kotkas Pühapõlde kohal tiirutamas. üle teine julge lind, tiirutas kaua inimlaste peade kohal. arvatavasti vist konnakotkas
harilik kuldkann (helianthemum nummularium) koos selle peal oleva "valge surma" ehk krabiämbliku värvi muutva emasisendiga (misumena vatia) Ohtla Hiiemäe idaservas
kividega kaunistaud roheline vaipkate. Ohtla Hiiemäe keskkoht
koonusekujulise mütsikesega tundmatu seen Mokrikumäe keskkohas
raviseente nimekirjas tublit esikohta hoidev lugupeetud lakkvaabik (ganoderma lucidum) kasvamas tamme paha pea. muu maailm teab teda peamiselt reishi nime all. esimesed allikad, kus kirjeldatakse reishi kasulikke omadusi, on leitud Hiinast ja ulatuvad ajas tagasi 11 sajandisse e. Kr. sealt on teada, et seen tõstab hingelisi võimeid ja parandab tõbesid. tema kohta on öeldud, et ta annab igavese nooruse. teda on nimetatud ka jumalikuks rohuks. seenel on vägagi erilised omadused - ta suurendab hinge jõudu ja tõstab emotsionaalset meeleolu, niisamuti rahustab "ülierutunud" närvisüsteemi, põhjustamata seejuures unisust, Ameerika teadlane Terry Willard, tundes paljusid idafüsioteraapia saladusi, nimetab seda "hinge potentsi ja meedikute imestuse taimeks". Taevalabidamäe keskkoht
rukkisinine (centaurea cyanus) Pühapõlde odrapõllu vahel
peamiselt niinepuudest koosnev puudesalu Ohtla Hiiemäe loodeosas
altari moodi koht Ohtla Hiiemäe loodenurgas, selle keskel üks iseäralik kivi. kivi oli justnagu selleks seal, et sellele istuda või sellele midagi panna
... ülemise kuva jätk. see iseäralik kivi oli ümbritsetud kaarjalt paljude pärnadega
kümnekonnast pärnast koosnev pärnakamber Ohtla Hiiemäe loode-lääneosas. siin sees on hea endast kosmilise ajatuse võnkeid läbi lasta
eriskummalise kujuga kivi Ohtla Hiiemäe keskkohas
tundmatu valge seen Ohtla Hiiemäe keskel oleval karjamaal. seen tundus sarnanevat hiid(muru)munale (langermannia gigantea)
suured kivid Ohtla Hiiemäe lääne-loodeosas olevas metsatukas
veel suuri kive Ohtla Hiiemäel olevas metsas. kogu see mägi oli üsnagi kividerohke. kõige rohkem suuri kive asus Hiiemäel asuva metsa ja sellest eemal olevate pisikeste pärna-ja sarapuusalude vahel
pilkupüüdev rohelisel muruvaibal lebav kivi. Ohtla Hiiemäe kesk-lõunaosa
pihlakakobar (sorbus aucuparius). Ohtla Hiiemäe lõunaosa
Hiiekivi Ohtla Hiiemäe kaguservas olevas sarapikus. vaade sellele ida poolt
Hiiekivi loode poolt vaadatuna
pihelgas. Ohtla Hiiemäe lõunaosa
eelmise kuva jätk. seesama pihelgas koos oma marjakobaratega lähedalt vaadatuna
kivikünka peal kasvav hiieõunapuu. Ohtla Hiiemäe kagunurk
hiieõunapuu õunad
hiielodjapuu (viburnum opulus) kuldse varjundiga urmakarvased marjad. Ohtla Hiiemäe lõunaserv
hiieõunapuu eemalt, s.o. edela poolt, vaadatuna. pole kunagi ennem juhtunud õunapuid nii vaimustunult vaatama. olen miskipärast võtnud neid kui tavalisi puid keset kõike muud. kuid siia ta sobis ja temast kiirgas mingit ülimuslikku auväärsust
Pühapõlde odrapõld
rännuline Kiira on hetkeks seisama jäänud, et Pühapõlde ordapõllult tulevat iidsed hingust ja sellest kantud lummust endast läbi lasta
kuskil suure odravälja sees kasvas ka väike rukkiväli
valgeõieline tara-seatapp (calystegia sepium). Pühapõlde ordaväli
... ja kohe tema kõrval pool sammu eemal kasvas ka roosaõieline tara-seatapp (calystegia sepium). Pühapõlde odraväli
pärandkultuuri jäljed - puukoltsid ja neid ühendav vanamoodne nael vanas vaherpuus. Ungalepa mahajäetud talukoht
Ungalepa mahajäetud talukoha vana vaherpuu. oli teine selle aasta rännakutel nähtud vaherpuudest seni kõige suurem ja suursugusem. Ungalepa kohanimest. selle sõna esimese liite etümoloogiline tähendus võib olla seotud hingega. raske on täpselt öelda, aga tundub, et hingele või hingelisusele viitav töhendus oleks justnagu kõige loogilisem. ajapikku võis see moonduda (h)ingest angeks vüi angaks (nagu see on juhtunud Angasillaga ja tõenäoliselt ka Anglaga mujal Eestimaal) ja siis hiljem ka angast ungaks. hinge tõlgenduse kasuks räägiks ka selle koha asend. see asub Ohtla Hiiemäe ja Pühapõlde vahel. väga võimalik, et selle kunagine nimetus võis olla (H)ingeleppe või (H)ingelõp(p)e. Hingeleppe nimelise tähenduse juures võiks oletada selle paiga seost mingite hingelepingutega seoses. vahest andsid inimesed siin kaugetel aegadel mingeid vandeid või sõlmiti siin mingeid olulisi elulise tähtsusega leppeid... miks mitte siis ka näiteks nn hingeleppeid. alternatiivina sobib siia ka Hingelõpe. viimase kasuks räägib ka siin lähedal voolav Lõpe-nimeline jõgi
ühe Ungalepa mahajäetud talukoha kuivanud põlispuu sisse oli tekkinud selline looduslik avaus, mis meenutas justnagu kellegi silma
ja nägu mis selle silma ümber oli moodustunud sarnanes väga jänesele. jänes aga oli sel päeval ka see loom, kes Ohtla Hiiemäele jooksis, korraks seisma jäi ja siis edasi jooksis
Kiira matkaumakad sulandusid ühtäkki loodusega ja moodustasid justnagu ühe terviku. värvid ja mustrid nii umakate peal kui ka sellest väljaspool kattusid täielikult. Ungalepa mahajäetud talukoht
viha (humulus lupulus) õied. Ungalepa mahajäetud talukoht
punase sõstra marjad (ribes rubrum). Ungalepa mahajäetud talukoht
ohakatepaar Ungalepa mahajäetud talukohast edelas
põldmuraka (rubus caesius) õis. Ungalepa mahajäetud talukohast edelas olev põlluäärne
hõbetäpik (argynnis aglaja) ohakalise peal altpoolt vaadatuna. Ungalepa mahajäetud talukoha äärne
sama hõbetäpik (argynnis aglaja) pealtpoolt vaadatuna. Ungalepa mahajäetud talukoha äärne
Pühapõlde kohal tiirutav kotkas
silmarohi (euphrasia officinalis) Pühapõldel kasvava püha odrapõllu edelaservas. "Kuid silmad pole ainukesed, mis sellest taimest abi võivad saada. mitmeti on leidnud kasutamist ka selle taime tee. viimane on nii allergia-ja põletikuvastane kui ka lihtsalt rahustava toimega. teda soovitatakse allergilise nohu, hingamis- ja seedeteede põletike puhul. lisaks öeldule on teada ka silmarohu kõhtukinnistav toime." allikas: bio.edu.ee
piimarohu (taraxacum officinale) sisemaailm. Pühapõlde mahajäetud talukoht
pärandkultuur Pühapõlde mahajäetud talukoha juures - vana jalgratas
eelmise kuva jätk. vana jalgratta sadulaosa konstruktsioonid
siin-seal kasvava üksiku põlispuuga võsastunud metsaalune Pühapõlde kunagise talukoha keldrihoone (kuval vasakul pool olev küngas) juures
Pühapõlde kunagise talukoha maapealse keldri avaus. keldrihoone ise meenutas kolmest ilmakaarest mullakamara all olevana kui mingit suurt ja kõrget hauakääbast
peamiselt paekividest laotud vana kiviaed mahajäetud Pühapõlde talukohast lõunas. ilmselt siinkohal (kiviaiast vasakul) oli mingi värava koht
vana remmelgas ja Vahtralemb mõtlikuna selle all. metsaaalune mahajäetud Pühapõlde talukohast lõunas
harilik käoraamat (gymnadenia conopsea) madalsoisel mätlikulagendikul Pühapõlde ja Lõpe oja vahel
lilleämblik (misumena vatia) Kiira peedikarvasel kuuel. kuna ämblik on sage külaline käpaliste peal, siis ilmselt just käpalistele omane roosakaspeedikarvane värv tõmbas selle valgekarva ämbliku ka Kiira kuuele, mis ju samuti samades värvides kui käpaliste õied
keegi tundmatu taim oli oma pea (ilmselt tulevase õitekobara) langetanud... ja ilmselt ootas parajasti uute sobivate sirguajamishetkede uut tulemist. mätlikumets Lõpe ojast kirdes
Lõpe oja ja koht (peenike painduv kasevars), kust sai üle mindud. oja ise oli erinevates kohtades u meetrise-pooleteisemeetrise sügavusega (koos mudakihiga)
selle seene võimalik kandidaat oleks bertilloni riisikas (lactarius bertilloni). Mesilasemäe keskkoht
üksik sarapuude vahel lamav sammaldunud kivi Mesilasemäe põhjasevas
ruugekarvased tammelehed tuhmrohelistel piibelehtedel. Mesilasemäe keskkoht
linnupesa puu ladvas. Mesilasemäe keskkoht
tõrupuud Mesilasemäe kesk-kaguosas. natuke meenutas siinne maastik kunagist puisniitu
küljele kukkunud haab. osaliselt küll murdunud, kuid osaliselt olid veel puukiud hoidmas mõlemat poolt (tüve ja kändu) ühes tervikus. Mesilasemäe loodeserv
haavapuu juured kui väänlevad siud. Mesilasemäe lõunaosa
kroonhariku (clavicorona pyxidata) sisemaailm. Mesilasemäe lõunaserv
kroonharik (clavicorona pyxidata) eemalt vaadatuna
väga mätlikuline madalsoo või siis lihtsalt öeldes mätlik-madalsoo Mesilasemäest lõunas. kuva pealt on näha kuidas rännulised sellel käies üritavad kõigest väest tasakaalu hoida. esireas Vahtralemb, talle järgnevad Päevapaiste ja tema taga Metssiga
harilik angervaks (filipendula ulmaria) Mokrikumäest kirdes olevas soometsas
Taevalabidamäe kivi. ühes kohas kivi peal koosnesid tema pealmised kihid üsna pilkupüüdvatest kristallikujulistest mineraalidest (nagu kuva pealt näha) ning teiseks, kivil oli omapärane kaardus kuju. kui võrrelda seda kivi kivist valliga, siis valli otsad olid kaardu lõuna poole, moodustades seal sellisena kui mingi kaardus kindlustise. kivi oli Taevalabidamäe soosaare üks kolmest erilisemast vaatamisväärsusest. Taevalabidamäe kirdeserv
huvitava valgepunalaigulise kübaraga tundmatu seen Taevalabidamäe keskkohas
väikest lasna meenutav lugupeetud lakkvaabik (ganoderma lucidum). Taevalabidamäe lõunaserv
lakkvaabiku (ganoderma lucidum) seenekübara peal olev läige ehk siis see, mis annabki sellele hinnalisele puuseenele tema nime - lakkvaabik, läikvaabik. Taevalabidamäe lõunaserv
"põhja konna" kõike jälgiv silm. tegemist siis tammepahkade suurmoodustisega ühe keskpärase tamme tüve alaosa ümber. oli siis teine moodustunud juurtest kõrgemale ehk siis tüve ja juurte vahele. väliselt meenutas ta tõesti justkui mingit väga kärnalist ja kobrulist suurt konna
"põhja konna" naha kobruline tasapind
"põhja konn" eemalt vaadatuna. tema kõhu alt välja tulevad tammepuu juured annaksid justkui tunnistust suure konna paljujalgsusest. Taevalabidamäe lõunaserv
päevapaabusilm (inachis io) käoraamatu (gymnadenia conopsea) peal. madalsoo Taevalabidasaarest edelas
sigade kõhualuste hõõrumise koht. Laaridomäe (Laaridumäe) kirdeserv
pärnasalu Laaridomäe (Laaridumäe) soosaare keskkohas. ühe kõverdase puu peal on rännuline Kiira parajasti oma rännuväsimust välja puhkamas
tähendusliku seljapealsega ristiämblik (araneus diadematus) Laaridomäest kirdes olevas siirdesoos. sellel joonistuks välja ülevalt alla vaadatuna justkui mingi omapärane kolmainsus - inimene, kass ja öökull. kes näeb, see näeb
Roomatimäe soosaare edelaväravad. asus teine Roomati talukohast idas sealsete paksude metsade, kõrkjaliste siirdesoode ja muhklike mätlike vahel
halliruugetriibuline linnusulg Roomatimäe edelakülje veeres olevas madalsoos. pidi olema keegi suur ja ilus lind, kes selle sule siia maha poetas
põlishaab Roometimäe kirdeservas. selles soosaare nurgas kasvaski peamiselt vanadest haabadest koosnev haavik
ruuge-roostekarvase pulbriga kaetud jänesvaabik (ganoderma applanatum) Roomatimäest kirdes olevas metsas
tundmatu lutiklane vana laguneva kännu peal. Roomatimäe soosaarest kirdes olev mets
vana sammaldunud kiviaed Mägede talukoha ja Lepiku talukoha vahel olevas metsas
eelmisel kuval olevast kiviaiast asus tüki maad ida pool metsa vahel selline iseäralik (peamiselt suurtest) maakividest kuhjatis. kunagise (muinas)põllukivihunniku jaoks liiga suur, omanäoline ja pealegi veel üksik, sest teisi kivihunnikuid tema ümber ei lähemal ega kaugemal ei paistnud
vana puu, selle juurtekobar ja tühjaks kuivanud looduslik veesilm selle all. muuseas, see veesilm võis vabalt ka mingi kuivanud allikas olla. Lepiku talukohast loodes olev lodumets
kahest puust moodustunud looduslikud väravad Vanakopli endise talukoha juures
kas kivide korrapäratus või hoopis varjatud korrapära? videvikuootel Ohtla Hiiemäe põhjaserv
Ohtla rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Metssiga, Kiira, Vahtralemb, Jahilemb, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Ohtla Hiiemägi, Ungalepa talukoht, Pühapõlde talukoht, Lõpe oja, Ohtla küla, Martna vald, Läänemaa
