ühe kopra või kogunisti mitmete kobraste poolt kujundatud kunst Teenuse jõe ääres Vahastiku talukoha ja Majajamäe vahel. viljakuskultusele iseloomulike tunnuste poolest meenutas see kopra/kobraste poolt laasitud/järatud vana haab üsna väga nagu mingit viljakusjumalannale püstitatud ebajumalakuju ehk siis mingit teatud sellele iseloomulikku kultuslikku puuslikuposti. ei oska oletada, kas tullakse veel tagasi seda lõpuni viimistlema ja kogunisti mingi aja pärast ka maha võtma või oligi see juba saavutanud oma lõpliku kuju.
vanad arhailised Vahastiku taluhoone palgid teavad rääkida lugusid
esimesed sel aastal nähtud nurmenuku (priimula veris) lehed. Vahastiku talukoht
rännulised Illinor (vasakul valges) ja Tammejuus (paremal valges) tutvust tegemas Vahastiku ohvrikiviga. tegemist on oletatavasti II aastatuhande algusest pärit ohvrikiviga
Vahastiku kõiv koos oma suure ja jämeda oksaga
Vahastiku keldrihoone sissepääsuavaus
Vahastiku keldrihoone seestpoolt
Vahastiku lumikellukeste (galanthus nivalis) pesakond
vargsi tammelehe alt välja piiluvate lumikellukeste (galanthus nivalis) peatselt õide puhkevad peanupud. Vahastiku talukoht
rännuliste ahhaa-hetked Vahastiku taluhoone varemetes juures
suur tamm Vahastiku taluhoonest loodes
tamme-pahkvaablaste (cynips quercusfolii, ka diplolepis quercus-folii) loodud õunakujuline pahk tammelehe peal. "tamme-pahkvaablane eritab vedelikku, mille mõjul tamme lehe allküljele kasvavad väikese õuna kujulised pahad. selle sees areneb tamme-pahkvaablase vastne." allikas: wikipedia. Vahastiku talukoht
linnu või lindude poolt osaliselt nokitud (kolmnurkne sissenokitsus) tamme-pahkvaablase õun. Vahastiku talukoht
vana äke. Vahastiku talukoht
Vahastiku talukoha eluhoone varemed vaadatuna lääne-edela poolt
saabas on jäänud pööningu ja eluruumi vahele. Vahastiku talukoht
pööningult alla rippuv kett. Vahastiku talukoht
tuhmkuldsetes-roostekarva toonides plekist kibu. Vahastiku talukoht
vana teekann. Vahastiku talukoht
Vahastiku talukoha lagunev korsten
üksiku tammelehega kaunistatud arhailine rattarumm. Vahastiku talukoht
... ja sama rumm külje pealt vaadatuna
värviline pudel. Vahastiku talukoht
Vahastiku värvilise pudeli aluskirjad
Vahastiku talukohast idas olev nimetu nurm. rännulised (vasakul valges ja silmad maas Illinor, paremal ees peedikarvases ja samuti silmad maas Pihlapiiga ning tema taga naerulsuine Tammejuus) liikumas sealsel nurme edelanurgas asuva puudesalu poole
liblikas lumel. Teenuse jõe äärne Vahastikust kagus
kobraste poolt järatud kultuslik haavapuu vaadatuna eemalt lääne poolt tulles. Teenuse jõe äärne Vahastiku ja Majajamäe vahel
kobraste kultushaava läänepoolsed järamised. Teenuse jõe äärne Vahastiku ja Majajamäe vahel
vaade kobraste kultuslikule haavapuule põhja-kirde suunast. siitpoolt ja põhja suunast (natuke ka loodest) vaadatuna joonistuvad selle viljakusmaagiale viitavad detailid kuidagi nagu eriti selgesti välja
pilkupüüdev mustrijooks kobraste kultushaaval
rännuliste rännupäeva ühed kõige meeldejäävamad hetked. siin oli mida vaadata. kobraste kultushaab ümbritsetuna vaprate rännuliste poolt
kobraste poolt kujundatud Teenuse jõe kaldaäärne Majajamäe juures
üraskite poolt joonistatud tiivulised olendid kuivanud saarepuul. Majajamäe kaldaäärne
üraskite poolt joonistatud paremale vaatav majajas kuvanud saarepuul. Majajamägi
ogadega metsaalune Majajamäe kaguservas
hiidhaab Majajamäe idaservas. oli teisele ikka antud va seda kõrgust, pikkust, laiust ja jämedust. aastaid võis sel puul olla umbes paarisaja ringis
Majajamäe hiidhaaval oli oksamurdumise kohal üks imelik toru. ilmselt mingi sügavustesse viiv oksa alguse koht
vaade Roosnatagusemäele kirdest Teenuse jõe poolt tulles. esiplaanil jõeäärne luhamaastik
vana lõhkine hiidhaab Roosnatagusemäe kirdemetsas. siin asuski selline kuuskede-haabade-kaskede-tammedega segatud põlismets. mujal Roosnatagusemäel oli seda vähem
kevadised värvid ümberkukkunud puul- erkroheline ja kuldkollane, esimene kuulub samblale ja teine samblikule. Roosnatagusemäe kirdeserv
veel neidsamu erksaid värve mõneti teise nurga alt
suured haavad siin ja seal ilustamas seda vana põlismetsa Roosnatagusemäe kirdeservas. palju puud olid siin vanemad kui 100 aastat. seesinaselgi haaval võis olla vanust ligi 150 aastat
keskeas haavad ja noored kuused olid ühes kohas Roosnatagusemäe kirdeservas kasvanud üle ühe kõrvustikku
sõnumiga tõke tee peal. terasem (ruuniteadjast inimese) silm võib siin märgata väga mitmeid ruune nagu geibo (sellele vastab ladina G-täht), isa (I), kenaz (K), laguz (L), thurisaz (Th), uruz (U). ehk siis kui tähelepanust lähtuvalt (mida neist kõige ennem märkama juhtusin) seda lugeda, siis saaks sellise sõna nagu GIKLThU. kummaline sõna, võib olla on see vihje vanale KIHLA- või KILDA-sõnale ja selle tähendusele. see selleks. teisalt jälle püüdsin läheneda ka teistmoodi - tähed kuidagi nii kokku siduda, et mingit arusaadavat sõna või sõnaühendit saada... ja ainuke arusaadav sõnapaar, mis sellest välja tuli oli ULGITK ehk siis mingi ulumise moodi itk ehk nutt. Roosnatagusemäe kirdeserv
sõna otseses mõttes täiesti samblasse kasvanud puuseen, millel polnud ühtegi samblavaba kohta. vana kask Roosnatagusemäe kirdeservas
kevadised hallisused ja tuhmkollasused Teenuse jõe ääres vaadatuna Kibuna soosaare kaldalt. taamal teisel pool kallast olevad kuused tähistavad Lootivamäe hiiepaiga aset
puu otsas rippuv kruus. see oli asi, mis andis sellele soosaarel nime (kibu = kruus). võib ka õelda, et see oli Kibumäe oma kibu, sest siin ta oli enne meid ja siia ta ka jäi. soosaare idakallas
esimene seitsmetäpiline (ei lugenud küll neid täppe üle, kuid kuva pealt ja ka kohapeal olles tundus ta seda olevat) taevalehmake (coccinella septempunctata) tegemas oma esimesi astumisi Jõhvikalembese pükstel. Kibumägi
siin veel midagi sellist, mis seoses Kibumäega meelde jäi - nimelt selle loodenurgas oli üks väga vana kõiv või siis see, mis sellest kõivust veel järgi oli. vaatamata oma lagunenud olekule suutis ta siiski mõjuda kuidagi eriti suursuguselt. ta oli endiselt siin, seisis püsti, kõige vanem puu siin soosaarel ja see kõik kokku mõjus kuidagi tähenduslikult
Roosnatagusemäe kõrgeim koht. koht oli oma olemuse poolest üsna kummaline, kuna siia n.ö. tema kõrgema koha kumeruse sisse oli kaevatud selline suur auk. meenutas nagu mingit miniatuurset kraatrit
Roosna nurme tagune mägi ja selle peal olevad kivid. ühele suurele kivile on ennast paigutanud ka Tammejuus
Roosna nurme tagusel mäel oli ka üks kummaline kivivall mõõtmetega umbes 9 samm pikkust ja 3 sammu laiust, kõrgust umbes 0,75-1 sammu. kivivalli peal jalutav rännuline Illinor oleks justkui võrdluseks selles osas, et kõrvalvaataja saaks hoomata kivivalli tegelikku suurust. mis kivid võisid need siin korrapärases hunnikus olla, pealegi veel mäe keskel. ümber mäe jooksis Roosna nurme riba. kui need oletamisi olid põllukivihunnikud, siis miks nad kuhjati mäe peale. lihtsam oleks ju olnud nad kuhjata mäe alla, pealegi on veider ka selle kivivalli korrapära. tavaliselt igasugune korrapära põllukivihunnikutes puudub
Roosna nurme taguse mäe kivivalli sisemus. millal, miks ja kes need siia kuhjas, nende küsimused jäid siit ära minnes painama
veel talvevaibaga kaetud Roosna nurm vaadatuna Roosna nurme taguselt mäelt
vaade Vahastiku ja Oruse talukohtade vahelise kultuskivi juurest sellest põhja-kirde suunas asuvale hõreda puistu ja kividega kaetud kirde-edelasuunalisele piklikule künkale. siinne paik oli rikas igasuguse ennemuistse pärandi poolest, mitmed kivikalmed, ohvrikivi, kultuskivi, hiiepaik, linnamägi (Kalevipoja sängi tüüpi Russalu linnamägi), ohvriallikas "Külmallikas. ka tunduvad olevat väga tähenduslikud sellised siinsed kohanimed nagu Roosna, Muugamägi, Kallisma, Kalliste, Kulo, Lootiva mägi, Kandlepekso ja Katlaaru. kuue esimese puhul on seotus Kalevipoja ajastuga enam kui ilmne, viimase kahe puhul (Kandlepekso ja Katlaaru) siiski pigem kaudne, aga siiski viitega kaugete aegade taha, kui katla sees tehti metsa vahel sööki ja mängiti kannelt
vanad majapalgid teavad rääkida lugusid. mustrid ja mustrijooksud ja mustrite mustrid ning mustrite musterjas-ornamentiline võrgustik. Vahastiku talukoht
arhailised Vahastiku majapalgid... osa kaks
arhailised Vahastiku majapalgid... osa kolm
arhailised Vahastiku majapalgid... osa neli
arhailised Vahastiku majapalgid... osa viis
Vahastiku talukoha juures kasvav siniliilia (scilla siberica) on ka juba servapidi oma sinist näitamas
vana ajahambast puretud jalats Vahastiku talukoha majavaremete sees. kes teab, võib olla kunagi oli see jalats peremehe uhkema jalatsipaari üks jalats. ei saa välistada sedagi... vahest käis ta ehk kunagi nendega kuskil lähikülas peol...
kuuse koore muster. sõõrjad kujundid - suured ja väikesed, kõik maitsekalt kuuse koore peale paigutatuna. Vahastiku talukoht
kummist õhupaun. Vahastiku talukoht
metsmaasika (fragraria vesca) uus tulemine - sellekevadine leht. Teenuse jõe äärne mets Vahastikust idas
mütoloogiline tegelane Tammejuuse pearätil. taustaks Teenuse jõgi
pilkupüüdev väike samblikukogum vanal pikali oleval puul. Teenuse jõe äärne Vahastikust kagus
huvitava seenealuse mustrijooksuga puuseened Majajamäel
lumekuninganna või jääingel? Illinoril oli au see leida ja mõne hetke enda käes hoida. Teenuse jõe äärne luhamaastik Majajamäest idas
Majajamäest kagus asus üks oluline asi - kogu sealset luhamaastikku katva lumekaane käepide. lähivaade sellele
Kibumäe kivid. meenutasid teised rohkem sellist paekivi. päris täpselt kõige osas muidugi aru ei saanud, kuna nad olid väga sammaldunud. soosaare kesk-idaosa
Pihlapiiga hetk iseendale Teenuse jõe ääres Kibumäe kaldal
Russalu rännak:
Osalejad: Tammejuus, Hedi, Pihlapiiga, Illinor, Jõhvikalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,7 km
Asukoht: Roosna talukoht, Kasari (Teenuse) jõgi, Kohatu hoiuala, Russalu küla, Märjamaa vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar