rõngaspuu ehk nii nagu teda seal kohapaigas sai kutsutud, kuna tema okstest moodustus teatud (ehhki mõnevõrra kohmakas) ringi meenutav moodustis. kuval on näha, kuidas rõngaspuu "rõnga" sees olev allapoole rippuv oksake on õrnalt paitamas kaugustes olevat pedajat. Järise soo kagunurk
mustikad (vaccinium myrtillus) Valgeharjamägede kesk-lääneosas. tasub mainida, et Valgeharjamäed olid tervenisti kaetud paksupuhmaliste mustikavaipadega
mustikametsaline männik. Valgeharjamäe kesk-loodenurk
rännaku algushetked. rännuline Niinesilm Valgeharjamägede kesk-idaosas. täpselt eesoleva tee peal asub hagali märk või viis täpsemalt öeldes alternatiivne vorm sellest märgist (meenutades justkui I ja X-ruunide segu). tegelikult on selle kuva peal olev sümbolruun natuke nihkes, astudes ühe sammu edasi ja sealt ühe sammu paremale saab sellest õigema ja täpsema kuvandi, kus I jooksebki X-i keskelt läbi. seda teatakse üsnagi võimsa sümboli olevat, Eddredd Thorsson peab seda Yggdrasili (ilmapuu) kosmiliseks mustriks. peale selle, et sel teatakse olevat lumehelbekese tähendus, tähendab see veel ka kaitset ja maagilist tööd maailma seaduste abil ja nende läbi. tasub veelkord üle vaadata Ralf Neemlaiu poolt www.hagal.ee kodulehel väljaöeldut: HAGAL ON RUUN, MILLEGA SEOSTATAKSE VABADUST, VABANEMIST JA MUUTUMIST, SAMAS KA TERVIST JA HEAOLU, TA TOOB ÄRKAMISE UUELE ELULE, MIS VÕIB OLLA NII RAHULIK KUI ÄKILINE, SARNANEDES RAHEHOOGA, MILLE MÖÖDUDES AVASTAME END UUES MAAILMAS, MIS VAJAB VUNDAMENDIST ALATES ÜLESEHITAMIST. HAGAL TÄIDAB SU VÕIMSA ENERGIAGA, MILLE TOEL KÕNDIDA ENESELEIDMISE TEEL."
suurte ja keskmiste hongapuude vahele mahtus palju väikesi, keskmisi ja veel väiksemaid tõrupuid. ja need tõrupuud olid kõik üsna veidrailmelised. tundus, et nad kasvasid (ehk siis nende oksajooks ja tüve kallutatus) rohkem läänest itta või idast lääne kui alt ülesse. see koht siin meenutas natuke kui teatud maailma lõpu serva. tundus selline omamoodi eriline paik olevat. Valgeharjamägede idaserv.
käpalistest metsakaunitarid Laasmaniidu juures. ilmselt on tegemist roosavärvilise vööthuul-sõrmkäpaga (dactylorhiza fuchsii)
eelmise kuva jätk. sama kaunitar lähemalt vaadatuna. on näha kui rõõmsameelsed on need näod, mis on Looja poolt joonistatud tema õite huultele
puu oli murdunud uruzi ruuniks ja selle vahelt paistis käpaline. mainitud ruun tähendab jõudu, visadust ja vaprust. häälikuliselt vastab temale u-häälik ja tema jumaluseks on Thor. Laasmaniidu mets
hunnitud vaated Järise soole selle kagunurgast
navitrollalik rabamaastik üksikute kuivanud pedajate ja üksiku vatipilvega. Järise soo kagunurk
õites kanarbik (calluna vulgaris). Järise soo kagunurk
sulnid vaated Järise rabale selle kaguosast
rõngaspuu-pedajas on võtnud oma rõngashaardesse temast tagapool oleva pedaja. Järise soo kagunurk
rõngaspuu-pedajas lähemalt vaadatuna. taustaks navitrollalikud Järise soo-ja rabaavarused
kuivanud pedajas. puu taga olev metsatukk kandis ennevanasti Hiieränga nime. sealt kuskilt saab alguse ka Hiieoja
ebamaised värvid Järise järvest lõunas olevas Hiieojas (Hiie ojas). oja ümber olevate elutute tuhmruugehallikarvaste värvide kõrval tundusid ojavee sinakasrohelised värvitoonid kuidagi elulised ja värsked. veelgi enam, mõnes kohas polnud eriti arusaadav, kas taevasinised värvilaigud ojavees olid taevasinisusest kantud või olid hoopis ojavee roheluses õitsevad sinised meelespead. igatahes loodus suutis siinkohal vaatleja ära petta. tundub, et siinne kant oli pühalikkuse osas üsna olulise staatusega. Hiieoja ümbrus kihab teistestki Hiie-nimelistest paikadest. oja lähedal, sellest põhjas-loodes asub Hiie ränk, ojast läänes-idas asuv kohapaik kannab nimetust Hiiesoo äär, Hiieojast idas ja kagus, niisamuti ka kirdes asub Hiissoo nimeline soo. see pole veel kõik. Hiieojast põhjas ja Järise järvest edelas asuvad Hiieossi-nimelised soosaared. enam kui paarsada aastat tagasi olid nad veel järvesaared. sellest johtuvalt võib ka Järise järvel endal või vähemasti selle järve lõunaosa kohal hõljuda mingi iidsest ajast kantud pühalikkus
Hiieoja sinakasrohelised värvitoonid lähedalt vaadatuna
kõige suurem kivi Hiieoja ümbruses (asukohaga selle põhjakalda juures). sellest võib oletada, et muiste võis see ehk olla mingi ohvrikivi
priske rabamurakas (rubus chamaemorus) Hiieojast loodes olevas rabametsas
veel üks priske rabamurakas (rubus chamaemorus) Hiieojast loodes oleva rabametsa serva peal
tundmatu käpaline lõunapoolse Hiieossi (Iieossi) soosaare edelakülje veeres. siinne maastik oli õõtsikuline madalsoo ja õõtsumine oli siin üsna tugev
lõunapoolne Hiieossi (Iieossi) soosaar ja selle tagasihoidlik puudesalu. vaade sellele lõunast. ehkki maastik oli soosaarel kuiv, oli see peale kasvanud porsipuhmaste tõttu üsnagi vaguline ja muhklik. vanal 19. saj. mõisakaardil kandis see soosaar "Ie ossi" nime. tema nimekaim (teine Hiieossi või Iieossi nimeline soosaar) asus temast sadakond meetrit põhja pool (see oli umbes samas suuruses väike soosaareke). toonasel mõisakaardil (19.saj. I pool) piiras mõlemat soosaart viiest ilmakaarest (loodest kagusse) järvevesi. praegusel ajal on aga järvevesi siit rohkem kui paarisaja sammu kaugusel. võib oletada, et umbes kolmsada aastat tagasi olid mõlemad Hiieossid veel järvesaared
suvesoe vaade lõunapoolselt Hiieossi soosaarelt ida ehk Järise järve suunas. kaugustest ongi paistmas väike tükike Järise järve edelaosa
peenike kasepuu. lõunapoolse Hiieossi põhjaserva äärne. taamal hunnitud vaated Järise soole
kased ja männid. lõunapoolse Hiieossi soosaare põhjanurk
kuskile põõsaste vahele oli end peitnud ka üks tundmatu käpaline. lõunapoolse Hiieossi soosaare lääneserv
lõunapoolne Hiieossi edela poolt vaadatuna
päevapaistet nooliv väike tundmatu käpaline lõunapoolse Hiieossi soosaare lääne-edelakülje lähistel
hunnitu avarust tulvil vatitükiilmeliste pilvepatjadega vürtsitatud vaade Järise soo lõunaosast Järise järve lääne-edelaosa suunas.
veidrailmeliste longu vajunud tentaaklite hk näärmekarvadega ümaralehine huulhein (drosera rotundifolia). Järise soo lõunaosa
mustikasadu (vaccinium myrtillus) Laasmaniidu rabametsas. kuva on võetud metsloomade tee pealt. teeäärsed mustikapuhmaste varred olid mõlemal pool teed marjaraskuse all langenud tee peale kaldu, nõnda et teerada sinetas mõlemalt poolt selle peale kaldu vajunud mustikapuhmaste mustikarohketest lehevartest
looduslik kunstiteos Valgeharjamäe idaserva peal. tegemist oli noore ära kuivanud tammepuuga. on huvitav vaadata, kuidas on kulgenud tema kasv siinses metsas - mitte alt ülesse, nagu puudel tavaks on, vaid rohkem nagu vasakult paremale
noor tammejändrik suurte mändide vahel. Valgeharjamäe kesk-idaosa
päikesevalgusest kantud suvesoojad hetked Valgeharjamäe mustikamännikus
Hiieoja rännak:
Osalejad: Niinesilm, Heli, Ruta, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 4 km
Asukoht: Valgeharjamägi, Hiie ränk, Hiieoja, Hiie ossi, Järise soo, Järise hoiuala, Tuiu küla, Mustjala vald, Saaremaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar