Pühapääksese rännak 25.07.2020

ristämblik (araneus diadematus) ristämblikus ehk "väike" ristämblik "suure" ristämbliku jala peal. tegelikult on need kaks ämblikku enam-vähem ühesuurused, lihtsalt üks on esiplaanil ja teine tagaplaanil. videvikuaeg Põdragu järve põhjakalda juures, sealses Põdragu metsas. 

selle aasta heinakuul Saaremaale Tagamõisa poolsaarele tehtud rännaku peamine eesmärk oli uurida ja saada uusi teadmisi Tagamõisa poolsaare tipus asuva Põdragu järve ja seda ümbritsevate alade kohta. eesmärk oligi sealseid kohti tunnetada ja kuulata, mida neil on mulle öelda. kesksel kohal oli ühe sealse suurema soosaare Pühapääksese külastamine. saarele minek-tulek läbi märja ja ebatasase sooriba toimus küll jala, kuid sellele eelnes ja järgnes paadisõit Põdragu järvel ja kõike seda selleks, et paika ja piirkonda paremini tunnetada. seega oli rõõm olla koos kaasteelistega terve päeva selle pühas ruumis ja vaadata-jälgida seda paika erinevate nurkade alt, erinevates keskkondades (soo peal kõndides, metsas astudes ja järve peal paadiga liikudes) ja erinevatel ajahetkedel (hommikul, päeval ja videvikuajal). 

müütilised tegelaskujud kivi peal. Kivestu nukk

katkised munakoored. Kivestu nukk

puud mööda üles roniv luuderohi (hedera helix) Kodakõrveniidi metsas

mustvalgesse rüütatud Pühapääkses. hetked enne pühasse paika sisenemist. vaade Pühapääksese soosaarele edela poolt. 

paika sisenemisel oli eelnevalt teada, et püha on mitte ainult Pühapääkses, vaid ka kogu sealne ümbruskond laiemalt (soosaared, soo ja järv). Põdragu järve servas asub mitmeid soosaari, osaliselt võib neid liigitada ka järvesaarteks (olles ühest küljest piiratud sooga ja teisest küljest järvega). üks suurem soosaar järve lääne-loodeserva veeres kannabki nimetust Pühapääkses. Selle kohta on teada, et see on kunagine pühapaik. pühaks on nimetatud ka järve ennast. Püha nimetust kannab ka järvest kaugemal lääne-loode suunas asuv soo (Püha soo, Piha soo). selle kohta sellised pärimuskillud: "Püha soo asub Neeme küla ühismaal. see kujutab enesest umbes 3 tiinu suurust porsa ja tarniga täiskasvanud puieta ja peaaegu põõsasteta pehmet sood, mida loomad ei talla ega niideta. Püha soo kaugus on umbes 200 meetrit Pühasoo nimelisest vabadiku kohast. seda peetakse pühaks kohaks. sellel kasvanud vanasti suur mets, mida enam pole. Püha soo tõrvaajamisel auke kaevates on leitud palju süsi. Põdragu järgi (järv) asub Neeme küla maal. on mitmekümne vakamaa suurune täiskasvanud järv või praegu pigemini väga vesine soo, mis täiskasvanud rohu ja tarniga. rahvas tunneb seda püha paigana. Püha pääkses moodustab enesest ringikujulise saarekese Põdragu järis (järves), raadiusega umbes 50 meetrit. see on kõrgem kumer küngas järves, mis tihedasti täiskasvanud väheldaste kaskede-, mändide-, kuuskede- ja põõsastega ning porsa ja tarniga. pääs saarele kuivajalaga on võimatu vee ja muda tõttu. Püha pääkesel olnud vare – vist ahi. keegi pole julgenud sellele midagi teha. (kõik eelpoolse on jutustanud Jüri Luup). Ajalooline traditsioon Kihelkonna kihelkonnast kogunud Jaan Jensen 1928. aastal.

suurem kivi Põdragu järve keskkohas

kõrreline taimeke. Kodakõrveniidi mets

tumepunane neiuvaip (epipactis atrorubens). Kivestu nukk

rännuline Errol esivanemate radadel - Pühapääkseselt ehk pühast paigast äratulek 

videvikuvärvid Põdragu järve keskkohas olevas roostikus

pilguheit maa peal lebavasse kärjetükikesse. Revaniidi mets

vaade Pühapääksese soosaarele (eespool parempoolne puudesalu) kaugelt kagu poolt, Põdragu järve edelanurgast

allikaline järveke Revaniidi metsas

vaade Põdragu järvele Kivestu nukilt. esiplaanil Põdragu järve põhjosa

harilik valvik (leucobryum glaucum) Kivestunuki juures (sellest põhja pool) oleval väikesel soosaarel

videvikuaeg Põdragu järvel. kauguses olev järveäärne metsatukk on Pühapääksese nimeline soosaar. vaade sellele järve keskelt ehk kagu poolt

valdavalt tammedest koosnev salumets Niitidepõllu juures

päikeseloojang Põdragu järve peal Pühapääksese juures. vaade sellele Põdragu järve keskelt ehk kagu poolt 

ümberkukkunud puu juurestikust välja joonistuv paremale profiilis põlvitav naisterahvas (kelle pilk on suunatud alla enda ette). Revaniidi ja Neemeniitide vaheline mets

Pühapääkses vaadatuna edela poolt tulles

pilguheit hariliku tanuseene (phallus impudicus) kübara mustrile. Revaniidi loodenurk

 sulnid suvesoojad hetked Põrdragu järve põhjanurgast

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Osalejad: Eve, Madarapiiga, Kristo, Raivo, Errol, Soolemb

Distants: 7,5 km (sellest u 3 km kanuuga Põdragu järvel)

Asukoht: Pühapääkses, Põdragu järv, Suur pääkses, Pisuke pääkses, Kivestu nukk, Reva niit, Kodakõrve niit, Neeme niidid, Tagamõisa hoiuala, Undva küla, Saaremaa vald, Saaremaa