Määramäe rännak 15.02.2015

Aigitse soo vardja - imikueas must pässik (inonotus obliquus). noor küll aga lõuad juba liiguvad ja pilk on ka valvas. tõeline heakorra üle silmapealhoidja siinsel rabaavarusel. Aigitse soo Luumäe ja Eest-Võhma vahel

 

Tammemäe soosaare üks erilisemaid tammepuid. eriti jäi meelde tema selline oksa hoiak. oksa peal oleks suisa hea tühje mõtteid tühjaks mõelda ja elamine elamisväärsemaks unistada. Tammemägi oli oma nime vääriline. siin kasvas palju tammesid. põhipuistu moodustasidki siin peamiselt tammed. soosaare edelanurk

 

päevavalgusest kantud simajad vaated Aigitse soo rabamaastikule Luumäe ja Eest-Võhma vahel

 

Tammemäe tammekakud (daedalea quercina). oli meeldiv taaskohtumine nende labürintmustriliste puusenteega. juba ainuüksi see vaade sellele ornamentilisele mustrijooksule oli kosutav ja rännaku mõttes vägagi edasiviiv. soosaare keskosa

 

veel üks märkimist ja vaatamist vääriv tammepuu Tammemäel. seesinane kasvas soosaare lääneservas

 

Aigitse pässik-vardja eemalt vaadatuna. tõeline pässikute pesamuna ja sellise päiksepaistelise ilmaga ka väga pilkupüüdev

 

ka Määramäel oli oma tammekakk (daedalus quercina). meenutas teine oma kujuga natuke nagu südant. soosaare loodeserv

 

 kotkaküüniseid meenutava ladvaga vana kuivanud tamm Niinemäe keskkohast

 

 suur ja kaunis kõre Eest-Võhma lääneservas, otsapidi sealses Aigitse soos

 

Niinemäe edelanurgas asuv vana kaheharuline pedajas. vaade alt tema kahele kaarekujulisele harule

 

Niinemäe soosaar oli tulvil erikujulistest-veidrailmelistest puudest. seesinane tõrupuu koos oma kahe haruga meenutas  justnagu ladina D-tähte. soosaare põhjaserv

 

puude murd Niinemäe kirdenurgas

 

viis väänlevat kaseneidist. Niinemäe idaserv

 

Eest-Võhma kiviaed. vana kiviaed Eest-Võhma endise talukoha juurde viiva tee ääres

 

vaade Tammemäe soosaare edelanurgas asuvale tõrupuule natuke teise nurga alt

 

siit-sealt hakkas silma keltsalillede (hepatica nobilis) rohelus. Eest-Võhma lääneservas olev salumetsaline metsatukk

 

 tammekakk (daedalus quercina) jäise uitsu haardes. Tammemäe keskkoht

 

 x

 

Tammemäe Nurgakivi. asus seesinane üsna kõrvalises-varjulises kohas soosaare edelanurga veeres. ja pikkus-laiust-kõrgust võis sel olla umbes 5-2,5-2,5 jalga

 

 x

 

kõivupuu seest välja turritav käbi. keegi oravahakatis on selle vist siia kinni pannud. tundub olevat siinsele piirkonnale vist üsna levinud tava nõndaviisi kuusekäbisid puu vahele pista. ka siin lähedal oleval Kasukamäel sai mõne aasta eest täheldatud midagi sarnast (vt. blogi sissekandes Kasukamäe rännakut -http://soolemb.blogspot.com/2013/05/kasukamae-rannak-26052013.html). Määramäe põhjakallas

 

x

 

x

 

x

 

Lättelemb (vasakul lõhekarva punases) rääkimas oma mahlakaid metsalugusid. rännulised Helen (keskel) ja Mari (vasakul) on teda innukalt kuulamas

 

x

 

x

 x

x

 lõunasöömaaeg Luumäel. rännulised Helen ja Lättelemb on parajasti keha kinnitamas

 x

Luumäe pealuu. tõenäoliselt kuulus teine põdrale. oli siia kuidagi märkamatult jää sisse maskeerunud. kuna juhtusime siin lähedal söömaajal olema, siis sestap juhtuski nii, et see pealuu ja veel muud luutükid siinseal hakkasid meile silma

 

 

veel üks pilkupüüdev hetk Tammemäe tammekakkudele

Niinemäe keskosas oli üleskuntud (ilmselt kutude poolt) maa peal selline suur paelahmakas. see oli umbes 1,5 jalga pikk ja lai. väga ebatavaline oli metsa vahel tõhja koha peal koahat sellist suurt paelahmakat. jäi nagu mulje sead olid siin ennem ära tuuseldanud ja keegi oli siis hiljem selle peale asetanud selle paelahmaka

x

 

Niinemäe viis kaseneidist. vahest üks selle rännaku kõige meeldejäävamaid kohti. tahes tahtmata hiljem sellele mõeldes tõusid-tõusevad mul suunurgad impulsiivselt ülespoole

x

huuled tammepuul. Määramäe edelanurk

 x

x

x

x

tagasiteel. vaade videvikuootel päikesekiirtes kümblevale Kalamäe soosaarele. sinna kahjuks seekord ei jõudnud, küllap teine kord

Määramäe rännak:
Osalejad: Helen, Mari, Lättelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 10,5 km
Asukoht: Määramäe soosaar, Eest-Võhma (Eestvõhmas), Aigitse soo, Linnuraba LKA, Kelba küla, Rapla vald, Raplamaa

Konomäe (Koonumäe) rännak 31.01.2015

hingestatud must pässik (inonotus obliquus) Konomäe lõunaservas. Konomäe teine mugandus eesti keelde võiks siis olla Koonumägi. seda sellepärast, et siit läänes asusid Koonukõrve talukohad. vähemalt sedasi Koonukõrve nime all on nad jõudnud tänapäeva kaartidele. tasub teada, et vanadel mõisakaartidel olid need mõlemad nimed hoopis Kono-tüvelised (Konokörwe ja Kono mäggi). kes teab, kas oligi põhjust selle nimepaiga muganduseks eesti keelde Koonu-tüveliseks. sest tegelikult on ju ka konol olemas täitsa oma tähendus. vanemas keelemurdes peaks see tähendama varandust. muust maailmast täiesti eraldiseisvasse kohta siia Soodla jõe veerde sobiks selline varandusega seotud kohanimi igatahes esmapilgul märksa paremini kui koonuga seotud kohanimi. aga olgu, jäägu see igaühe enda otsustada ja arvata. eelpool mainitule lisaks tasuks siia tulnud matkahuvilisel teada veel ka seda, et tänapäeval nimetatakse Konomäge aga hoopis Peenessaareks. huvitav, kust küll tuli selline nimetus ja millal? kas tuli see ehk sellest, et mägi on pikliku kujuga ja kulgeb põhjast lõunasse sellise n.ö. peenikese "kehajooksuga"?

 

... ja sama pässik veel hingestama olekus

kõrtest "lauad" on laotud üksteise peale... misläbi on tekkinud abstraktne kunstiteos. Soodla jõe äärne Konomäe lõunatipu juures

Järvemäe sümboolika. esimene asi, mis sellele kohale sisenedes silma jäi oligi selline käbiga männioksatükk. Järvemäe lõunaväravate äärne

rännulistele päeva esimese naeratuse suule toonud hetk. kuval Pihlapiiga (valges) ja veidi eemal paremal Järvalemb (metsarohelises). Koonukõrve kunagisest talukohast idas olev Naerumägi

turunui ehk laialehine hundinui (typha latifolia) Soodla jõe ääres Konomäe lõunaserva juures

rännuliste laskumine Konomäe lõunatipust maailma serva poole ehk siis kohta, kus Konomäe idülliline lõunaserv on vastamisi Soodla jõega. see on muust maailmast üsna hästi eraldatud paik, kus avanevad hunnitud vaated igasse suunda. see on koht, kus saab olla häirimatult oma mõtetega,  see on ühtlasi ka paik, kus saab vaadata elule teise nurga alt... ning peale selle - see on ka nurk, kus puhata ja taastuda ning end heade kavatsustega ja edasiviivate mõttesähvatustega laadida

Konomäe lõunaserva teine hingestatud must pässik (inonotus obliquus). nemad kaks (vt tema kaaslane ülevalt) olid Konomäe kõige olulisemad vardjad. ilma nende teadmata ükski leht siinsel puul ei liikunud, ükski samblatuust ei võbelenud ja ükski lind ei laulnud

ülalolev pässik veel hingestamata olekus

avarust täis vaated Jussi nõmmele Koonukõrve poole viivalt teeotsalt

talvistekuu lõppu ootav Kõverjärv ja selle jääga kaetud järvepealne. vaade sellele kirdest

abstraktne kunstitaies Konomäe lõunanurga juures oleval Soodla jõe jääl. kes mida siin näeb ja kes mida siin hakkab nägema, juhul kui läheb oma vaatamisega süvitsi, see on muidugi iseasi. näha ja märgata aga saab vaid juhul, kui see taies on selle vaatajat juba kõnetanud ja temas algse huvi tekitanud

värksed jäljed õhukese lumekihiga kaetud Soodla jõe jääl. Konomäe lõuanurga äärne

Koonukõrve talukoha ase. siin nende puude juures asusidki kunagi Koonukõrve taluhooned. Koonukõrve võis tol ajal (19. saj. II pool), mil teda on Pruuna ja Põriki mõisa kaartidel mainitud, olla ka küla. kuna sealsetel kaartidel oli siinse paiga peal kaks talukohta (Konokörwe 29 ja Konokörwe 28). üks jäi ühele poole teed (ehk siis Juusi poolt tulevast teest ida poole) ja teine sellest teest lääne poole. seesinane antud kuval olev talukoht on siis see, mis jäi Jussi poolt tulevast teest ida poole.

soetõlva (typha latifolia) voldid, abivoldid ja voldistunud (või voldilikud või voldilikkusest kantud) mustrijooksud. Konomäe lõunanurga äärne

 

ürgmets Konomäe kesk-lõunaosas. kuvalt on näha, milliste järskude kallakutega hobuseselg on Konomäel. siit kuvalt on selle järsuilmelisus veel tagasihoidlik, mida aga kaugemale lõuna suunas, seda järsemaks kõik muutub

vaade kõrgelt Järvemäelt läbi metskardinate maalilise Kõverjärve suunas. kardinate taga on Kõverjärve keskkoht, teispool jäätunud järvekaant paistab aga Kõverjärve läänekallas

Soodla jõe laienduskoht Konomäe lõunaserva lähedal. laienduskoht sellepärast, et siin toimus jõe hargnemine kolmeks - kahes suunas (kuval otse ja paremat kätt) voolas jõgi, aga ühes suunas väike oja (kuval vasakut kätt). taamal kauguses paistavad aga Võhmasaare soosaare loodeväravad

mägikopra poolt stiilseks puretud haab. mägikobras oli ta sellepärast, et normaalne ehk tavaline majajas sellisele kõrgusele ei suvatseks kohe kindlasti tulla. see oleks talle üsna vaevaline ja karm katsumus. mägi oli tõsiselt järsk ja eriti järsk oli selle lõuna- ja keskosa. mäel võis kõrgust olla kõige kõrgemas kohas teda ümbritsevast soomaastikust umbes 8 sülda (võrdluseks 1 Eesti rahvapärane käsisüld = 1,8 m)

äärmiselt voolujooneline soetõlv (typha latifolia). Soodla jõe äärne Konomäe lõunaservas

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Soodla jõgi Koersilla juures. muideks, tasub siinkohal mainimist, et Soodla jõe vanem nimetus oli Suuga jõgi

 x

 

 x

 

x

x

 

x

  x

 

x

x

 

 x

 

x

 

 x

 

 x

 

 x

Konomäe (Koonumäe) rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Sütelemb, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,5 km
Asukoht: Konomägi, Koonukõrve, Kõverjärv, Soodla jõgi, Põhja-Kõrvemaa MKA, Kuusalu vald; Soodla jõgi, Põhja-Kõrvemaa MKA, Anija vald, mõlemad Harjumaa