kolmapäev, 9. jaanuar 2019

Priisaare rännak 05.01.2019

mägise Maretasaare vahel olevas rabas asuvat kaks kõige pilkupüüdvamat kotka (või ka kuke) näolise ladvaga kuuseisandat. lühikokkuvõte rännakust: see oli rännak Udrikute ja Maretite maale, kaleviste radadele, niisamuti oli see retk Udriku järve juurde ja Maretasaare mäe peale ning saladuslikule Priisaarele. rännakut ilmestasid värskendav lumesadu, lumivalgesus, lumised vaated (metsas, rabas, nurmedel), lumine olemine, järsud seljandikud, Priisaare hiiglasekasvu nõglapuud ( = kuusepuud), lumevaibaga kaetud Mägiküla reljeefsed nurmed, päikese pilgutused ja sinitaevas Mägikülast lahkudes, lõunasöömaaeg Maretasaarel, Ruunasaare pärnad, Maretasaare rabas kasvavad veidrikud kukenäoga (kotkanäoga) kuused (näod joonistusid välja puude latvades), kooreüraskite sirgeldused, lõbus matkaseltskond jpm. 

Priisaare hiidkuusk. Priisaare näol oli siis tegemist ühe looduskauni soosaarega, mis kui verstapost siinse ja sealse maailma vahelises puhvertsoonis. vaba paik vabal maal või eikellegimaal. siinsed puuhiiglased meenutasid justkui mingeid väärikaid isandaid, kel jumalik aupaiste ja hingestatud olek. inimeste maailmast oodatud külalisi võeti vastu õige väärikalt - kõikidel nõglapuudest (loe: kuusepuudest) isandatel oli selleks puhuks pidulikud valged lumekuued selga tõmmatud. paikkonnast õhkus suurust ja suursugusust, see oli kui elukarikas, püha graal, millest voolasid välja kõiksugused elurikkused ja elutoited (mis elu käivitavad ja seda alles hoiavad - elu nii indiviidi aspektist kui ka maailma loomise ja taasloomise aspektist lähtuvalt), võrdusmärgid tekkisid kui iseenesest sõnade elu ja ilu vahele... elu on ilu ja ilu on elu... nad said siin üheks ja sellest ühtsusest kantud elujõud kandus ka kaugemale, nakatades ka lähiümbruse sellest kantud ilude ja võludega. metsakoosluses hakkasid siin silma peamiselt vanad kuused ja haavad. kohapaiga asendist lähtuvalt (kahe sealse vana põlisküla vahel soos asuvana) võib tegemist olla kunagise pelgupaigaga, kuhu inimesed keerulistel aegadel pakku läksid. ka ei puudu siinsel soosaarel pühapaigale või teatud pühalikkusele omased märgid - siit mitte kaugel eemal teati muiste olnud selline koht nagu Iidlamägi (Hiidlamägi), mis võis olla seotud kas hiiglaste-hiidude või siis hiitega või vahest kogunisti mõlemiga. alternatiivina on Iidlasemäge folklooris nimetatud ka Hiiemäeks. kui seesinane mägi oli püha, siis pidi ka selle juurest alguse saav ojake olema püha. selle oja teine ots aga ulatus just meile kõneainet andnud soosaarele. ka teab eesti folkloor pajatada palju lugusid sellest, kus üsna paljud pühad hiiesalud asunud kaugel eemal olevatel soosaartel. selle soosaare suurim pühalikkusele viitav magnet on aga kahtlemata tema puutumatus ja eraldatus. siin saab pühalikkus isepäi toimetada nii kuidas ise tahab. meie rahvuseepose kangelase ja selle ajastu inimestest ning selle ühiskonna eestvedajatest ja tollase eluolu kujundajatest kalevitest, kalevipoegadest, kalevineitsidest võiks ka siinkohal rääkida pikemalt - nii Kalevipoja (kalevipoegade) pärimuste osas, kalevite ajastu kohapaikade nimedest lähtuvalt kui ka Kalevipojaga seotud kinnismuistise koha pealt. olgu märgitud seegi et siinse piirkonna peal (pindalaga u 25 km2) asub kogunisti 3 kalevipoja sängi tüüpi moodustist. kaleveid teatakse pärimusliku ainese järgi kui erinevate maailmade vahel liikujaid, kes suutelised salateavet hankima ka väljaspool siinse maailma piire. viimane aga viitab juba teatud pühalikule staatusele või ka teatud siinse-ja sealse maailma vahel asuvate väravate olemasolule. kindel on ka see, et paljude kui mitte suurema osa neist kalevite ajastu pühalike paikade osas on pärimuslõng katkenud ja meieni on sestap selle ajastu pärimusest jõudnud vaid osalised riismed. oletan, et see soosaar võis ennemuiste olla teatud püha piirkond ja võimalik ka, et see püha ala võis ulatuda selle soosaare piiridest kaugemale väljapoole.

lume- ja jääkaanega kaetud Udriku Suurjärv

kuusekestega palistatud metsatee mööda Naelaaugumäge

vaade Naelaaugumäelt alla orgu

sukeldumine lumme ehk esimesed sammud rajalt (s.o. Naelaaugu mäelt) kõrvale. närestik Kõrgessaarest kagus

tõusmine Kõrgesaare-nimelisele soosaarele

maalilist talveilu Kõrgesaare külje all

suur kõre Kõrgesaare lõunanurgas

Ruunasaare kirdeserv

Ruunasaare niinepuud. Ruunasaare kesk ja põhjaosas kasvas üsna palju niinepuid

väikestest kuuskedest lumehaldjad. Ruunasaare ja Eestsaare vaheline lodumets

talveilu Ruunasaare ja Eestsaare vahelises lodumetsas

valgest lumest ära võlutud ja elevile aetud rännuseltskond Eestsaare seljandiku juures

talveolud Eestsaare seljandikul

kuskil talvevõrgu sees. Eestsaare ja Maretasaare vaheline mets

eelmise kuva jätk. talvevõrgus kinni. selline pilt avanes ühel hetkel igasse ilmakaarde

roheline puuseen. Eestsaare ja Maretasaare vaheline mets

põlispuud Maretasaare kirdeservas

sisenemine Maretasaare mäeseljandike vahel asuvasse rabametsa

Maretasaare vahelises rabametsas. see koht kogu sealses piirkonnas oli vast kõige ebamaisem - ei saanudki aru, milles see tema ebamaisus õieti seisnes, kuid teda oli siin ja üskjagu. kes teab, vahest olid ehk siinsed puud need, mis seda ebamaisust siin kujundasid, kuid vahest oli see lumi ise ja see lumesadu, mis just siis algas, kui toimus siia rabametsa sisenemine, kuid... võib ka olla, et vahest olid kõik need asjad kokku ehk nende üheaegsus see, mis siiasattuja sõnatuks võttis ja ebamaiseid tundmusi tundma pani

Maretasaare läänepoolse seljandiku loodeservast alla vaatamas

 põlispuud Maretasaare loodenurgas

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Priisaare rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Kaevupiiga, Pruusipiiga, Urve, Marika, Raul, Kullo, Andres, Soolemb
Distantsi pikkus: 14 km
Asukoht: Maretasaar, mahajäetud Mägiküla, Ohepalu LKA, Kuusalu vald, Harjumaa; Priisaare soosaar, Muraku raba, Kadrina vald, Lääne-Virumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar