rännuline Tulepiiga ja tema taga oma kevadises ilus olev Kiirestemägi.
see oli rännak sõnna maale, kus Suur-Tõll ja Vanapagan olid kunagi toimetanud ja vägikaigast vedanud.
rännakut ilmestasid Kiirestemäe ilud ja võlud, Kiirestemäe kivikuhjatis (kivikülv), Kiirestemäe üheksavägised, suure üliheleduse säramine ja tema kiirtest kantud kevadsoojuse hetked, sinitaevas, avarusi täis vaated, kanjonorus voolav urmakarva Jõeoja ja selles olevad maagilised virvendused, esimesed keltsalilled, viistäpp-lepatriinu, kiviaiad, varvekesed, Uisu pank ja selle juures avanevad hunnitud vaated Kesselaiule ja Suurele väinale, mereäärsed luiged, Uisupanga äärsed kivid ja kivikesed, Kukeranna rästik, Kiirestemäest kolmsada sammu kagus oleva väiksema kivimäe vana kõverik kõivupuu ja samuti sealne vana kõverik mets-õunapuu. suured aitümad kohapaiga vardjatele rännulisi võõrustamast ja aitimaled samuti ka vapratele kaasteelistele seda rännakut oma olemise ja värvidega rikastamast
kevadistest päikese-kiirtest kantud kevadsoe vaade Kiirestemäele lõuna poolt tulles.
Kiirestemägi on mitmete Suure-Tõllu ja Vanapagana müütidega seotud paik. huvitavamad pärimuskillud sellest on järgmised:
1) Massu vallas Sepamaa külas Jõe talu krundil leidub üksik küngas, mis kohalikkude elanikkude seas on tuntud Kiireste mäe nime all. See mägi asub Suure väina kaldal, umbes pool kilomeetrit rannajoonest eemal Uisu neeme kohal. Mäe kõrgus võib olla umbes kümmekond meetrit. Selle mäe tekkimisest ja nimesaamisest kõneleb muistend järgmist. Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt läbi väina saarele. Ta hakanud selleks kivimürakaid kokku kandma. Olles nii hulk aega kibedasti töötanud, väsinud Vanapoiss viimaks ja istunud maha sööma. Pärast söömist heitnud leiba luusse laskma. Oma surmaoda, mida Vanapagan alati kaasas kannud, torganud ta maasse püsti. Suur Tõll olnud parajasti kõndimas Muhu- ja Saaremaal. Ta näinud üle väina, et Vanapagana surmaoda on püsti mere kaldal. Lähemal silmitsemisel märganud ta ka Vanapoissi ennast merekaldal päiksepaistel põõnutamas. Vanapagana ja Tõllu vahel olnud alati tüli. Tõll pole Vanapaganat kunagi lasknud omi tumedaid toimetusi läbi viia. Nüüd, nähes Vanapaganat mere kaldal põõnutamas, kahmanud Suur Tõll merekaldalt pihutäie liiva ja kruusa ning visanud sellega üle väina Vanapaganat. Peotäis tabanud märki ja matnud Vanapoisi liiva alla, kuhu see surnudki. Seda Suure Tõlli peotäit näeme veel praegugi Suure väina kaldal. See on Vanapagana haud. Sealsamas näeme ka tema alustatud silda, mille ehitamine ta surma tõttu pooleli jäi. Vanapagana leseks jäänud naine läinud oma kadunud kaasa hauda vaatama. Olnud parajasti jaanipäev ja kõikjal olnud käsil jaanitulede põletamine. Ka Vanapagana naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. «Kiires» tähendab siinses murdes umbes sama, mis tulesäde. Hiiu-, Saare- ja Muhumaa olnud sel ajal veel koos ühe ühise tervikuna, üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare-, Muhu- ja Hiiumaa; Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid (sädemeid), hakanud rahvas seda Vanapagana hauda kutsuma Kiireste mäeks. Vanapagana naine, kes seda tuld mehe haual teinud, ehmunud Vanapagana aevastamisest ja selletõttu tekkinud tulelontidest ja põgenenud suures hirmus minema. Suur-Tõlli poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele. Kivi tabanud märki. Vanapagana naine saanud surma ja kukkunud merre. Temast tekkinud saar, mida hakatud nimetama Naissaareks.
ERA II 227, 469/73 (3) < Hanila, Massu v., Üllaste k. — A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a. (1939).
2) Suure väina kaldal asuva Kiireste mäe tekkimise kohta on olemas veel sarnane muistend. Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla Muhu ja mandri vahele. Ta vedanud juba hulga kive kokku ja istunud viimaks lõunat sööma. Süües ta mõtelnud, et oleks vaja võtta naine, kes keedaks sooja sööki. Nagu mõeldud, nii ka tehtud. Kõigepealt Vanapoiss ehitanud enesele maja. Selle teinud ta poolelioleva silla alguse lähedale. Kui maja valmis, läinud Vanapoiss kosja ja toonud naise koju. Naine hakanud Vanapaganale süüa keetma ja teinud pliidi alla suure tule. Selle tagajärjel aga hakanud korsten paksu musta suitsu välja ajama. Suits tõusnud kõrgele ja paistnud kaugele.
Seda juhtunud nägema Suur Tõll Saaremaalt. Ta rutanud kohe vaatama, mida siin õige tehakse. Kui Suur Tõll näinud, et Vanapagan siia enesele maja ehitanud, lükanud ta selle ümber. Vanapagan, kes ise ka parajasti juhtunud toas viibima, jäänud maja rusude alla. Nendest Vanapagana maja varemetest tekkis aga Kiireste mägi.
ERA II 227, 475/7 (5) < Hanila, Mässu v., Sepamaa k. — A. Kelder < Hendrik Vessenberg, 73 a. (1939).
Kiirestemäe rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Pruusipiiga, Tammejuus, Tulepiiga, Soorebane, Ruta, Kivipiiga, Liis, Kasepiiga, Jõhvikalemb, Vihmalemb, Raivo, Sütelemb, Soolemb
Distants: 2 km
Asukoht: Kiirestemägi, Jõeoja (Jõe jõgi), Uisu pank, Kukeranna pank, Kuke küla, Lääneranna vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar