keltsalill (hepatica nobilis). Kubjaste tammik.
see oli rännak Raplamaa loodenurka, Märjamaa valla keskossa, sealse Rangu küla tagustesse laantesse, seda ümbritsevatele sooaladele ning sealsetele künklikele põlismetsaga kaetud soosaartele. tegemist oli eepilise rännakuga, mis kätkes endas ajas ja ruumis kulgemist, kus saatjaks loodushääled, loodusvärvid, loodusmustrid, kõiksugu metsaelanikud (putukate, lindude ja loomade näol) ja loodushaldjad. siinse piirkonna huvitavamad paigad olid kindlasti Kurisu Jaani allikas, Torimäe-nimeline soosaar, Ungripalumäe-nimeline soosaar, Märjamaa Kantsimägi, Annamõisa tagune mägi, Rahkametsa hiidpedajas, Rahkametsa hooajalised järved-järvikud (järtad) ning paljud teised väikesed ja suured, niisamuti kõrged ja madalad metsaga kaetud soosaared. siinset metsa-ja sooala ilmestavad puisniidud, siirde- ja õõtsiksood, madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad
kaks tamme ja kaks kaarjat tüve - üks kaardumas paremale ja teine vasakule pool.
Kubjaste metsaserva ääres heakorra üle valvet pidav Metsavana
Kubjaste Metsavana lähemalt vaadatuna
Kubjaste tammikus
Kubjaste hiidtamm - kohalik teljepuu
Kubjaste hiidtamm, vaadatuna teise nurga alt
Kubjaste hiidtamme idanema minev tõru
mustrijooks Kubaste hiidtamme tüve koore peal
eelmise kuva jätk. hiidtamme kooremuster
veel üks kevadsoe hetk Kubjaste hiidtamme seltsis
Kubjaste põld ja sellele varju heitvad puude tüved
vana põlispuu järta või järta laadse veesilma kalda veeres kividest kuhilate peal
eelmise kuva jätk. põlispuu mahakukkunud okstel jalutav käolehm ehk seitsetäpp-lepatriinu (coccinella septempunctata)
eelmise kuva jätk. ei suutnudki rännuliste seltskond seekord seda põlispuud täpselt tuvastada - tüvele ja pungadele tuginedes võiks see ehk olla jalakas või künnapuu. täpsemalt öelduna neid suuri põlispuid oli seal kaldaäärse valli peal kasvamas siis kolm isendit
eelmise kuva jätk. veel üks käolehm vana põlispuu juures, sealse sammaltaime peal endale teed rajamas
eelmise kuva jätk. kolmekesti reas - tundmatud järta või järta laadsel kaldaäärsel kivivallil kasvavad põlispuud
võtmekeeled (pulmonaria officinalis) Kantsimäe läheduses
lainetav põllumaastik kivivallidel kasvavate põlispuude ja Kantsimäe vahel
Märjamaa Kantsimägi. selle linnuse aseme näol on tegemist arheoloogiamälestise ja pärandkultuuriobjektiga. mägi asub endisest Märjamaa mõisast 450 m loode pool, tõustes astanguna 2-3 m võrra ümbrusest kõrgemale. Ida ja lõuna pool ei ole märgata linnuse aseme piiri eraldatavaid tunnuseid. ovaalse kujuga õueala mõõtmed on 35 x 45 m. Idapoolses osas asub raudkividest kuhilik, läbimõõduga 10 x 12 m ja kõrgus on 1,5 m. ala on metsastunud, võsastunud. linnusease on dateeritud I aastatuhande teise poolde ja II aastatuhande algusse. põhjanõlval kasvav pilkupüüdev tamm, läänenõlval kõrge õunapuu, nõlvadel võib hiliskevadel õitsemas näha ka kaunist kuldkinga. Kantsimäe edelaosa
eelmise kuva jätk. murdunud puu Kantsimäe edelaosas
siblivad kuklased. Kantsimägi
Märjamaa Kantsimäe keskkoht
vana tõrupuu Kantsimäe kesk-loodeosas
eelmise kuva jätk. tõrupuu okste haardeulatus ja kobruline koorejooks
päiksevalguse käes kümblev keltsalill (hepatica nobilis). Kantsimägi
suure tamme najale toetunud rännuline Urdaküüs. Kantsimägi
Kantsimäe keskkoht
iseäralik kivi. Kantsimäe keskkoht
teo koja peal välja joonistuv spiraal. Kantsimägi
võtmekeele (pulmonaria officinalis) õienupp. Kantsimägi
Kantsimäe kumerused. väikene kividest moodustatud suur kuhjatis või väike küngas. Kantsimäe lõunaosa
x
x
Kubjaste hiidtamme embamine - vasakul pool Kati kaunis ja paremal pool Urdaküüs
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
matkalised vana kõivu all
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Ungripalumäe rännak:
Osalejad: Kati kaunis, Priit, Urdaküüs, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Ungripalumägi, Märjamaa Kantsimägi, Kurisu-Jaani allikas, Rangu hoiuala, Rangu küla, Märjamaa vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar