Esmaspäev, 11. juuli 2016

Pruttvõhma rännak 09.07.2016

tundmatu punase ninaga herneline. teeäärne Selimäe peal Seli küla keskkohas

tavatutes urmakarvastes värvitoonides kurekell (aquilegia vulgaris). teeäärne Selimäe peal Seli küla keskkohas

urmakarva kurekella (aquilegia vulgaris) valge sisevooderdus

muskussikk (aromia moschata) ja teda saatvad kärbsed valgeõielise sarikalise peal. teeäärne Selimäe peal Seli küla keskkohas

sõlmine kesakann (sagina nodosa). teeäärne Selimäe ja Mädajärve rabametsa vahel. taime rahvapärane nimetus kahetsemisrohi viitab sellele, et taimega võisid olla seotud mingid nõidumistoimingud

rabamurakas (chamaemorus rubus) Mädajärvest kirdes olevas rabametsas

esimene kokkupuude Mädajärvega. kuval selle vesiroosiderohke kirdekallas. tasub märkida, et 19.sajandi teisel poolel oleval Harju-Jaani mõisakaardil kandis see järv veel Mudajärve nime

simajas loodusilu Mädajärve kirdekala juures

valgete vatipilvedega ilustatud simajas sinisus-rohelusest kantud loodusilu Mädajärve idakalda veeres

üksik kõiv Mädajärve kagukaldal

veidi maad eelmisest üksikust kõivust eemal ilmestasid Mädajärve kaldaäärset veel kaks pilkupüüdvat kõivupuud

valged vesiroosid (nymphaea alba) Mädajärve kagukalda juures. huvitavat teavet selle salapärase taime kohta: "signatuuriõpetusest lähtuvalt oli vesiroos oma säravvalgete õielehtedega puhtuse ja kasinuse sümbol. nii oli Plinius Vanem veendunud, et vesiroosi õite või seemnete söömine võimaldab kaksteist ööd järjest vältida himuraid unenägusid. ka Dioskurides kirjutas: "seda juurt on hea juua ka ebapuhaste unenägude vastu, sest ta kaotab nad täielikult ära." see veendumus kandus nähtavasti uusaega välja. vesiroosiseemned aitasid väidetavalt munkadel ja nunnadel kasinustõotust pidada." allikas: wikipedia

valge vesiroos (nymphaea alba) lähedalt vaadatuna. tasub teada veel sedagi, et näiteks Vana-Egiptuses oli valge vesiroos rituaaltaimede seas. tal arvatakse olevat nii nagu siniselgi vesiroosil hallutsiongeenne toime

suveidüllist kantud kaldaäärne Mädajärve lõunakalda juures

kõrrelise otsas jalutav ogasäär-sinitiib (plebejus argus). Mädajärve edelakallas

pikk ja ilus käpaline Mädajärve läänekalda veerest. ei osanudki teda seal määrata, näolapi ehk õite huulte järgi justkui nagu vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii), kuid pikkuse poolet natuke ebatavaliselt kõrge. nimelt tavaliselt on vööthuul-sõrmkäpad ikka poole väiksemad

eelmise kuva jätk. sama kaunitar lähemalt vaadatuna

veel üks paljudest nägusatest vööthuul-sõrmkäppadest (dactylorhiza fuchsii) Mädajärve läänekalda veerest

nagu juuksed või lõngatükid - villpea (eriophorum) perekonda kuuluvad rabataimed. Mädajärve läänekalda äärne

suvekaunidus Mädajärve läänekalda ääres oleva metsa peal ja kohal

ogasäär-sinitiib (plebejus argus) Soolembese matkasoki peal. Mädajärve loodekalda äärne

ogasäär-sinitiib (plebejus argus) askeldamas edasi matkariiete peal

.... ja veel ja veel... püüdmas rännuliste pilke

hinge heitnud suur (umbes pöidlapikkune) mardikas Mädajärve loodekalda vetteminemise puitplatvormi peal

rohusilmik (aphantopus hyperantus) soopihla õie peal. Mädajärve loodekalda äärne

metsamaasikas (fragaria vesca) nimetul soosarel Mädajärvest loodes ja Käpavaibamäest edelas

loomulikud laigud käpalise lehel. madalsoo Käpavaibamäest edelas

õitemeres käoraamat (gymnadenia conopsea). Käpavaibamägi

õitemeres vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii). Käpavaibamägi

veel käpalistest iludusi Käpavaibamäelt - heledate mustritega (ja erinevalt ülemisest isendist ka veidi teistsuguse mustriga) vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii)

ja veel üks omanäoline vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii). on huviväärne, et väikse ala (suhteliselt tilluke soosaar - pikkus-laius: u.8 x 8 m) peal oli palju eri nägu ühe ja sama liigi käpalisi (vööthuul-sõrmkäpp). Käpavaibamägi

paistab olevat kollane pilvik (russula claroflava). Käpavaibamäe ja Matsuotsamäe vaheline madalsoo-lodumetsailmeline maastik

lugupeetud ravimtaim metskanep (lysimachia vulgaris). "seda anti hakatuste ja vistrike vastu. hakatuseks peeti selliseid vistrikke, mis on hakanud tekkima näiteks saunas käies või maapinnal istudes. mõnel pool on aga temaga ravitud isegi südamerabandust. peale selle on rahvameditsiinis kasutatud teda ka paisete korral, verejooksu peatamiseks, palaviku alandamiseks ja skorbuudi vastu. mõneti on teda kasutatud ka kariloomade arstimisel." allikas: bio.edu.ee. väike mätlikulagendik Matsuotsamäe kaguserva veeres

väike-tondihobu (brachytron pratense) Matsuotsamäest kagus oleval tarnalagendikul

rohelised salu-siumarjad (actaea spicata). Matsuotsamäe kagunurk

x

x

põlismets Matsuotsamäe keskkohas

lainetava kübaraga punakas puiduheinik (tricholomopsis rutilans). Matsuotsamäe loodenurk

veel üks punakas puiduheinik (tricholomopsis rutilans). kasvas eelmise (vt ülemist kuva) külje all. Mastuotsamäe loodenurk

x

Kassaansumäe lõhestunud hiidrahn. selle all oli kellegi koobas. siitpoolt paistev alumine suurem avaus oligi vist n.ö. kivialuse koopa peaväravaks. soosaare kagunurk

vana pärnamets Kassaansumäe ida-kirdeosas

mägrakoopa avaus. mägralinnak Kassaansumäe kirdenurgas

x

üksteist embavad niinepuud. Kassaansumäe põhjaserv

Kassaansumäe embavad niinepuud altpoolt vaadatuna. siit sellise nurga alt vaadatuna võib isegi rohkem hoomata seda kuipalju ja millise keerdumuseastmega on nad üksteise ümber kasvanud

x

x

x

x

x

x

x

rännulised Pihlaapiiga ja Anne hiidkõre all. nõnda eemalt vaadates võib hoomata kui pisikesed on inimesed selle puu puuhiiglase kõrval. Kassaansumäe põhjanurk

x

x

x

x

x

Pruttvõhma kõrgeim koht - siin kasvasid sarapuud kõrvuti üksikute suurte kõredega ja tõrupuudega. soosaare keskkoht

paljudest vööthuul-sõrmkäppadest (dactylorhiza fuchsii) moodustunud vaipkate Pruttvõhma põhja-kirdeserva külje all

üks paljudest Pruttvõhma põhjakülje all kasvavatest vööthuul-sõrmkäppadest (dactylorhiza fuchsii)

x

x

Pirita ehk Hirve jõgi ja selle taevased peegeldused Limu küla edelaservas asuva Männiku talukoha lähistel (sellest loodes)

x

x

x

Vaskjala tamm põhja poolt vaadatuna

Vaskjala tamme kobruline tüvekoor ja oksad lähedalt vaadatuna. võib märgata, kuidas väsinud päeva viimased kiired ja sellest kantud varjud on parajasti mängisklemas puu okste peal ja vahel

Pruttvõhma rännak:
Osalejad: Anne M., Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 14 km
Asukoht: Pruttvõhma soosaar, Mädajärv, Limu hoiuala, Seli küla, Vaskjala küla, Rae vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar