Teisipäev, 28. mai 2013

Lestima rännak 23.05.2013

Üks oli metsa - männi metsa, Se oli meie meeste metsa,
Teine metsa - kase metsa, Se oli meie naeste metsa,
Kolmas metsa - õunpuu metsa, Se oli meie neidu metsa.
Üks oli välja rukki välja, Se oli meie meeste välja,
Teine välja odra välja, Se oli meie naeste välja,
Kolmas välja - nisu välja. Se oli meie neidu välja.
 
Katkend kohalikust rahvalaulust "Kolm metsa": EÜS X 180 (10b) < Kullamaa khk., Luiste v., Teenuse k. < Nissi khk., Varbola v. - Juh. Treumann & M. Tulmin < Liisu Riiman (1913
 
 
kevadise seaherne (lathyrus vernus) haruldane valge erivorm. muideks, vanarahvas olevat kevadisele seahernele andnud koguni nii väeka nime nagu imetlemiserohi. seda väge tõstab veelgi teadmine, et vanarahvas olevat selle taimega ravinud äranõidumisi. "imetlema" tegusõna vanem tähendus on nõiduma. kui aga tulla nüüd kaasaega ja vaadata seda ka kaasaja künkaharjalt siis... oli tõesti teine imetlemist väärt ja seda iga nurga alt ja pealt. lisaks, usun, et täiesti paslik oleks kevadise seaherne valge erivormi kohta öelda juba imetlemisväärne metsailudus või midagi veel suurejoonelisemat! ilma temata oleks sealne metsaalune kindlasti tükk maad vaesem. ja kes pole sellega nõus ja/või selles kahtleb siis mingu ja vaadaku ise järele. Kolmekünka mäe kirdenurk

kullakarvane Vardi jõgi Vetenurga mäe lähistelt

võilillederohke nurm Pruuli talukohast (Lestima küla) edelas. edaspidi lihtsalt Pruuli nurm

harilik võilill (taraxacum officinale) Pruuli nurme pealt. lähedalt vaadatuna on näha, milliseid maagilisi spiraalsusi moodustavad tema keskmised pikakarvalised krooniga õied

võsakannike (viola riviniana) Vardi jõekääru ja Vetenurga mäe vahelisel kaldalõigul

ubalehela ehk paljude pilkupüüdvate ubalehtede (menyanthes trifoliata) pesitsuspaik. Marimäe ja Kolmekünkamäe vaheline soolõik

x

x

põrnikas tutvumas keskkonnaga. Vardi jõeäärne Vetenurga mäe lähistel

üks vasekarva röövik on joondunud imeosavasti, täpselt noorte männikasvude järgi. nii et üldkokkuvõttes on pilt selline, et röövik sulandub männikasvudega... ta n.ö. kaob nende sisse ära, muutub üheks nendest. Paisumäe soo idanurk

Paisumäe soomaastik Kolmekünkamäe kaguserva lähistel

x

x
 
taevavõtmete (primula veris) kimp Pruuli nurmelt

poollangevas asendis hiidkõiv Kolmekünka mäe kagunurgast

vaade Paisumäe soo idaosale Marimäe ja Kolmekünkamäe vaheliselt soolõigult

iidne pedajas väikesel mineraalmaalapil Kivisõõri mäest loodes olevas soometsas

valgusemäng Vetenurga mäel. päikese poolt teele saadetud valgus mängis siin varjudega nii kuis ise tahtis

x

x

väärika hoiakuga hiidpedajas Kivisõõrimäe põhjanurgast. muideks, terve Kivisõõrimägi oli täis vanu iidseid u. 150-200 aastaseid hiidpedajaid. neid ei olnud seal küll väga palju, aga siiski piisavalt palju, et neist siinkohal juttu teha. nende urmakarvane puukoor sätendas päikesekiirte käes ning nende väänlev-kõverad oksad kaunistasid puutumatust

x

x

selle hiidkõre alt, Pruuli talukoha juurest, viiski metsatee rännulised Lestima laante ürgradadele

x

topeltvikerkaar Ubasalu kohal. see pani korraliku punkti tervele päevale. selleks hetkeks oli metsarännak juba tehtud ja ees ootas vaid külavahetee Ubasalust Lestimasse

x

x

Männituka mäe põhjanurk. see soosaar oli kaetud otsast lõpuni mändidega

x

päikesekiirte poolt läikima löödud vasekarvased värvitoonid iidsel hiidpedajal. Kivisõõrimäest loodes olev soomets

kuldsed hetked keskpäevasel Pruuli nurmel

puutumatu, põhiliselt kuuskedega kaetud, metsaalune Vetenurga loodenurgas

Kivisõõrimäe kaguosas oli üks hästi väike lohkudega kivi. mis kivi see oli ja mis lohud need seal peal olid, see jäigi arusaamatuks. isegi, ülisuur skeptik sellistes asjades, doktor Härghein, jäi siinkohal nõutuks. asja teeb huvitavamaks veel seegi, et mõned head sammud kivist loode suunas asub müstiline pooleldisammaldunud ovaalikujulne kiviring. lisaks, sealses kohas, kus see kivisõõr asub, on lagendik ja ümberringi nii umbes 10x10 meetri raadiuses mingeid puid seal ei kasva. kivisöörist ja sealsetest kividest tuleb eraldi pilti ja juttu aga veidi allpool

x

üks paljudest hiidpedajatest. esmapilgul alt ülespoole vaadates tundus, et ta pikkusel lõppu ei olegi...  üsna kõrgele taevalaotuse alla kadus ta tipp ja kadusid ka ta oksad. Kivisõõri mäe keskkoht. muuseas, männimets pidavat kohaliku regilaulu järgi olema õige meeste mets

veel üks kaunis hetk valgekarvase kevadise seaherne (lathyrus vernus) seltsis. ja kes teab, ehk on siin tegemist koguni eraldiseisva ja ainulaadse kevadise seaherne iseseisva haruga. hetkel puudub info, et kuskilt loodusest oleks leitud valget isendit. valge isend on küll olemas aga see on teatavasti juba aednike edasiaretus. ja kui oletada, et see näiteks ongi selle isendi puhul nii, et ta on iseseisva haru esindaja, siis ei kõlaks tema liiginimi ladinakeelsena lahtyrus vernus lestimicus siinkohal üldsegi halvasti. lestimicus oleks siis tuletis Lestima külast. veel kasulikku lisainfot venekeelsest wikipediast (kare tõlge): "kaasaegses rahvameditsiinis usutakse taimel olevat südame-veresoonkonda raviv, valuvaigistav ja haavasid parandav toime. Lääne-Siberis ja Altais juuakse tükeldatud kuiva rohu keedist närvisüsteemi haigestumiste ja stenokardia puhul. taimekaunade keedist kasutatakse hambavalu puhul. seemnete keedisel on diureetikumivastane ja verejooksu peatav toime, samuti on see hea abivahend ka kõhulahtisuse korral. põletikuliste protsesside korral loputatakse taime leotisega suud ja kurku."

x

x

x

nimetuks jäänud maaliline soosaar Paisumäe soo lääneservas, Männituka mäest mõnesaja jalasammu jagu loodes. tundus ka eemalt vaadatuna kaetud ka põhiliselt männimetsaga

x

x

ellerheina (primula farinosa) õied Kivisõõri mäe loodekülje alt

x

Nurme-Uuetoa rahandik. siinne sügavsinises toonis taevalaotus oli midagi väga tavatut. tundus, et äikesepilvedega mänglevad Taevased väed olid tõesti tol päeval kõiksugust loomingulist väge täis ja kujundasid loodusvärve nii kuidas neile parajasti endile kõige rohkem meeldis

x

puu on puumahavõtjale karmilt kätte maksnud. lintsae lint on puusse kinni jäänud ja siin oma loomuliku otsa leidnud. Nurme-Uustalu rahandik

x

Kivisõõrimäe kakshark-hundipuu altpoolt vaadatuna. soosaare lääneserv

x

Mustikakivi Vetenurga mäest kirdes olevas ürgmetsas

palju kõneainet tekitanud legendaarne Kivisõõrimäe ovaalne kivisõõr. vaevumärgatavad rohusamblased kühmud ongi kivide asukohad. mis otstarvet kandsid need kivid siin ja miks on nende ümber selline korrapärane lagendik? ka siin pidi skeptik Härghein tõdema asja müstilisust. ükski loogiline mõttekäik ei suutnud siia normaalset seletust pakkuda

Härghein on unustanud ennast Ubasalu vikerkaarte alla

aukartustäratava hoiakuga kakshark-hundipuu Kivisõõri mäe lääneservast

x

x

Marimäe kõivupuu. oli teine selle väikse soosaare kõige vanem ja vägevam puu

viglakujuline puu Kolmekünka mäe keskkohast

midagi läks vist nihu?!? tagasiteel Ubasalu külavaheteed pidi Lestima poole liikudes avastasime ühtäkki, et olime sattunud "nihu teele"

videvik on laskunud Pruuli nurmele. tuhmid ja hämarad toonid hakkavd iga hetkega aina rohkem esile tõusma

Lestima rännak
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,9 km
Asukoht: Lestima küla, Ubasalu küla, Paisumäe soo, Vardi jõgi, Märjamaa vald, Raplamaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar