Suureküünimägi vaadatuna põhja-kirde poolt. ümbruses laiumas Arki või Ärgi soo
tähenduslike "ruunimärkidega" kaunistatud õõnsaks kuivanud-lagunenud sarvekujuline puutükk Saunamäe lõuna-kaguosast. need "ruunimärgid" ja eriti just nendest ruunimärkidest kantud kobarjoonistused olid kuidagi eriti simajad ja teatud ennemuistset vägevust täis. meenutas teine seal kohapaigas kui mingit ennemuistset kõlasarve. vahest oli hõimlane Heimdall ise selle "kõlade kõla" siia asetanud paremaid päevi ootama?!?
nelja õiega aas-jürilill (cardamine pratensis) Kõrpliku laane edelaserva juures olevas madalsoos. ühe õie peale oli ennast paigutanud ka üks väike mardikas
Allika küla edelaservas kasvav tundmatu õispuu. puu oli nii õites, et puud ennast peale tüve alumise osa polnudki nagu näha, kõikjal puu peal oli valgest õitemerest kantud valgusrohke valgevärvilisus. keegi rännulistest oletas, et vahest on tegemist kreegipuuga
Matsi-Uuetoa tamm (keskel) ja kõikjal selle ümber värsked päevapaistest kantud soojad kevadvärvid
hunnitu maastikuilu Allika küla lääneosas. esiplaanil taamal õites õunapuud ja hiidkõre ja nende kohal üksikud valged pilvepadjad
Velise ehk Päärdu ehk Valgu ehk Lihuveski jõgi. vaade Allika küla silla pealt selle lääneosale
vaade Allika küla silla pealt Velise jõe idaosale
kasepalk Velise jões
viie rännulise poolt Allika küla silla peal loodud peegelpilt Velise jõe vete peale. keskmisena on käe tervituseks üles tõstnud rännuline Pihlajuus
üks pilvepadi on õispuu õitemeresse kinni jäänud
lumivalged õied õispuu õitemeres
lumivalge õis õispuu õitemeres
justkui lumivalgeid värve õispuul veel vähe oleks, taeva poolt saadeti talle veel lumivalge pilvenimbus ka "pea"(loe: ladva) kohale
pruunikas pesajuur (neottia nidus-avis) uus tulemine. nimetu soosaar Kõrpliku laanest edelas
madalsookaasik Kõrpliku laantest edelas
vana maharaiutud kuuse peale (ehk otse selle kännu keskele) on juba kasvamas uus kuusk. Kõrplikumäe soosaar
kutude poolt üles küntud metsaalusega laanemets Umbarumäe loodeservas
veider kujund kivi peal. meenutas teine nagu mingit profiilis suure peaga kala (tõsi jah, sama hästi võib see pea kuuluda ka kellegile linnule), kel suu lahti, silm ka ilusti peas ja taga vasakul väike saba ning peas mingid kõrged harjased või harjastest peakate või hoopis mingi sellelaadne narri-või šamaanimüts. Umbarumäe keskkoht
nõglapuu Umbarumäe kaguosas
väike looduskaunis kurruk Umbarumäe kesk-kaguosas. siin sai mõneks heaks hetkeks aeg maha võetud
suudlevad niinepuud. Umbarumäe kesk-kaguosa
vibujas kuusk. Umbarumäe keskkoht
rabamaastik Umbarumäe ja Suureküünimäe vahel
rännulise Kiira puhkehetk Maretama rabas
Maretama rabamets. see ringikujuline väike simajat loodusilu pakkuv rabamets oli omamoodi eriline rohelust täis pärl siin soode ja soosaarte vahel
väike rabamaastiku lõik Maretama raba ja sellest kagus oleva nimetu soosaare vahel. nimetu soosaare nimi võis ennemuiste olla Maretama nimetüvest kantuna Maretamägi, kuna paljud ma-lõpuga kohanimed on vanadel kaartidel paralleelselt figureerinud ka mägi-lõpuliste kohanimedega. pealegi maa-tüvega kohanimed sobivad soosse vähem, seevastu mäe-ja mägi-lõpuga tükk maad paremini, nimetatakse ju soos olevaid soosaari Eestis valdavalt ikka mägedeks. maa-lõpuga kohanimed esinevad aga valdavalt kuiva mandri peal. tõenäoline on, et siinolev Maretamägi andis nime ka selle juures olevale rabale, millest siis tekkis erinevate kaardijoonistajate poolt kaartide üle joonistamisel ükshetk ma-lõpuga mugandus. kuna Maretama raba ümbritses neljast küljest (kagust, lõunast, edelast ja läänest) V-kujuliselt kolmest lähestikku asuvast soosaarest koosnev metsamassiiv. nimetan siinkohal esipidise blogijutu paremaks ja arusaadavamaks ülevaateks nimetatud kagus olevat soosaart Maretamäeks, kuna see oli neist kolmest kõige suurem, kõrgem ja ilmekam, ka asus siinse soosaare kesk-idaosas tähenduslik lame kivi
taevalaotuses pilvi oma harjaseliste latvadega laiali ajavd hiidkõred Maretamäe keskkohas
väetee joomise koht Maretamäe kesk-idaosas nelja kuuse (kuval on neljast kuusest kaks idapoolsemat) vahel sealse lameda kivi külje all. tähenduslik oli see, et need neli kuuske moodustasid ruudu või rombi-kujulise ruudu ülevalt vaadates
stiihiline ürgmets Hergapemäe kaguservas
märgid looduses. ümberkukkunud puu oli tekitanud sellise huvitava ümberkukkunud L-kujulise märgi. Hergapemäe kagunurk
rännulised Hergapemäe keskkohas ümberkukkunud suure hiidhaava tüve juures. Hergapemägi on ilmne viide härjapeale. selles osas oleks see juba siis teine koht kus Mareta-nimeline kohanimi asub kõrvuti härja-nimelise kohanimega. eelpool mainitud Maretamägi asus Hergapemäest kagus, olles sellest eraldatud vaid üsna väikese sooribaga (u.30 jalasammu pikkust)
puude murd Hergapemäe keskkohas. puid oli siin langenud iga ilmakaare suunas risti-rästi üksteise peale
Soolemb Hergapemäe ümberkukkunud hiidhaava peal. all seljaga vaataja poole rännuline Jõhvikalemb
päevavalgusest tulvil rabamaastik Hergapemäe lääneserva ja Tammemäe vahel
üksik pedajas Arki (Ärgi) rabas
pihlakarva Pihlajuus eemaldumas Tammemäelt ja suundumas Saunamäe poole
Tammemäe lääneväravad ehk koht, kust rännulised tulid välja ja suundusid Saunamäe poole. Tammemäegi ise oli suhteliselt noore või keskealise (50-70 aastat) puistuga kaetud, kuid huviväärne oli see, et soosaare keskel kasvas teljepuuna umbes paarisaja aasta vanune tammepuu. jäigi mulje justkui toimuks kogu soosaarel olev elutegevus selle tamme heakskiidul
sulnid vaated Tammemäe lõunanurgale
Saunamäe "kõlasarv", vaade sellele lõunast-kagust. soosaare kagunurk
lähivaade Saunamäe "kõlasarvele" ja sellel olevatele "ruunikirjade" kobaratele
antropomorfse välimusega puupalk, millest joonistub välja nägu, milles suu (avaus palgis), silmad (suu kohal vasakul pool üleval kaks lähestikust oksaauku) ja nina (esileküündiv muhk silmade ja suu vahel). Saunamäe kagunurk
ringikujulised mustrid vanal tammepahal. Saunamäe keskkoht
risti-rästi üksteise peale ja kõrvale kukkunud puud Ristikivimäe lääne-loodeosas
ürgmets Ristikivimäe lääne-loodeosas. esiplaanil nauthis (naudr) ruuni meenutav märk (moodustub kuva keskel olevast püsti seisvast kuusest ja tema taga pooleldi kaldu olevast teisest kuusest). häälikuliselt vastab sellele ruunile N-täht. tähendus: häda. seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. kaitseb pettuse ja reetmise eest. selle ruuni jumaluseks ja hoidjaks peetakse saatusejumalannadest (nornidest) noorimat - Skuldi. elemendiks on tal tuli ja värvuselt kujutatakse teda mustana. allikas: wikipedia
Suureküünimäe soosaare loodeserv kuldses videvikuvalguses
vaade Allika küla edelaservas oleva õispuu okste vahelt sinise taevalaotuse suunas. on ka näha, kuidas üks õhuline pilvepadi on õispuu okstesse kinni jäänud. tegelikult ta sobis sinna. sulandus ilusti õitemere valgega
kiviaed Matsi-Uuteoa tamme all
kõrgustesse küündiv hiidtamm Kõrpliku laanest edelas oleval väikesel nimetul soosaarel
osjalised Kõrpliku laanest edelas olevas madalsookaasikus
pärlmutterrohelised mardikad askeldamas üksteise peal. Kõrpliku laanemets
metsasigade vallidega ääristatud ringikujuline pesapaik ehk harilik seakamber. Umbarumäe loodenurk
oleme sattunud hiidnaiste maale. kellegi suure naisolendi jälg (mille võrdluseks Soolembese jalg... jalanumber - 44). naisolendi sellepärast, et jalajälje sees võis hoomata sügavat kontsa kohta. jalatsid, mida see hiidnaine kandis olid kontsaga. jalanumbriks oletaksin 46-47. Umbarumäe loodenurk
neitsitinad (priimula farinosa) Umbarumäe ja Suureküünimäe vahelise rabamaastiku veeres
veider taimeke Maretamäe loodeservas. ekspertide hinnangul peaks olema tegu teatud ülase viirusvormiga. miski kahjur pidavat taimel tekitama sellise väärkasvu, et see kasvab nõnda pikavarreliseks ja täpiliseks
ristatud puud. kujund ise meenutas paremale pööratud nauthis-ruunimärki. nauthis (naud) ruunimärgist lähemalt juttu allpool Ristikivimäe kuva juures. Hergapemäe kagunurk
vaade ümberkukkunud Hergapemäe hiidhaava pealt alla maapinnale. kõrgust on siin piisavalt, seda näitab juba seegi, et rännuline Jõhvikalemb on kahanenud üsna kääbusekujuliseks. huviväärne on siin see, et Jõhvikalembese taga oleva palgimurru seest joonistub välja othila-ruun. häälikuliselt vastab sellele O. tähendus: päritav maa, aadellik, ka millegi kindlustamine ja keskendamine. loob kokkukuuluvustunde. jumaluse osas on see ruun Odini hallata. elemendiks on sel maa ja värviliselt kujutatakse teda punasena. allikas: wikipedia
suure linnu suled vana tamme all. suled võisid kuuluda kellegile kullilisele või pistriklasele. viimane (pistrik) oleks aga juba otsene viide Freyjale, kelle lemmiklind ta oli. Edda-lauludest on teada, et Freyja kehastus mitmeid kordi pistrikuks. võimalik et Freyjal võis olla mingi pistrikusulgedest kuub või kuub, kus rippusid või mille küljes oli mingid pistriku osad. kuna Freyja seisab üsna lähedal meil teadaoleva Mareta nimetüvega, siis oleks seeläbi Maretama rabast ja selle lähedusest lähtudes sel kohal ka oma tagasihoidlik tähenduslikkus justnagu olemas. Freyja ja Mareta kultus on mõleamad seotud päikese ehk viljakuskultusega. nii nagu Freyjat, nii teati ka Maretat väga ilus naisena. paelegi on teada, et Freyja paralleelnimi oli Mardöll. viimane seisab aga üsna lähedal meie Mareti/Mareta nimetüvele. Tammemäe keskkoht
rännulistele palju kõneainet andnud ja rännulistelt ka palju tähelepanu kohapeal endale saanud kaheharuline tamm Saunamäe kagunurgas. see tõrupuu on algselt olnud kolmeharuline, kuid mingil hetkel oli see kolmas ehk väiksem haru murdunud ja nõnda, et sellest jäi selline väike peanuppu meenutav ümarik ots kahe suure haru vahele. see vägev puurauk hakkas Saunamäe kaguväravatest sisenedes üsna kohe eemalt ilusti silma. nõnda seal olles meenutas ta kui mingit mütoloogilist tegelast, kel suured jõulised käed abi saamiseks taeva poole sirutatud ja kelle kätepaari vahel asus ebaproportsionaalselt väike, kuid siiski piisavalt suur selleks et seda ka eemalt hoomata, peanupp
Saunamäe vardijas või siis Saunamäe kagunurga vardijas. seesinasele on nüüd kuva jäädvustaja omad sirgeldused peale teinud, et ka kiirustavale vaatajale oleks tema näojooned kergesti leitavad ja äratuntavad
... ja seesama Saunamäe vardijas sirgeldustevabas olekus. tegemist on siis tammepuu pahaga, mille koore sisse olid looduslikud kasvujõud sellised huviväärsed inimolendi näole sarnased kumerused ja lõhed tekitanud
Saunamäe kõlasarv ja selle ruunimärkidest kobarjoonistused lähedalt vaadatuna
pilkupüüdev tamm Saunamäe keskkohast
põlismets Saunamäe keskkohas
fehu-ruuni meenutava (tüve ja okste näol) hoiakuga tõrupuu Saunamäe keskkohas. fehu oli Frey ja Freyja ruun, mis tähendas rikkust ja karja. häälikuliselt vastab sellele F, värviliselt kujutatakse teda tulipunasena ja elemendiks on tal tuli (ja ka maa). allikas: wikipedia
veel mitteõitsevad kuldkingad (cypripedium calceolus). Saunamäe keskkoht
Saunamäe Toolikivi. täiesti tool mis tool, istu või peale. meenutas vana head nelikandilist tugitooli. soosaare põhjaserv
ja kui oli tool siis oleks ju loogiline eeldada kuskil ka sängi olemasolu. ja nii see oligi, toolist kõigest sadakond sammu edela suunas asus ka säng. see oli üksteisest umbes paari sammu kaugusel kasvavate kuuse ja tamme vahele mingitest puujuurtest või mis teab mingitest kunagistest murdunud puutüvedest tekkinud sängi meenutav platvorm. sängi suuruse paremaks hoomamiseks on sängile pikali heitnud rännuline Kiira. Saunamäe loodenurk
risti märk Ristikivimäe keskkohas. ruunitähestikus teatakse teda kui geibo-ruuni märki. ka teatakse teda gifu nime all. häälikuliselt vastab talle G täht. tähendus- kink, andmine ja saamine, tasakaal. ruuni jumaluseks on Odin, elemendiks õhk ja värviliselt kujutatakse teda sinise või kuldsena. allikas: wikipedia
Ergomäe põhjaserv. Ergomägi on moondunud nimetus sõnast Härgemägi (vrd. oletatavat arengut - Hergemägi-Ergemägi-Ergomägi). sellisena (Ergomägi) oli see igatahes kirjas vanal mõisakaardil. huviväärne on siinkohal olev kokkusattumus... nähtu järgi joonistub antud kuva peal välja vasakule vaatav (profiilis) härja pea, kel on hästi hoomatavad sarved (paremal üleval), silmakoht ja ka lahtiolev suu (pahemal). see härjapead meenutav kujund sobitus igati hästi siia Ergomäe "Härjamäe" põhjaväravate juurede
Ergomäe üks iseäralikumaid tammepuid. meenutas teine oma okste-ja tüvejooksudega kui mingit E tähte. jällegi üks hea kokkusattumus: E-tähega algava (Ergomäe) kohapaiga nime jaoks on see viide kuidagi eriti õnnestunud. soosaare keskkoht
veel üks hiiglaslik ja huvitava oksajooksuga vana tamm Ergomäe lõuna-edelanurgas
üks meeldejäävamaid tammepuid Suureküünimäelt. selles joonistus välja vasakule profiilis vaatav olend, kel silmad, nina ja nina all ka väike suukumerus. soosaare keskkoht
Lehtoma (teistel andmetel ka Lehtema) ürgmets. seda ilmestasid selle põhjaservas ebamaisusele viitavat muhklikute hiidhaavade rida (antud kuvale mahtus siiski vaid kolm neist)
kellegi kirju linnu sulg Lehtoma põhjaservast. egas ometi taas Freyja pistrik?
Maretama rännak:
Osalejad: Hedi, Kiira, Pihlajuus, Jõhvikalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,5 km
Asukoht: Maretama raba, Sillukse soo (Arkisoo), Umbarumäe soosaar, Saunamäe soosaar, Tõrasoo LKA, Raikküla vald; Velise (Valgu või Päärdu) jõgi, Allika küla, Kehtna vald, mõlemad Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar