Esmaspäev, 11. veebruar 2013

Kangla rännak 10.02.2013

 
Ma teen sillad soode peale,
aost sillad aedateele,
lauast sillad laudateele,
kivist sillad köögi teele,
kus ei kasta naene jalga,
naene jalga, härg ei sõrga,
hobu kulla kapjasida,
siga siidi soapaaida,
lammas uusi ommiskingi

katkend kohalikust rahvalaulust: EÜS X 762 (19) < Jüri khk., Rae v., Kangla k. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - J. Parktal < Jaan Sutterman, 87 a. (1913) Tule mulle + Sillad soile
 
 
kasulikud ja väärtuslikud talvelembesed söögiseened - puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) Vana-Väljamäe kirdenurgast. Jaapanis on nad tuntud enokitake nime all ja on seal väga hinnalised söögiseened. kare tõlge ingliskeelsetest netiandmebaasidest:"puidu-sametkõrgeste vastu on tekkinud huvi just tänu nende vähivastastele, antioksüdantilistele ja valgu sünteesi pärssivatele ainetele. valk nimega flammuliin on näidanud üles tsütotoksilist toimet mõnede kasvajate vastu. veel üks enoki valk, velutiin, ohjeldab HIV-1 pöördtranskriptaasi, ensüüm on oluline AIDSi viiruse replikatsiooni osas. uuringud Jaapanis näitasid, et inimesed kes tarbivad enokitake seeni, neil esineb vähki tunduvalt harvem kui tavaelanikkonnal. Singapuri teadlased eraldasid puidu-sametkõrgese vartest valke, mis ergutavad immunoregula-
toorsete molekulide, tsütokiinide, tootmist. enokitake seened sisaldavad
antioksüdante, mis võivad olla kasulikud vältimaks või kohtlemaks haigusi, mis on tekitatud oksüdatiivse stressi poolt." allikas: http://suite101.com/article/flammulina-velutipes-the-enoki-mushroom-a120528
"enokitake seened sisaldavad antioksüdante, nagu ergotüoniin. loomsed testid näitasid ära nende võimalikku rakendust vaktsiinide ja vähi immunoteraapia arengus. Singapuri Rahvaülikooli uuringus, mis avaldati esmakordselt 2005. aastal, märgiti, et kuldnõela (puidu-sametkõrgese nimetus angloameerika maades) seen sisaldab suurel hulgal uurijate poolt niinimetatud "Viieks" (Five) kutsutud valku, millest on väga palju abi immuunsüsteemi regulatsioonis." allikas: wikipedia.com

simajas paik Kangepässi mäel. üksik aastates tamm ja tema ümber looduskaunis lagendik.  jäigi nagu mulje, et siinsete soosaarte kindlateks ja iseäralikeks tunnusjoonteks olidki sellised nn. "ufolagendikud", ehk siis uskumatult avara vaatega künklikud lagendikud keset soiseid lodumetsasid ja siirde-ning madalsoid. siinsel lagendikul võiks vabalt telgi üles panna ja laagripaiga tekitada, sest rummi oli loodus siia selleks andnud küllaga. mõned neist soosaartest, eriti väikesed nagu Kangepässi mägi, Kuldimägi või Ämmamägi olidki täpselt nii suured, et enamuse soosaare keskosast hõlmaski see n.ö. "väike" lagendik, ülejäänud puud jooksid siit-sealt mööda soosaare servu pidi, nagu soosaart ümbritsedes, vaid mõnel üksikul hulljulgel tammel oli kombeks ka keset lagendikku kasvada, nagu võib näha ka ülevaloleval kuval

lumiselt kaunis pärnapuistu Vana-Väljamäe põhja-keskosas

kellegi suurlinnu pesa Vana-Väljamäe kirdeservas. see võib vabalt olla mõne viulise ase

väike aga ülimalt pilkupüüdev kõveriktamm Naiseniinemäelt

üksik süsimustaks külmunud mari Vana-Väljamäe kirdenurgast

vana puukännu "varemed". see vana känd paistis eemalt päris eheda "puuslikuna". valge lumi toob ka roostekarva puu kontrastid paremini esile. Vana-Väljamäe põhjaserv

puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) altpoolt vaadatuna. Vana-Väljamäe kirdenurk

tammelehtedest pärg Vana-Väljamäe kirdenurgast

metsik talveilu Aruküla soos

hüpnotiseeriv kõdusookaasik Aruküla soo ja Vana-Väljamäe vahel. hüpnotiseeriv sellepärast, et kui seda kaasikut kaua vaadata siis kisub see vaataja endaga kaasa... enda sisse

maaliline talvine metsailu Vana-Väljammäe moodi. soosaare põhja-keskosa

Ämmamäe ämm. kiirelt ja osavalt Laanejuuse poolt valmis klopistud. tuli küll teine natuke kurja pilguga aga sisemiselt siiski hea ja sõbralik, kuna just läbi selle hea tahte ja Laanejuuse hea tuju ta valmis tehtud saigi. muideks, ei saa  märkimata jätta, et osa suud (puulehed) ja nina (männikäbi) pandi paika Soolembese poolt. Ämmamäe keskkoht

Ämmamäe urmakarvased lodjapuu (viburnum opulus) marjad. need läksid kohalikule ämmale silmaaukudesse, et ta meid ja teda ümbritsevat maailma paremini näha saaks. soosaare lääneserv

talevilus Kangepässi mägi. kõivud ja tammed läbisegi. rohkem siiski tammesid

Sepamäe tammed koos oma väekate okstega, mis sirutuvad pikalt ühe tõrupuu juurest teiseni

nagu juba ennist ka mainitud oli kõigil Vähikumaa (ajalooline nimetus siinsele paigale) soosaartel (vähemalt kindlasti neil seitsmel, Vana-Väljamäel, Sepamäel, Kangepässimäel, Kuldimäel, Naiseniinemäel, Mägisemäel ja Ämmamäel, millel sai sel päeval käidud) olemas oma väike lagendik, kus möödaminejast rändajaa sai aja maha võtta ja veidi jalga puhata. need nn anomaalsed lagendikud olid tavaliselt ümbritsetud tammepuudega, justkui mingid väega kohad keset ürgloodust. seesanine ülevalolev kuva kuulub Vana-Väljamäe põhjaserva külje all olevale tammele, mis valvas sealse laegndiku üle. teisel pool sealset lagendikku seisid tal vastas juba teised sama auväärsed tõrupuud

väikene sookailudega kaetud rabasaareke keset Aruküla sood. siit sai õige suund määratud ja kirdesse edasi liigutud

triipudega puu ehk Triibupuu Vana-Väljamäe kirdenurgas. tikud (loe: rähnid) on siin ilmselt üraskeid nii originaalselt ataga ajanud, et ainult triibud on järgi jäänud

väänlevad tammeneiud Kuldimäe keskosast

kolmekorruseline väikelinnu puu. kolm avaust puus, milles tundub, et pea kõik kolm on olnud pesakambrikesena kasutatavad kellegi väikelinnu (tihase vms poolt). vähemalt mitmed linnusuled puukoore küljes andsid tunnistust sellest. võib olla elati seal ka sel hetkel sees, aga polnud parajasti lihtsalt kedagi kodus. Vana-Väljamäe kirdenurk

kuivanud pedajad kui vardijad Ämmamäe põhjaservast

puutumatu mets Vana-Väljamäe kirdenurgas

tammed Sepamäe kirdeserva külje all oleval metsalagendikul

väärikas Kangepässi kõiv Kangepässi mäe edelanurgast

ilma kadikuteta oli edasiminek mõnevõrra kohmakam ja aeglasem. umbes selline nagu siin nägi välja Järvalembese edasiminek. ja hoogu anti juurde ja tasakaalu hoiti käte abil. Aruküla soo

puutumatu mets Sepamäe keskkohas

Kangepässi kõiv vaadatuna teise nurga alt. kaheks võimsaks haruks jagunenuna mõjus ta igatahes siinkohal vägagi kuninglikult

natuke ka meelelahutust selle sõna otseses mõttes. Järvalembese lumisest jäljest Kuldimäe ja Kangepässimäe vahelt
koorus välja just selline silmade ja suuga lumine kujund, selline pseudomütoloogiline tegelane nagu ülevalolevalt kuvalt näha. omavahel sai ta ristitud vihaseks jäneseks

iidse kase rohukarva koorejooks ja selle peal sellesse värvilises mõttes sulanduv rohekarva samblikutükike. Vana-Väljamäe põhjaserv

Kuldimäe keskkohas kasvav tõrupuu. oli vist teine selle soosaare kõige väärikam ja vanem tammeisend

... ja sama tõrupuu altpoolt vaadatuna. lumised voldid ja kraed tulevad siin ehk isegi paremini esile kui ülemisel kuval

kuivanud tamm Kangepässi mäe lääneservast. huvitaval kombel on miski vägi ta kaks peamist oksa põhja poole kallutanud-tirinud

tammed, tammed ja veelkord tammed... tervet seda rännakut võikski nimetada kui rännakuks Tammedemaale. neid oli pea igal soosaarel ja ikka rohkem kui mitu ja üks ilusam kui teine. seesinane tammepuu on pärit Kangepässi mäe keskkohast

nõukaaegsed jäänukid, puust elektriliinimastid, Aruküla soos

Sepamäe pärnade ja haabadega ääristatud kagukallas

lumevalgega kaetud Aruküla soomaastik

Ämmamäe ämm vaadatuna lõuna poolt

väsinud Laanejuus tagasiteel Aruküla soos

üks sääselistest mööda lund edasi rühkimas. Aruküla soo

simajad vaated Aruküla soo lõunaosale

puutumatu mets Vana-Väljamäe kirdenurgas

ana vpuukänd kui puuslik kest väikest küngast Vana-Väljamäe põhjaservas

üks neist on Katkujuure mägi. ei tea kumb? peaks vist olema parempoolne. esiplaanil Aruküla soo kesk-põhjaosa

üks kivi Vana-Väljamäe kirdeservast oli suutnud oma hingesoojusega suure tüki lund eesr ära sulatada

puukoobas Naisteniinemäel. üks tõrupuule sellel väikesel soosaarel oli allpool vööd selline õõnes koobas sisse tekkinud. keegi metsaline olevat seda vist peatuskohana kasutanud

Kangla rännak:
Osalejad: Laanejuus, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,1 km
Asukoht: Aruküla soo, Kangla küla, Raasiku vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar