Laupäev, 4. mai 2019

Aljakumakünka rännak 04.05.2019


paepanga serval peal kasvav kask. Soeginina pank. see oli rännak sõnna maale, kus haldjad on liikunud ja kus saatusejumalannad ning teised müütilised naised on saatuselõnga kudunud ja ilmailu loonud. müstilised ja pühad paigad Austla külast loode pool. rännaku keskne koht oli Aljakuma künk (vanem nimevorm ka Algagumma künk), mida ümbritsesid sellised pühad paigad nagu Pöhja soo (Püha soo) ja Pöhja soo mets (= Püha soo mets). teised huviväärsed paigad, mis käesolevat rännakut ilmestasid olid Soige laugas, Soeginina pankrannik, Mardisoo põld, Maaru niit, ja Emanda maa mets. teistele nimevormidele tuginedes võib arvata, et siin Püha metsa juures olev Aljakuma võis ennemuiste olla olnud seotud haldajatega (selle üks vanemaid nimevorme ka Haljaku maa). lisaks võib ka alga-nimetuses olla olemas viide haldjatele (vrd haldjate vanem nimetus algjas, halgjas).

rännaku algushetked: metsmaasika (fragaria vesca) õis. Austla küla loodeservas asuv Paju talukoha äärne

vana aiahamba poolt puretud ja paksu samblakorraga kaetud kiviaed. Austla küla loodeserva veeres olev mets

vana tõrupuu. Austla küla loodeserva tagune mets

üksik ilmapuu ilmeline tõrupuu Käigupäe välja ida-kirdeservas

aas-karukellad (pulsatilla pratensis). neid oli siin rohkem kui mitu. Käigupäe maa

tundmatu valgeõieline taimeke. Käigupäe maa

tammik. Käigupäe maa

pikkade lainetavate okstega tõrupuu. Käigupäe maa

tamme-kase segamets. vahva on neid siin üheskoos, külg-külje kõrval, kasvamas näha. Käigupäe maa

vana kiviaed. Pirtsu paju äärne

Mörrumaa (Mörumaa) otsa kaasikus. siin oli ühel kasele ümber kasvanud suur kaseluudik (taphrina betulina)

Soige lauka nimelisest järvekesest veidi kirde poole jääv salumets

Soige laugas vaadatuna kirde poolt

kaasik Soige lauka põhjakalda juures

puud on minemas punga. taamal Soige lauka nimeline soojärv

ülaste poolt ümbritsetud taevavõtmed (primula veris). Soige lauka põhjakalda äärne

peatselt õide minev karulauk (allium ursinum). Soige lauka põhjakalda äärne salumetsas

sammaltaime eoslehekesed. Soige lauka põhjakalda mets

pikkade väänlevate oksaharudega kõveriktamm. Soige lauka loodekalda äärne

paljuharuline vana kask. Soige lauka loodekalda äärne

eelmise kuva jätk. sama kask ja selle rohesamblased tüveharud vaadatuna teise nurga alt

imetlemiserohi (lathyrus vernus). Soige lauka loodekalda pealne

vanad ajahambast puretud kiviaed. viiskand-kujuline kiviaiaga ümbritsetud kõrgendik Soige laukast edelas. kiviaed moodustaski siin sellise viiskand-kujulise sulendiku

eelmise kuva jätk. siinsel Soige lauka edelaserva juures oleval kõrgendikul kasvas samuti suurel hulgal imetlemisrohtu (lathyrus vernus)

eelmise kuva jätk. iidsed sammaldunud kõrged kiviaiad piiramas seda viiskand-kujulist kõrgendikku igast servast

kuskil selle viiskand-kõrgendiku kesk-edelaosas asub selline huviväärne kivi. selle kivi juures sai oldud siis ka pikemalt

eelmise kuva jätk. silm kivi juures kasvaval puul. puu oksakohast ja sellele peale kasvanud sammaltaimest joonistus välja selline müütiline silm

selle Soige lauka äärse viiskand-kujulise kõrgendiku keskkohta ilmestas valdavalt selline sarapik

kuskil selle viiskand-kujulise kõrgendiku servaaladel võis näha kasvamas ka põlispuid, peamiselt lehtpuid

eelmise kuva jätk. kooreseppade tahutud iidsed mustrid vanal kuivanud puul

eelmise kuva jätk. müütilised tegelaskujud kooreseppade poolt nikerdatud puul. kuvale on müütilise tausta esiletoomiseks lisatud meelevaldselt veidi ebamaiset sinisust

salumets viiskand-kujulise kõrgendiku ida-kirdeosas

vaade viiskand-kujuliselt kõrgendiku kirdeosast Soige lauka edelaosale

kõrge põõsastaimestik Soige lauka keskkohas

kobaras tõrupuud Soige lauka edelakalda juures

haraklilled (anemone nemorosa) kobaras. Soigerannaniidu äärne mets

haruldus.  salukõdrik (alliaria petiolata) Soigerannaniidu ääres

"tuulest viidud" väljanägemisega puud Soigeniidi (Soeginiidi) metsas

huviväärsed kooreseppade uuristused puul. Soigeniidi mets

peamiselt kõveriktammedest koosnev "nõiamets" Soigeniidi metsa edelaosas

eelmise kuva jätk. mõned pilkupüüdvamad tammepuud selles metsas

vaade Soeginina juurest avamerele. taamal Innarahu saar

auguga kivi. Soeginina rand

vaade Soeginina juurest edela suunas. esiplaanil Soeginina pank ehk Soegipank

kujutised paekivil. Soeginina

vaade Soeginina juurest loode suunas

seitsetäpp-lepatriinu (coccinella septempunctata) kaldakivil päevailu püüdmas. Soeginina

veel joonistusi siinsetelt kaldakividelt. Soeginina

meri oli uhanud kaldale sellised jalanõud. keegi oli need siia viisakalt lähestikku asetanud. tegemist oli siiski erinevate jalatsitega. kellele need kuulusid? kes on olnud nende omanikud ja kuidas kulges nende tee siia Saaremaa edelaranda? Soeginina põhjaserv

vaade Soeginina pangale Mardisoo põllu juures. kauguses paistmas Pätsuma säär ja Kööbe lõugas

























 


 











   








x

Aljakumakünka rännak:
Osalejad: Leili, Tulepiiga, Errol, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Aljakuma küngas, Soeginina pank, Vilsandi rahvuspark, Austla küla, Saaremaa vald, Saaremaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar