lepapuu seest välja piiluv lapik pea. siinse kohapaiga vardja. Kuuskemäe lõunaosa
keskpäevases sinisuses viibiv vana kõivupuu. tema tüvest ja suurimast oksast joonistub välja U-kujuline täht. ja kui nüüd tähenduslikkusest rääkida, siis pean nentima, et edasise osas oli sellel tähel täitsa õigus sellise huvitava vihje väljaandmisel. nimelt, ka rännuliste edasine rännutee kulges siit edasi pilvedelt vaadatuna sellise u-kujulise rajana, esiti põhja suunas, siis loode suunas, seejärel veidi ka lääne suunas, mispeale võeti suund edelasse ja sealt ka kohe lõunasse ... seega, lõppkokkuvõtttes tuligi selline tagurpidikujuline u-täht ja tähenduslikkuse koha pealt siiski üsna kümnesse pandud selle vana kõivu poolt. kinnitan siinkohal, et nimetatud rada oli juba mitu päeva ennem paika pandud, seega ei saanud see vahva kõiv oma vihjega meie liikumisi enam oluliselt mõjutada. Kuuskemäe põhjanurk
Seakambremäelaste abstraktsetes kriipsujukudes "Tere tulemast" kutse linnavurledest rännulistele. Seakambremägi "lambapea suu" juures
selline nägi välja valgusrohke Marjasaare maailm vaadatuna Marjasaare kivi pealt. kivi all (vasakult paremale) on rännulised Jõhvikalemb, Kiira, Martin, Pihlapiiga, Anne ja Illinor. huvitav on see, et igaühel on neist käsil parajasti oma isiklik tegevus, kes vaatleb loodusilu enda ümber, kes naudib päikest, kes unistab niisama jne jne
sinirohelistes ebamaisetes toonides samblikukera või samblikumaailm (kuidas soovite) Marjasaare kivi lõunaküljel. need lõhed selle sambliku peale annaksid isegi sellele justnagu mingit teatud dimensioonilist sügavust ja üldkvaliteeti veel juurdegi
Marjasaare kivi samblikumaailm vaadatuna eemalt. taustaks olev sinitaeva sinisus on küllaltki hästi ühtimas ja harmoniseerumas sambliku ebamaiste värvitoonidega
hetk enne ametliku grupipildi tegemist Marjasaare kivi juures. rännulistest võib märgata, et nad on veel pingevabas "grupipildieelses" olekus
simajad niinepuud Marjasaarest loodes, sinitaevas nende latvade kohal ja üksik "Navitrolla" pilv kõike seda head veel paremaks tegemas. see oli ka päeva üks kolmest kõige sinimustvalgemast hetkest. see kohapaik võis ennemuiste olla kas soosaar või Marjasaare soosaare loodepoolsem kõrgem koht. siinse kõrgema paiga põhjapoolses nurgas kasvas kaks pilkupüüdvat erikujulist niinepuud. ei julge küll lõplikult kinnitada, kuid esialgse vaatluse järgi tundusid mõlemad olevat niined - üks oli pikk ja teine lai - nii neid edasidi ka nimetan - Pikka Niin ja Lai Niin. miskipärast, eriti just tänapäevaseid reljeefe vaadates, tundub mulle selle paiga kunagi ammu olnud eraldiseisev soosaare staatus isegi usutavam. edaspidi on kohta mainitud kui Niintemägi
rännuline Anne on peitnud ennast Laia Niine taha. Niintemäe põhjanurk
teine sinimustvalge hetk avanes Niintemäe niinepuude juurest. vaade siit loodes asuvate suurte laante suunas, mille taga peaks asuma kuldse nimega paik - Kullamägi
Pika Niine hõbedane tüve- ja kuldne ladvajooks
looduslikud kujundid Pikal Niine oksamurdumise kohal
ja selline nägi välja selle rännaku kolmas kõige sinimustvalgem hetk. taamal kaugustes paistmas Sooniidu talukoha kunagine kelder
Sooniidu kelder lähedalt vaadatuna. vaade sellele läänest
väike Kräsuhaavamägi. siin kasvas üks krässus okstega haavapuu, kuval vasemalt teine
krässus okstega haavapuu ehk Kräsuhaab altpool vaadatuna. sel puul oli tavalise haavapuuga võrreldes oksi mitu korda rohkem ja nad kasvasid siin üsna tihedalt külg-külje kõrval moodustades puu tüve ümber justkui mingi kammimata juustesaipuntra
iseäralik teemärk Kräsuhaavamäe kirdeserva veeres. üks tunamullune leht oli end osavasti kahe oksa vahele paigutanud ja nägi seal nõnda üsna tähenduslik välja
metskitse (capreolus capreolus) väikesed mustad pabulad. Kuuskemäe lõunaosa
Kuuskemäe kuused. soosaare keskkoht
kolm lähestikku vastu nõglapuu tüve kasvavat puuseent. tõenäoliselt on tegemist kännupessidega (fomitopsis pinicola). Kuuskemäe keskkoht
"kõrvad ülespoole ja samblane läkiläki peas" väljanägemisega ebatuletalik (phellinus igniarius) kasvamas kõivupuu peal. Kuuskemäe keskkoht
lähemal vaatlusel selgus, et ebatuletaela all on veel ka üks pikkade esijalgadega ämblikmees, oletatavasti keegi sireämbliklane (tetragnatha montana). kamuflaažina ta sulandus sinna osavasti ja pinnapealse vaatlemise hetkel jäigi lihtsalt märkamatuks, kuniks inimlaps selle pinna vaatlemisel sellesse natuke sügavamale läks
pikkade esijalgade ämblik vaadatuna profiilis
Ruta poolt avastatud seenepuu ja selle seenerohke ladvik. Kuuskemäe keskkoht
kobaras pajutaelikud (phellinus conchatus). vaade neile alt. väärib info mõttes märkimist, et Taanis on näiteks just selle puuseene alt leitud Euroopa väikseim putukas - Baranowskiella ehnstromi, kelle pikkus oli vaevalt 0,45 mm. ja esialgse uurimuste järgi tundub neile meeldivat kasutada eluasemena just pajutaeliku "sooje kambreid". allikas:
http://sciencenordic.com/europe%E2%80%99s-smallest-beetle-found-denmark . Kuuskemäe põhjanurk
selle sambla all ongi peidus pajutaelikud (phellinus conchatus). vaade neile ülevalt
kolmes erinevas variandis tapeedimustrid lepa koorte peal - siit võib leida hallikaskriipsutähnilise (üleval vasakul), ruugekarvatriibulise (kõige suuremalt keskel ja all) ja ruugekarvatäpilise (üleval-keskel paremal). Kuuskemäe põhjanurk
... ja hallikaskriipsutähniline muster lähedalt vaadatuna
triibulised tuletaelad (fomes fomentarius). Kuuskemäe loodenurk
triibuline tuletael (fomes fomentarius) meenutamas justkui maitsekalt kujundatud duššisegisti otsikut. Kuuskemäe loodenurk
veel duššisegisti otsikut meenutava väljanägemisega tuletaelu (fomes fomentarius) Kuuskemäe loodenurgast
kotkaküünist meenutava kujuga tõrupuu väikesel soosaarel Kuuskemäe ja Vasaramäe vahel
puunoti peale tekkinud valge lumevaiba alt paistavad välja tunamullused rohukõrred. need kolletunud rohukõrred on üsnagi stiilselt vangis ülemise ehk siis puu pea oleva lumevaiba ja alumise ehk siis maa peal oleva lumevaiba vahel, tekitades sedamoodi üsnagi pilkupüüdva kunstilise lahenduse. Vasaramäe põhjaserv
seisvad puud ja nende vahel ristatud puud. vaatepilt meenutab üks ühele ruunide (geibu - X) ja (isa - I) kombinatsiooni. mõlemad on vägevad ruunid. esimese (geibu) tähendus on mütoloogia järgi kink, andmine ja saamine, tasakaal. jumaluseks on sel ruunil Odin ja häälikuliselt vastab see G-tähele. teine (isa) ruun viitab jääle ja individualismile. seda kasutatakse kaitseks ja tõrjumiseks. selle jumalused on Verdandi, Rind ja Skadi. häälikuliselt vastab see I-tähele. veel huvitavam teave on aga see, et seesamane sümbolmärk on ka hagal-ruuni alternatiivne vorm ja ühtlasi teatakse seda ka võimsa sümbolina. Eddred Thorsson nimetab seda oma raamatus "futhark - a handbook of rune magic" ilmapuu Yggdrasili kosmiliseks mustriks. olles samuti tähenduslikult ka lumehelbeke, tähendab see sümbol lisaks veel ka kaitset ja maagilist tööd maailma seaduste abil ja läbi. küsimusele "mis on hagal?" vastab Hagali õpetuse eestvedaja Ralf Neemlaid oma kodulehel
www.hagal.ee järgmist: "HAGAL ON RUUN, MILLEGA SEOSTATAKSE VABADUST, VABANEMIST JA MUUTUMIST, SAMAS KA TERVIST JA HEAOLU. TA TOOB ÄRKAMISE UUELE ELULE, MIS VÕIB OLLA NII RAHULIK KUI ÄKILINE, SARNANEDES RAHEHOOGA, MILLE MÖÖDUDES AVASTAME END UUES MAAILMAS, MIS VAJAB VUNDA-MENDIST ALATES ÜLESEHITAMIST. HAGAL TÄIDAB SU VÕIMSA ENERGIAGA, MILLE TOEL KÕNDIDA ENESELEIDMISE TEEL." Vasaramäe idaserv
üksiku põlispuuga (suur kõre) selle keskel soosaareke Vasaramäest idas-kagus
õhulise võsadekoratsiooniga ümbritsetud sookask Tedrekatkumäe ja Vasaramäe vahel
Vasaramäelaste tervitussõnum rännulistele
... ja sama tervitussõnumi lisa. Vasaramäe kagunurk
rännuliste puhkehetk Vasaramäe kagunurgas
need kriipsujukud ja kujundid näitavad, et rännulised on jõudnud otsapidi Seakambremäele. kui ma ei eksi, siis see peaks olema seakambremäelaste tervitusteksti mingi lisalause. Seakambremäe kagunurk "lambapea suu" juures
kirjadega puu Seakambremäe kaguservas
Seakambremäe üks mitmetest teljepuudest, kes taevast soosaarel kohal hoidsid, et see alla ei kukuks. seesinane kõre kasvas soosaare keskkohas
kännupesside (fomitopsis pinicola) lumemütsides perekond Seakambremäe keskkohas
eesmärgi (või eesmärkide) suunas liikuv sireämbliklane (tetragnatha montana). oli astunud teine kellegi rännulise lumejälje sisse. Seakambremäe keskkoht
kellegi kuuse juurte all olev koobaselamu. Seakambremäe põhja-kirdeosa "lambapea silma" peal
üksik samblatükike lumel. tavaliselt me ei kipu nagu väga samblaid-samblikke looduses ringi liikudes märkama või märkame neid teiste looduses olevate asjade seas kõige viimases järjekorras, nad on kuskil muuseas olemas ja on kuidagi nagu tavalised asjad, kuid kui neid leidub looduses eraldiseisvatena, üksikutena ehk nn kontekstiväliselt (oma loomulikust keskkonnast väljarebituna), siis on nende olemus justnagu mõneti teistsugune, ja läbi selle on ka nende ilu ja võlu palju rohkem hoomatavam ja küllap ka selgem ning sestap siis suudamegi neid seeläbi ka rohkem märgata. Seakambremäe põhja-kirdeosa "lambapea silma" peal
veel üks olulisemaid teljepuid (keskmises vanuses vana kõre) Seakambremäe põhja-kirdeosas "lambapea silma" peal. "lambapea silm" oli üks eriskummaline väike künka moodi mägi või mäe moodi küngas Seakambremäel. mainitud soosaare reljeefid meenutavad taevast vaadatuna nagu mingit paremale vaatavat lambapead, millel suu ja ka silm täitsa olemas. silmaks siis ongi üks väike ümar küngas soosaare põhja-kirdeosas. ühesõnaga, selle kõre all sai siis oldud ja natuke oleskletud ja häid tundeid põue kogutud
kuuskede uus tulemine. Seakambremäe põhjanurk
kuused kui sambad. Seakambremäe põhjanurk
taaskord hagal, hagal-sümbol või hagal ruun, kuidas soovite. rohkem juttu hagali kohta leiab eespool. see märk kordas ennast sel rännakul vähemalt kahel kui mitte kolmel korral. midagi väga semantilist oli igatahes selles kõiges. Seakambremäe põhjanurk
kuuserohke ürgmets Sekambremäe põhja-loodeservas
vanad sammaskõred Seakambremäe loode-lääneservas
rännuline Kiira tegemas tutvust Seakambremäe loode-läänservas asuva suure ja vana ilmasammast-teljepuud meenutava kõrega. see kõre oli kõikidest sellel rännakul kohatud kuuskedest kõige vanim ja kõige suurim ning sestap siis ka kõige auväärseim
Oravatamm Seakambremäe läänenurgas. Oravatamm sellepärast, et keegi uljas pähklipureja oli sellesse oma hubase elamise sisse ehitanud. tundus, et eluvaim oli tammest juba lahkunud, kuid siiski püsis tema maapealne materiaalne osa veel visalt edasi, olles justkui auväärt suunanäitajaks ja majakaks veel ka järgnevatele põlvedelegi
Oravatamm altpoolt vaadatuna
Oravatamme koore all toimetas juba oma tegemisi üks tundmatu halliurmakarvakirju röövik
Oravatamme all olid siin-seal tühjad lõhutud pähklikoored
kuldsed videvikueelsed hetked Seakambremäe Oravatamme juures. rännulised on parajasti uudistamas vana tõrupuud, imetlemas selle tüvejooksu ja kauneid kumerusi
päikeseteradega ääristatud väike kuusepuu ja puukänd keset videvikuvalgusega kaetud kõva koorikuga lumevaipa. Seakambremäest kagus olev madalsoomets
videvikukiirtes kümblev kuldne mänd. Männilagedamägi
Männilagedamäe kuldne mänd altpoolt vaadatuna. on näha kuidas kellegile metsapuudest on jagunud kuldseid päikeseterasid keskmisest rohkem
rännuliste meditatiivne olekslushetk Männilagedamäe kurrukil ehk lagendikul. olesklevate rännuliste Ruta (parempoolne mustas) ja Pihlapiiga (parempoolne tagumine) sekka on vasakult poolt lisandumas ka rännuline Kiira
auklikuks toksitud rähnipuu meenutas justkui mingit väikeste metsaelukate korruselamut. laanemets Seakambremäest lõunas
lumekooriku alt välja vaatavad tunamullused taimevarred. Marjasaare väli
paaris-kolmes kohas peamiselt Kuuskemäe kesk-ja põhjaosas olid mitmete kuuskede alla tekkinud arusamatud "kuuseokstest väljad"
tervitamas uut algust. samblatuust oli lumekoorikust läbi pugenud ja on nüüd taas valmis vastu võtma uut algust ja koos sellega kaasnevaid uusi väljakutseid. Kuuskemäe keskkoht
ümberkukkunud kuuse juurte juures kasvav kännupess (fomitopsis pinicola). Kuuskemäe põhjanurk
kevadvalguses kümblev madalsookaasik Kuuskemäe ja Vasaramäe vahel
Vasaramäe üks kõige vanemaid puid, mis sel rännakul silma hakkas - kobruline kaheharuline kõivupuu soosaare keskosast
selle aasta esimesed taimed. Vasaramäe keskkoht
keskeas kuused Tedrekatkumäe põhjaservas
maailm läbi kuusekoorikurulli. Tedrekatkumäe keskkoht
tedrepabulad kivil. Tedrekatkumäe keskkoht
Marjasaare rännak:
Osalejad: Ruta, Tuuli, Pihlajuus, Pihlapiiga, Illinor, Anne, Kiira, Jõhvikalemb, Martin, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Marjasaare talukoht, Igavere küla, Raasiku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar