli neid siiski selle kesk-loodeosas. sellesinatse ümberkukkunud puu juurestiku kujundist joonistub näiteks välja vasakule profiilis vaatav (pea ülespoole suunatud) ajatu vaimu rahutu nimekaim. tal suugi on lahti ja olulist hõikamas välja on ta miskit.
see oli rännak sõnna maale, kus kalevid olid astunud ja kalevineitsid toimetanud, see oli ühtlasi rännak ka sõnna maale, kus ojad sulisesid ja ojakesed vulisesid, kus männimetsailmelised seljandikud looklesid ja sookailupuhmad nende juures ning vahel loodusilu kujundasid ja lõhnu levitasid, niisamuti oli ka see rännak sõnna maale, kus suured kivid lähestikku seisid-külitasid ja väikesed künkad lagedal väljal maastiku ilmestasid. rännakut ilmestasid Kolmeristi kivi (NI või IN lisatähisega), viiest kui arvust kantud kokkusattumused (Kolmeristikivi - kus viis märki kivil, viiest kui arvust Tulepiiga matkapäevale eelnenud unenäos, viis rännulist, Suliseva oja äärne Viiskandkivi jpm), Suliseva oja äärsed koprasillad (neid oli siin tõesti palju... kümmekond võis ikka olla), Suliseva oja äärne sulisevate helide saatel kulgev lõunasöömaaeg, Suliseva oja äärsed vanad pedajad, Ojajõe äärsed vanad haavapuud, Leho sild ja selle ületamine, Sulisev oja, punased värvid (punased värvid Sulisevas ojas, punane mänd, punane kõiv, punane lepp), Sulisevaoja äärne kuusikuga kaetud soosaar, ruunimärkides puudemurruga Suuresooseljandiku äärne okasmets, Suuresooseljandiku äärne vibukaar, Suuresooseljandiku puudemurru-metsakollid, tuulevaikus, väikeste küngaste välja väikesed künkad jpm
rännaku algushetked. madala seljandikuga väike mändide-kuuskedega kaetud soosaar Suuresooseljandikust loodes
Suuresooseljandiku loodeservas hakkas ühtäkki kellegi silm rännulisi vaatlema
Suuresooseljandiku loodenurk ja siinne puudemurrust ruunimets
keegi sulnis kollaline (lycopodium). Suuresooseljandiku loodenurk
vana känd teab rääkida lugusid. Suuresooseljandiku lääeosa
eelmise kuva jätk. vana kännu ülaltvaatest joonistus fototöötluse tagajärjel välja selline kergelt vasakule vaatav mudijas kahe silmaga tegelane
looklev teerajake Suuresooseljandiku lääneserva ääres
puude tagant välja piiluv müütiline hiiu-laadne tegelane. puude taga olev kuldkollane ala meenutab justkui miskit Suure-Tõllu laadset müütilist tegelast, kes on metsas kõhuli heitnud, käed pea alla toeks pannud ja nüüd siis sellises asendis olles vaatamas otsa rännulistest vastutulijatele. Suuresooseljandiku loode-keskosa
taaskord puudemurru mets ehk ruunimets. Suuresooseljandiku keskkoht
müütilise olendi metsik karje. Suuresooseljandiku keskkoht
eelmise kuva jätk. sama olend lähemalt vaadatuna. seesinane olend on siis kujutatud profiilis, suu on tal pärani avatud ja ta vaatab paremale ülemisse nurka
sammaltaime eoskandjad - rännulise looduse imetlemisest kantud mõtisklushetked Suuresooseljandiku keskkohas
sea aasta on tulekul. sellele andis vihje ka siinsete metsade vahel olev suur siga, kellele vapper rännuline Päevapaiste julges lähemale minna. tegemist oli siis ümberkukkunud puu mullasest juurestikust välja joonistuva seapea kujundiga ehk siis täpsemalt paremale profiilis vaatava suure sea peaga. oleks teine justnagu rännuliste lähenevate sammude kaja peale maa seest oma pea välja pistnud, et neid silmitseda (ja võib olla ka tervitada)
veel üks müütiline metsahiid, võib olla teistet siinsetest müütilistest hiidolenditest kõige esileküündivam, Suuresooseljandiku keskkohast. olend selle kuva peal on profiilis paremale vaatav, tema parem käsi on üles tõstetud, ta kas viipaks kuhugi või kellelegi käega või tahaks läbi sellise käesväljasirutuse justnagu millestki kinni haarata
eelmise kuva jätk. sama hiid veidi eemalt vaadatuna
Kolmeristikivi Suuresooseljandiku põhjaosas. nagu kuva pealt näha on selle kivi all nurgas ka miskid kummaline kirje - I:N. tegin nendest I ja N-tähtedest kantuna regilaululised luuleread. luuleridade tegemisel lähtusin I ja N-st sellises järjekorras sellepärast, et sellisena ta mulle siis seal olles esmapilgul paistis ja esmase tundmusena jungiaanlikule metoodikale tuginedes lähtusingi siis just sellest ... ehk siis lähtusin subjektiivselt, isiklikust tundmusest ja tähelepanekust... samas seda saab tegelikult ka vastupidiselt öelda... a la ilus neitsi = neitsi ilus jne.
ilma neitsi,
igi naine,
(niisamuti) Iru neitsi,
indlev näälike,
imelisele nõglapuule,
ilmapuule, nõjatudes
(see) ilus neidis,
istuv näitsik,
indlev ja nägus,
(seal) ilmakannelt näpitsedes
iluhelisid nööris,
ilmavööda nikerdas,
iluvööda niidistas
eelmise kuva jätk. Kolmeristikivi ristid lähedalt vaadatuna. muideks seesama Kolmeristikivi oli olemas juba vanal mõisakaardil aastast 1849 ja asukohaga siis selle soosaare peal (ehk Suure soo seljandiku nimelise paiga peal) saksakeelse tähisega 3er Güter Marke
eelmise kuva jätk. üks Kolmeristikivi ristidest
puudemurd Suuresooseljandiku keskkohas. tegelikult oli sellist puurmurdu siinsel soosaarel kõikjal, kuid vahest see keskkosa siin ja paar-kolm teist kohta veel olid eriti puumurrurohked. ülevalt, taevast, vaadatuna oleks nagu ruunimärkidest ruunikirjad pilla-palla maha sätitud sõnumiteks jumalatele
kooreseppade uuristused. Suuresooseljandiku kagunurga äärne
Suuresooseljandiku äärne vibukaar ja vapper rännuline Leho sellest kinni haaramas
ala mis jäi Suuresooseljandiku kagunurga ja Suliseva oja vahele oli üsnagi puutumatu ja metsik, ja ühes kohas isegi ka üsna vana puistuga. need pedajast kolme venda on igaüks ligi 100-aasta vanused ja võib olla isegi natuke peale. üleüldse siinses metsanurgas oli palju vanu 100-aasta vanuseid ja veelgi vanemaid pedajaid
eelmise kuva jätk. vanade pedajate mets
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Suuresooseljandiku rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Tulepiiga, Pihlapiiga, Silla-Leho, Soolemb
Distants: 7 km
Asukoht: Suuresoo seljandik, Sulisev oja, Varetnõmme kivikangur, Lahemaa rahvuspark, Altja küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar