lõpuks ometigi
mustaks saab lumi
ja tulla uus aeg teab
pesta jääb kevadel
silmist meil uni...
... pimedusest sündinud vead
(vapra rännulise Päevapaiste poolt Nabudimäe-Hõbeda rännakuteks punutud luuleraead)
see oli rännak sõnna maale, kus kalevid olid astunud ja sulevid toimetanud, kus kalevite hobune oli püherdanud ning kus kalevineitsid ilmailu loonud. rännakut ilmestasid "lätlane ree peal", nabudiloits, Pikkjärve päikesekuldsest tulvil järvesaar, Pikkjärve jääl jalutamine, kõrged Viitna Järvemäed ja salapärane Nabudimägi ning Nabudimäe laulmised
Viitna Pikkjärve sinised, mustad ja valged
Viitna Pikkjärve järvesaar ehk nn Päevasaar. edaspidi siinses blogipostituses mainitud kui Päevasaar. suure leegitseva auringi tähenduslikkus selle paiga jaoks on keskmisest suurem - siin ta helendas ja soojendas ning siin läbi selle helendamise-soojendamise sai talle ka korduvalt mõeldud
Päevasaare lõunapoolne ots ja selle kagupoolne kaldajoon
päevavalgusest kantud ülimad hetked teel Päevasaarele
maailm Päevasaare "aknast" välja vaadatuna... valged, helendavad lumeväljad. vaade saare põhjaservast Viitna Pikkjärve loodekalda suunas
vaprad rännulised teel Päevasaare lõunanurka
päeva paistmised Päevasaare lõunaservas
eelmise kuva jätk. veel päevasoojusest kantud hetki Päevasaare lõunaserva veeres
Päevaterad on jäävaiba sillerdama ja läikima löönud. vaade Päevasaare lõunaservast Viitna järve lõunakalda suunas
urmakarva lehekestega taimeke Päevasaarel
lumest ja käbist tekkinud kujund Päevasaare lõunaserval
sini-rohemustades-valgetes värvides Viitna Pikkjärve läänekallas vaadatuna Päevasaare edelaservast
päevapaistelised hetked Päevasaare lõunaosas
eemaldumine Viitna Pikkjärve keskel asuvalt Päevasaarelt. tulijate seas esimesena rännuline Pihlapiiga ja tema taga rännuline Päevapaiste
päeva paistmised puude okste vahelt. Viitna Pikkjärve läänekallas
Viitna Pikkjärve kõrge läänekallas Päevasaare järve juures. tegemist on siis pika ja kõrge põhjast-lõunasse jooksva seljandikuga, mis siis kujundab terves ulatuses (loodest kuni edelani välja) Viitna järve läänekalda. ühtlasi on see seljandik osa sealsetest Järvemägedest
eelmise kuva jätk. sama seljandik vaadatuna teise nurga alt
eelmise kuva jätk. ja sama Pikkjärve läänekalda äärne seljandik vaadatuna kallaku pealt
eelmise kuva jätk. vaade seljandiku nõlva keskohast alla päikesekiirtest sillerdava järvejää peale
eelmise kuva jätk. ja seljandiku selja peal justkui suure hobuse turja peal
eelmise kuva jätk. vapra rännulise Päevapaiste päeva paistmistest kantud tulek mööda sedasama "hobuse turja pealset" lõuna suunas
eelmise kuva jätk. pika seljandiku läänepoolne nõlv
eelmise kuva jätk. sama seljandiku päevapaisteline jätk Viitna Pikkjärvest edelas
eelmise kuva jätk. sama pika ja kõrge seljandiku see osa, mis asus Nabudijärve kirdekalda ääres. siin kasvas üks veider paljuharuline kõivupuu, mille harude keskkohta ilmestas kummaline teravik
eelmise kuva jätk. eelmisest kõivupuust mõned sammud lõuna pool asus veel teinegi veider kõivupuu. sellel oli aga, erinevalt eespool olevast kõivupuust, harude vahel mitte enam teravik, vaid hoopis avaus. ja see avaus oli nii umbes eelmise kõivu teraviku jämedune. kuval - vapper rännuline Saunalemb uudistamas kõivupuu vahel olevat avaust
eelmise kuva jätk. ja avaus ise lähemalt vaadatuna
esimesed hetked Nabudijärve juures. puude varjudega ilustatud lumevaip järvejääl.
järvega on seotud sügavuse mõõtmiskatse (tulemuseks verine oinapea mõõduköie otsas), sinna oli vajunud tõld ja seal elas suur sammaldunud seljaga kala (Haljala, 1939; Kadrina, 1898).
allikas: Mare Kalda "Virumaa kohajutud". Mäetagused nr 66, 2017 (77−97).
rännuliste tervitusrivi Nabudi järve ääres
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar