esmaspäev, 23. mai 2016

Voirjatuvõhma rännak 15.05.2016

uuele eluringile minev sõnajalg. see tema uus tulemine sarnanebki natuke nagu veereva vankrirattaga. Jahrevõhma lõunaserv

Verevõhma põlised kõivupuud

suurt õuna meenutav suur Limu soo jõhvikas (oxycoccus palustris)

Verevõhma kõivud. tasub tähele panna, et tagumine on V-tähe kujulise tüvega. "V" peakski ju viitama siinkohal otsesõnu Verevõhmale. soosaare lõunaserv

vaade Voirjatuvõhma kirdeservale Verevõhma poolt tulles

Palgisaare kõiv- tõenäoliselt Palgisaare kõige kõrgem, üks sealse looduspargi kõige vanimaid ja suursugusemaid puid. see oli tõeline teljepuu. seda puud katsudes oli tunne nagu katsuksid taevast ja tegelikult ka kogu maailma enda ümber. pole ammu ürglooduses kohanud nii suurt ja vägevat kasepuud.... jäin mõttesse, kas ma olingi enne seda hetke üldse sellist kõivupuud (st. nii ülevat ja suursugust) kunagi ennem näinud. soosaare kagunurk

säravsilmne pooleldi õide puhkenud ubaleht (menyanthes trifoliata) Luudikuvõhma veerest. mõnda juttu ka taime kasutamisest. "kogu taim on väga mõrumaitseline ja ei kõlba seetõttu söögiks isegi väga leplikele lammastele. kuid ravimina saab tema lehti siiski kasutada. need kuivatatakse vilus ja säilitatakse kuivas kohas. tee tegemiseks võetakse supilusikatäis peenestatud lehti ja valatakse peale klaas keeva vett. jook peab seisma soojas veerand tundi. palavikku alandava või higistama ajava vahendina tuleks seda juua suhteliselt kuumalt, teistel eesmärkidel võib tarvitada ka jahutatult. ubalehetee peamiseks mõjuvaldkonnaks on seedekulgla: see aitab nii kõhukinnisuse kui ka kõhuvalu, samuti soolepõletike korral, ka on ubalehetee väga hea sapipõie ja maksavalude leevendaja. tuntud on selle söögiisu tõstev toime. taime kogumisel aga ärge rüüstake teda, piisab vaid kolmetistest lehelabadest, rootsu võite taimele alles jätta, risoomi aga ärge mingil juhul üles tõmmake."allikas: bio.edu.ee

kohe õide puhkev punane pusurohi (silene dioica) Jahrevõhma kaguservast. tõenäiliselt mõned hetked hiljem kui rännulised sealt möödusid, puhkes ka ta sellest kantud

õige varajases faasis sõnajala uus "eluring". siin on ta veel kaitstud pea tervenisti õhukese kullakarvase kaitseollusega. Jahrevõhma kaguserva äärne

sõnajalg oma "eluringi" lahti kerimas. kullakarvane kaitsekest on pikkamisi eemaldumas, maha koorumas. Jahrevõhma kaguserva äärne

varesjalg (anemone nemorosa) on pilgu maha visanud ja näitab oma tupplehtede tagumisi roosakaid külgi. Jahrevõhma kaguserv

õitsev hundimari (paris quadrifolia). Jahrevõhma lõunaserv

Jahrevõhma lepik. soosaare edela-lõunaserv

ussilaka (paris quadrifolia) kohale kummardunud taevavõtmed (primula veris). Jahrevõhma edelaserv

sõnajala "eluringi" lahtirullumine. lehed ehk ringi "kodarad" valmistuvad iseseisvalt "eluringi" rattarummu seest välja tulemiseks. seal kohapeal olles tundus, et iga sekundi murdosa vältel mingi väike osake sellest liikus, oli muutumises, oli lahtikoorumises. Jahrevõhma edelanurk

siin kasvasid üsna väikeste õitega sinililled (hepatica nobilis). nende sinised tupplehed olid alumiste roheliste kõrglehtedega võrreldes ühepikkused. teatavasti on aga üldjuhul alumised kõrglehed ikka vähemalt kolmandiku võrra tupplehest lühemad. antud olukorras tundus, et kõrglehed oli siin oma loomulikus pikkuses, kuid seevastu tegid taime õie väiksemaks just tupplehed. need oli seesinasel keltsalillel kuidagi ebatavaliselt väikesed. Jahrevõhma edelanurk

kevadsoe vaade Limu rabale. kuskil taamal kaugustes paremal pool peaks asuma ka Limu järv ise. folkloorse teabe järgi oli Limu soo ennevanasti üks tuntumaid nägemus-ja eksimispaiku

Limu raba loodenurk

kaseurb laaniku (hylocomium splendens) peal. Järvevõhma idaserv

veesoone ületamine vee kohale paindunud puu abil. esimesena oli silda ületamas Ilp. Järvevõhmast edelas olev allikamets

Ilbi puhkehetk Luudikuvõhma kolme kase vahel

Luudikuvõhma kased

õitsele puhkenud ubaleht (menyanthes trifoliata) Luudikuvõhma ja Väikevõhma vahelises madalsoos

puisniiduilmeline metsaalune Väikevõhma soosaarel

kirikärad (convallaria majalis) on tegemas parajasti viimaseid ettevalmistus peatseks õitselepuhkemiseks. Väikevõhma

idülliline madalsookaasik - Murueide ja tema tütarde mängumaa Väikevõhma ja Voirjatuvõhma vahel

kevadsoojusest ja linnulaulude segust kantud puhkehetk Voirjatuvõhmal. pikali rännuline Laulupiiga ja istukil rännuline Samblalemb. soosaare põhjaserv

kolmetammekamber Voirjatuvõhma põhjaservas

Voirjatuvõhma põhjaserva lähistel oli tõenäoliselt üks ruudukujuline vana küüniase (mõõtmetega u. 2,5 x 2,5 m). veider oli selle juure natuke ehk see, et mitu kivi selle n.ö. vundamendis olid üsna lahmakad, n.ö. vundamendi kohta liiga ebaharilikult suured ja ebakorrapärase suurusega

tammekaku (daedalea quercina) labürintjas allmaailm. Voirjatuvõhma keskkoht

 sama tammekakk tammepuul eemalt vaadatuna

kuldsed hetked Verevõhmal. rännuline Ilp simaja kõivupuu all. soosaare läänenurk

V-kujulise tüvega kask vaadatuna Verevõhma keskkohast

vanad tõrupuud Voirjatuvõhma idaosas

Verevõhma soosaar (tagapool olevad kuused ja kased) lõuna poolt vaadatuna. tõenäoliselt üks Eestimaa idüllilisemaid soosaari

Verevõhmale viitava V-tähe kujulise tüvega kõiv Verevõhma lõunaservas

sabatihane (aegithalos caudatus) Verevõhma puu peal kevadlaulu siristamas

kilplutiklane Soolembese kullakarvase maktkalassi peal. tegemist on tõenäoliselt rohelise haisulutikaga (acrosternum heegeri). Verevõhma keskkoht

isemoodi tõrupuu Pritsuvõhma keskkohas ja tema taga talle pilku heitev rännuline Ilp. puu tüve alumine osa meenutas väga nagu kellegi metsahiiu jalga

Muisutamm ehk kaks suudlevat tammepuud Palgisaare edelaosas. puu oli ülevalt nõnda ilusti kokku kasvanud, et tema vahele jäi palju tühma ruumi, kust vahelt mahtus inimene vabalt läbi astuma. vanasti teati sellistel puudel olevat olnud suur viljakusele ja üleüldisele pereõnnele viitav vägi. selleks aga pidi inimene (inimesed - kui paarike) sealt läbi minema

Palgisaare loodusmuuseumi kuratoori infolett. kuraator oli ise parajasti ära. jätsime ta infolauale üht-teist tänutäheks. koht oli seda väärt. see oli üks parimaid loodusmuuseume, kus olen oma elu jooksul viibinud. Palgisaare keskkoht

trikiga kunstitaies Palgisaare loodusmuuseumis. kõveraks ehk vibujaks paindunud lehtpuu ja selle taga suur kõre. kuid hoopis huvitavam see, millist kunsti need kaks puud tegelikult lõid - nimelt see vaatepilt meenutas justkui maa seest välja piiluvat silma. kes märkab, see märkab. Palgisaare põhjaosa

nõglapuu ja tamm. Palgisaare põhjaosa

Laulupiiga Palgisaare hiidkõivu embamas

kõrged kõivud. Palgisaare kagunurk

üks kännupess (fomitopsis pinicola) oli leidnud endale eriti huvitava asupaiga - puu peenikese oksa peale, nõnda et see puu oks oli temast läbi kasvanud. puuseen ise oli aga eelnevalt oma emapuust lahti rebinud, valides oma edasiseks elu jätkamise kohaks vaid peenikese puu oksa. Palgisaare kagunurk

väänlev tõrupuu Suursaare põhjaservas

esimesed õites sookailud (ledum palustre). rabamets Jahrevõhmast kagus

noored mustikad. Jahrevõhma ja Järvevõhma vaheline rabamets

põlismets Järvevõhma idaservas

Pritsuvõhma metsahiiu jalg lähedalt vaadatuna

Rohetamm. koos oma kaasmaalase Palgisaare hiidkõivuga olid nad kõikidest sellel rännakul nähtud puudest kaks kõige vanemat. Palgisaare edealanurk

vana kõivu kobruline (ebakorrapäraseid kiviplokke meenutavad kooretükid koos sellel asuvate muhklikke pahkadega) tüvejooks. kui natuke rohkem antud kuva sisse minna, siis võib märgata, et pahkadest joonistuksid justkui välja silmad ja ka nina (allpool paremal). Palgisaare lääneosa

rännulise Ilbi mõtisklused Palgisaare põhjaserva juures. terve see soosaar oli mõtisklusteks ja aja majavõtmiseks justkui loodud, lisaks muidugi ka ajarännaku osas. tänud veelkord sellele puutumatuses viibivale simajasilusale paigale ja siinsetele kohapaiga vardijatele (kaasa arvatud ka siinsele loodusmuuseumi kuraatorile), et nad selle paiga nii hingestatuna, puutumatuna ja looduskaunina on suutnud alal hoida

vana kiviaed Palgisaare lõunaosas

hall-lepa peal kasvavad tundmatud piimakarva puuseened. Palgisaare idaserv

näomaski meenutava kujuga puupahk vanal haaval. meenutas teine natuke nagu koera nägu. väike nimetu soosaar Palgisaarest idas

Voirjatuvõhma rännak:
Osalejad: Laulupiiga, Ilp, Samblalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,5 km
Asukoht: Voirjatuvõhma soosaar, Limu soo, Limu hoiuala, Seli küla, Rae vald, Harjumaa

2 kommentaari: